Vaimne tervis
Vaimne tervis on täisväärtusliku ja produktiivse elu võti. Samas on paljudel eurooplastel vaimse tervise probleemid. ELi liikmesriigid pingutavad selle nimel, et vaimne tervis paraneks.
Nõukogu töö vaimse tervise valdkonnas
Hea vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimesed saavad realiseerida oma võimeid, tulla toime stressiga, töötada ja osaleda ühiskonnaelus. Vaimse tervise probleemide hulk on ELis siiski väga suur.
Vaimse tervise parandamine on ELi ja selle liikmesriikide sotsiaalne ja majanduslik vajadus, mis on pärast COVID-19 pandeemiat muutunud nähtavamaks.
WHO andmetel kasvas pandeemia esimesel aastal ärevus ja depressioon kogu maailmas 25%.
Euroopa Komisjon teatas ka sellest, et ELis tunneb järjest rohkem inimesi üksildust.
Nõukogus on töös neljad järeldused, milles seatakse esikohale vaimne tervis ja heaolu, pöörates erilist tähelepanu kõige pakilisematele küsimustele ja kõige haavatavamatele rühmadele:
- ebakindlas töösuhtes inimesed
- noored
- inimesed, kellel on nii uimastite tarvitamisest tingitud häired kui ka vaimse tervise probleemid
Nõukogu võttis 30. novembril 2023 vastu järeldused vaimse tervise kohta. Oma järeldustes rõhutab nõukogu, kui tähtis on tegeleda vaimse tervise ja heaoluga erinevates kontekstides kogu elu jooksul, sest see toob kasu nii üksikisikule kui ka ühiskonnale. Liikmesriike kutsutakse üles koostama vaimse tervise tegevuskavad või strateegiad, milles vaimset tervist võetakse arvesse kõigis poliitikavaldkondades.
Vaimse tervise halva olukorra parandamiseks leppisid ELi liikmesriigid kokku järgmistes eesmärkides:
vaimse tervishoiu teenuste kõrgem kvaliteet ning nendele juurdepääsu parandamine vaimse tervise probleemidega inimeste jaoks
häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemine
suitsidaalse käitumise ennetamine, varajane avastamine ning asjakohane ravi
üksilduse vastu võitlemine haavatavates rühmades
vaimse tervise edendamine töökohal ja haridusasutustes
terviklik häirete ennetamise ja ravi käsitus
parem seire ja andmete kogumine vaimse tervise kohta ELis
kogemuste ja parimate tavade vahetamine
Ebakindlat tööd tegevad inimesed
Stress ja psühhosotsiaalsed riskid töökohal võivad mõjutada töötajate vaimset tervist. Ebakindlat tööd tegevatel inimestel on eriti suur oht, et tekib negatiivne stress, mis võib põhjustada ärevust ja depressiooni.
Seda seetõttu, et sellised töökohad on sageli:
- halvasti tasustatud
- ebakindlad
- ei paku töötajatele piisavat kaitset
Üha suurenev digitaliseerimine, robotiseerimine ja tehisintellekti kasutamine töökohal võib avaldada negatiivset mõju ka töötingimustele ja seega mõjutada inimeste vaimset tervist.
Nõukogu võttis 9. oktoobril 2023 vastu järeldused vaimse tervise ja ebakindla töö kohta. Need on esimesed järeldused vaimse tervise ja tööhõive vahelise seose kohta.
ELi liikmesriigid nõustuvad, et vaimne tervis ja töö on omavahel tihedalt seotud. Vaimne tervis on oluline küsimus töövõime ja tootlikkuse seisukohast ning teisalt võivad psühhosotsiaalsed riskid töökohal omakorda kahjustada vaimset tervist. Eelkõige võib ebakindel töö, sealhulgas halvasti tasustatud ja kaitsmata töökohad, põhjustada selliseid häireid nagu ärevus ja depressioon.
Järeldustes kutsub nõukogu liikmesriike üles parandama vaimset tervist töökohal järgmiste meetmetega:
ebakindlate töösuhete vastu võitlemine
töökohal vaimset tervist kaitsvate riiklike süsteemide tugevdamine
teadusuuringute toetamine, et uurida töötingimuste mõju vaimsele tervisele
töötajatele vaimse tervise seire tagamine
vaimse tervise probleemidega töötajate värbamise või taasintegreerimise toetamine
Noored
Mõnede hinnangute kohaselt oli 2019. aastal vaimse tervise probleeme rohkem kui 14 miljonil 15–29aastasel noorel. COVID-19 pandeemia halvendas noorte vaimset tervist kogu Euroopas. OECD koostatud aruande „Health at a glance“ andmetest nähtub, et ärevuse ja depressiooni sümptomitega noorte arv on mitmes liikmesriigis pandeemiaeelse ajaga võrreldes enam kui kahekordistunud.
UNICEFi hiljutises aruandes märgitakse, et enesetapp on Euroopa noorte surmapõhjuste seas liiklusõnnetuste järel teisel kohal.
Samas väitsid peaaegu pooled ELi noortest (49%), et nad ei ole saanud vaimse tervishoiu alast abi, võrreldes 23%-ga täiskasvanud elanikkonnast.
Nendest arvudest lähtuvalt on noorte vaimse tervise kaitse ELi ja selle liikmesriikide prioriteet.
ELi liikmesriigid arutavad praegu nõukogus, kuidas nad saaksid paremini ennetada noorte vaimse tervise probleeme, võttes arvesse nende konkreetseid vajadusi.
ELi 27 liikmesriiki võtsid 23. novembril 2023 nõukogus vastu järeldused noorte ja vaimse tervise kohta. Järeldustes antakse suuniseid kõnealuse probleemi käsitlemiseks, keskendudes sellele, kuidas paremini täita noorte erivajadusi, võttes järgmisi meetmeid:
noorte elu- ja töötingimuste parandamine
noorte juurdepääsu hõlbustamine vaimse tervishoiu teenustele
teadusuuringute soodustamine vaimse tervise mõju kohta noortele
häbimärgistamise vastu võitlemine
parimate tavade jagamine ELi riikide vahel
ohutuma ja tervislikuma digiruumi edendamine, sealhulgas võitlus viha, vägivalla ja väärkohtlemise vastu meedias ja sotsiaalmeedias
Uimastite tarvitamisest tingitud häired ja vaimse tervise probleemid
Inimestel, kes kannatavad nii uimastite tarvitamisest tingitud häire kui ka vaimse tervise probleemi all, on suurem oht, et neil kujuneb välja raske psüühikahäire, nad satuvad haiglaravile, võtavad üledoosi, sooritavad enesetapu või surevad enneaegselt, võrreldes inimestega, kellel on vaid üks vaimse tervise häire.
Samuti kogevad nad suurema tõenäosusega töötust ja kodutust ning võtavad omaks kõrge riskikäitumise, millega võivad kaasneda sellised nakkused nagu C-hepatiidi või HI-viirus.
Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel on teatud narkomaaniaravi saavates rühmades kuni 80%-l patsientidest vaimse tervise probleemid. Uimastite tarvitamisest tingitud häire all kannatavate isikute puhul on kõige sagedasemad kaasnevad psühhiaatrilised haigused depressioon, ärevus, traumajärgne stressihäire ja isiksusehäired (peamiselt antisotsiaalne ja piirialane isiksusehäire).
Nõukogus ühendavad ELi liikmesriigid jõupingutused, et paremini toetada vaimse tervise või uimastite tarvitamisest tingitud häiretega inimesi. 5. detsembril 2023 kiitis nõukogu heaks järeldused uimastite kuritarvitamise ja vaimse tervise häirete kohta. Nõukogu kutsub liikmesriike üles käsitlema uimastitarvitamisest tingitud häireid ja kaasuvaid muid vaimse tervise häireid. Liikmesriigid, komisjon ja muud asjaomased osalejad peaksid seadma eesmärgiks töötada välja personaliseeritud sekkumisi, mida kohandatakse selliste üksikisikute erivajadustele.
Vaimse tervise olukord ELis
Enne COVID-19 pandeemiat kannatas OECD andmetel kogu ELis vaimse tervise häirete all vähemalt 84 miljonit inimest. ELis on see rohkem kui üks inimene kuuest (17,3%).
Ärevus ja depressioon olid enne COVID-19 pandeemiat kõige levinumad vaimse tervise probleemid ELis, nendele järgnesid alkoholi- ja uimastitarvitamisest tingitud häired, bipolaarne häire ja skisofreenia.
Ärevushäired mõjutasid hinnanguliselt 25 miljonit inimest (5,4% kogu ELi elanikkonnast), neile järgnesid depressiivsed häired (21 miljonit inimest, 4,5%) ning uimasti- ja alkoholitarvitamisest tingitud häired (11 miljonit inimest, 2,4%).
WHO andmetel on vaimse tervise olukord pärast pandeemiat kogu maailmas halvenenud. 2023. aasta juunis läbi viidud Eurobaromeetri uuring näitas, et peaaegu iga teine inimene (46% ELi elanikkonnast) on viimase 12 kuu jooksul kogenud emotsionaalseid või psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust.
Halva vaimse tervise majanduslik mõju
Lisaks isiklikele kannatustele ja probleemide all kannatavate inimeste lähedaste – perekonna, sõprade, hooldajate – kannatustele on halval vaimsel tervisel ühiskonna jaoks ka majanduslikud tagajärjed. OECD 2018. aasta aruande „Health at a glance“ kohaselt läheb vaimne tervis 27 ELi liikmesriigile ja Ühendkuningriigile igal aastal maksma vähemalt 600 miljardit eurot ehk rohkem kui 4% SKPst.
- otsesed tervishoiukulud (konsultatsioonid, ravimid, haiglaravi): 190 miljardit eurot ehk 1,3% SKPst
- sotsiaalkindlustusprogrammid (haiguspuhkus, töövõimetuspuhkus, töötushüvitised): 170 miljardit eurot ehk 1,2% SKPst
- kaudsed kulud tööturul (suremuse, madalama tööhõive, töölt puudumise ja tootlikkuse vähenemise tõttu saamata jäänud tulu): 240 miljardit eurot ehk 1,6% SKPst
Hea vaimse tervise eelised
Vaimne tervis on inimeste tervise lahutamatu osa ning hädavajalik vastupanuvõimelise ühiskonna ja tootliku majanduse jaoks.
Millist kasu toob hea vaimne tervis eri eluetappides?
Lapsepõlv ja teismeiga
Paremad haridustulemused ja töövõimalused
Täiskasvanuiga
Tulemuslikum töö ja paremad võimalused tööd saada
Vanadus
Suurem kaasatus ja aktiivsem roll kogukonnas
Viimati läbi vaadatud: 20. juuni 2025