Uuendtoit
Komisjon esitas 2013. aastal ettepaneku võtta vastu määrus uuendtoidu kohta, mille eesmärk on ajakohastada alates 1997. aastast kehtivaid eeskirju.
Tehnika ja teaduse areng on muutnud toidu tootmist, loonud uusi koostisosasid ja uusi tootmismeetodeid, nagu näiteks nanotehnoloogia. Lisaks on massiturism ja ränne suurendanud huvi sellise toidu (näiteks putukad või troopilised puuviljad) vastu, mida ei ole ELis tavapäraselt söödud.
See on suurendanud vajadust veenda tarbijaid turule lastud uute toodete ohutuses.
Üldiselt on kavandatava õigusakti eesmärk veelgi lihtsustada uuendtoidu vaba liikumist ELi ühtsel turul, säilitades samas toidu ohutuse kõrge taseme.
Eesmärgiks on kiirendada loamenetlust, millega hinnatakse toidu ohutust enne selle turule laskmist. Samuti on ettepaneku eesmärk täpsustada uuendtoidu mõistet.
Nõukogu võttis uued eeskirjad vastu 16. novembril 2015 Euroopa Parlamendi poolt 28. oktoobril 2015 heakskiidetud kujul.
Milline toit on ELi turul uuendtoit?
See on toit, mida ei tarbitud ELis olulisel määral enne 1997. aasta maid, kui jõustus esimene seda valdkonda reguleeriv õigusakt. Määratlus hõlmab toitu, mis sisaldab uusi koostisosasid, või toitu, mille puhul kasutatakse uut tootmisprotsessi. Mõned näited:
- piima- ja jogurtitooted, mis sisaldavad lisatud fütosteroolestreid
- munakollasest saadud fosfolipiidid
- koaguleeritud kartulivalgud ja nende hüdrolüsaadid
Uued eeskirjad
Heakskiidetud tekstiga tehakse kehtivates eeskirjades mitmeid muudatusi.
Kiirem loamenetlus
Uute eeskirjade kohaselt kestab loamenetlus keskmiselt 18 kuud, võrreldes praeguse kolme aastaga.
Uute eeskirjadega asendatakse praegused siseriiklikud lubade andmise süsteemid ELi tasandi süsteemiga. See tähendab, et kui uuendtoit on juba loa saanud ja ELi loetellu kantud, võib iga toidukäitleja selle turule lasta. Sellega hoitaks ära olukord, kus teised ettevõtted esitavad sama uuendtoidu kohta uue taotluse.
Määruse eelnõuga suurendatakse ka menetluse läbipaistvust, võimaldades kõigil huvitatud isikutel esitada komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile teaduslikke andmeid, misläbi hoitakse ära katsete, eelkõige loomkatsete dubleerimine.
Nanomaterjalid
Uued eeskirjad hõlmavad toitu, mis sisaldab tehisnanomaterjale või mis koosneb neist, ning nendega nõutakse, et analüüside läbiviimisel kohaldatavad katsemeetodid on kooskõlas kõnealuste materjalide eriomadustega.
Komisjonile antakse volitused kohandada tehisnanomaterjalide määratlust vastavalt tehnika arengule või rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud määratlustele.
Kloonimine
Uusi eeskirju kohaldatakse kloonloomadest saadava toidu suhtes, kuni seda käsitleva eraldi õigusakti jõustumiseni. Nõukogus ja Euroopa Parlamendis arutatakse praegu komisjoni koostatud eelnõu kloonimise kohta.
Koekultuurist saadav toit ja putukad
Uusi eeskirju kohaldatakse ka raku- ja koekultuurist saadava toidu ning putukate suhtes. Seetõttu kohaldatakse ka nende suhtes loamenetlust.
Uute eeskirjade jõustumine
Kui nõukogu oli 16. novembril 2015 uued eeskirjad vastu võtnud, avaldati need 11. detsembril 2015 Euroopa Liidu Teatajas ning need jõustusid 20 päeva hiljem. ELi liikmesriigid peavad neid hakkama kohaldama kaks aastat pärast nende jõustumist.