Euroopa poolaasta 2015
November
2016. aasta majanduskasvu analüüs
2016. aasta majanduskasvu analüüsis tehakse ettepanek säilitada eelmise aasta ELi majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid: investeeringute taaskäivitamine, struktuurireformide läbiviimine ja vastutustundliku rahanduspoliitika tagamine.
Häiremehhanismi aruanne (2016)
Euroopa Komisjoni 2016. aasta häiremehhanismi aruande kohaselt teevad liikmesriigid jätkuvalt edusamme eelnevatel aastatel tuvastatud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisel. Jätkuvalt on mureküsimuseks kõrge võlatasemega seotud ohud ning tõenäoliselt jääb ülejääk mitmes liikmesriigis ja euroalas tervikuna järgmise kahe aasta jooksul suureks.
Komisjon viib läbi makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevad põhjalikud analüüsid 18 liikmesriigis: Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik.
2016. aasta Euroopa poolaasta tegevuskava
ELi nõukogu eesistujariik esitas 17. novembril 2015 üldasjade nõukogule 2016. aasta Euroopa poolaasta tegevuskava. Tegevuskavas tuuakse välja kõik 2016. aasta Euroopa poolaastaga seotud peamised sammud ning antakse esialgne ülevaade sellest, millele eelseisvatel aruteludel keskendutakse.
Tegevuskava hõlmab Euroopa poolaasta kahte etappi: esimene ja üksikasjalikumalt kirjeldatud etapp hõlmab perioodi kuni 2016. aasta märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumiseni ning teine ja üldisemalt kirjeldatud etapp Euroopa Ülemkogu 2016. aasta märtsis ja juunis toimuvate kohtumiste vahelist perioodi.
Ajakohastatud tegevuskava esitatakse 2016. aasta kevadel.
Juuli
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võtab vastu riigipõhised soovitused
14. juulil 2015 võttis nõukogu vastu soovitused liikmesriikide majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika kohta, samuti oma arvamused nende kohta.
Samuti esitas nõukogu soovituse euroala kui terviku majanduspoliitika kohta.
Veel andis nõukogu selgitusi juhtumite kohta, kus lõpliku soovituse tekst ei olnud kooskõlas komisjoni esitatud soovituste eelnõuga.
Soovitused esitati 26-le ELi liikmesriigile 28st. Küprosele ja Kreekale soovitusi ei esitatud, sest nende majanduspoliitikat jälgitakse makromajanduslike kohandamisprogrammide raames.
- Austria: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Belgia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Bulgaaria: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Horvaatia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Tšehhi Vabariik: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Taani: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Eesti: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Soome: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Prantsusmaa: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Saksamaa: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Ungari: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Iirimaa: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Itaalia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Läti: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Leedu: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Luksemburg: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Malta: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Madalmaad: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Poola: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Portugal: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Rumeenia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Slovakkia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Sloveenia: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Hispaania: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Rootsi: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Ühendkuningriik: 2015. aasta riigipõhine soovitus
- Euroala 2015. aasta soovitus
Juuni
Euroopa Ülemkogu kinnitab riigipõhised soovitused
Euroopa Ülemkogu kohtumisel 26. juunil 2015 kinnitasid ELi juhid üldiselt riigipõhised soovitused.
Nõukogu kinnitab riigipõhised soovitused
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kinnitas 19. juunil 2015 riigipõhiste soovituste eelnõud ja nõukogu arvamused liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kohta.
Samuti kinnitas nõukogu kokkulepet euroala kui terviku kohta antavate soovituste eelnõu suhtes. Veel andis nõukogu selgitusi juhtumite kohta, kus tema soovitused ei ole kooskõlas komisjoni esitatud eelnõuga.
Riigipõhised soovitused ja arvamused peaks Euroopa Ülemkogu kinnitama oma juunis toimuval kohtumisel, enne kui majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu need 14. juulil 2015 ametlikult vastu võtab.
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu arutas oma 18. juunil 2015 toimunud istungil riigipõhiste soovituste tööhõive ja sotsiaalpoliitikaga seotud aspekte.
Vaatamata majanduse olukorra paranemisele, täheldasid ministrid mitmeid probleeme ja ohte, mis on eelkõige seotud järgmisega:
- vaesus
- ebavõrdsus
- sotsiaalne ühtekuuluvus
- sotsiaalne kaasatus
Samuti rõhutasid ministrid vajadust tugevdada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet ning tõdesid, et euroala stabiilsuse tagamiseks tuleks sotsiaalseid ja tööhõivekaalutlusi käsitleda esmatähtsatena.
Mai
Riigipõhiste soovituste eelnõud
Euroopa Komisjon esitas 13. mail 2015 nõukogu soovituste eelnõud 26 liikmesriigi ja euroala kohta. Nõukogu võtab soovituste lõpliku versiooni vastu juulis, pärast arutelusid nõukogus ja kinnitamist Euroopa Ülemkogu poolt.
2015. aasta soovitused hõlmavad investeeringute suurendamist, struktuurireformide rakendamist, tasakaalustatud eelarvepoliitika järgimist, tööhõivepoliitika ja sotsiaalkaitse parandamist.
Nõukogu järeldused põhjalike analüüside kohta
Nõukogu nõustus oma 7. mai majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil vastu võetud järeldustes Euroopa Komisjoni hinnanguga, et makromajanduslik tasakaalustamatus esineb 16 liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari ja Ühendkuningriik.
Samuti oli nõukogu nõus, et ülemäärane tasakaalustamatus esineb viies liikmesriigis: Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Portugal ja Prantsusmaa. Komisjon kaalub pärast Horvaatia ja Prantsusmaa poliitikameetmete läbivaatamist, kas nende riikide suhtes tuleks algatada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus.
Tasakaalustamatust kolmes euroala liikmesriigis – Iirimaal, Hispaanias ja Sloveenias– peetakse otsustavaid poliitikameetmeid vajavaks.
Liikmesriikides, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus ja otsustavaid poliitikameetmeid vajav tasakaalustamatus, kavandatakse erijärelevalvet. Nõukogu palus, et komisjon valmistaks ette sellise järelevalve ajakava ja sisu. (Dubleerimise vältimiseks teostatakse Hispaanias ja Portugalis järelevalvet programmijärgse järelevalve raames).
Tasakaalustamatust Sloveenias ei loeta enam ülemääraseks.
Nõukogu rõhutas, et poliitikameetmeid ja struktuurireforme on tarvis kõigis liikmesriikides, eriti nendes, kus esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis mõjutab majandus- ja rahaliidu sujuvat toimimist.
Märts
Makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevad põhjalikud analüüsid
Euroopa Komisjon avaldas põhjalikud analüüsid makromajandusliku olukorra kohta 16 liikmesriigis, mis määratleti 2015. aasta häiremehhanismi aruandes riikidena, kus esineb makromajanduslik tasakaalustamatus. (Küprose ja Kreeka kohta 2015. aastal põhjalikku analüüsi ei tehta.)
Põhjalike analüüside eesmärk on täiendavalt uurida tuvastatud tasakaalustamatuse laadi: teha kindlaks, kas tasakaalustamatus on ülemäärane ja nõuab otsustavaid poliitilisi meetmeid või kas tasakaalustamatus tingiks nõukogu soovituse algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.
Euroopa Ülemkogu annab liikmesriikidele poliitilised suunised
19.–20. märtsil kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kolm prioriteeti:
- investeeringud
- struktuurireformid
- eelarvepoliitilised kohustused
ELi juhid kutsusid liikmesriike üles kajastama neid prioriteete oma riiklikes reformikavades ning stabiilsus- või lähenemisprogrammides.
Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumisega jõuab lõpule Euroopa poolaasta esimene etapp.
Kokkuvõttev aruanne ja ajakohastatud tegevuskava
Üldasjade nõukogu arutas 17. märtsil kokkuvõtvat aruannet, milles tehakse kokkuvõte erinevate nõukogu koosseisude aruteludest ja järeldustest 2015. aasta majanduskasvu analüüsi kohta.
Euroopa poolaastat käsitlevad nõukogu arutelud toimusid iga valdkonna põhiliste poliitiliste algatuste kontekstis, s.o energialiidu loomine, digitaalne ühtne turg ja Euroopa investeerimiskava rakendamine.
Muu hulgas rõhutati aruandes seda, et Euroopa poolaasta kõige kiireloomulisem küsimus on riigipõhiste soovituste rakendamine.
ELi juhid saavad nimetatud aruande alusel pidada Euroopa Ülemkogu märtsis toimuval kohtumisel arutelusid Euroopa poolaasta üle.
Nõukogu võttis samuti teadmiseks 2015. aasta Euroopa poolaasta ajakohastatud tegevuskava.
- 2015. aasta Euroopa poolaasta – Nõukogu panuseid sisaldav kokkuvõttev aruanne
- 2015. aasta Euroopa poolaasta – Ajakohastatud teekaart
Poolaasta sotsiaalne mõõde
Tööhõiveministrid võtsid oma 9. märtsi 2015. aasta istungil vastu järeldused 2015 aasta Euroopa poolaasta tööhõive ja sotsiaalpoliitikaga seotud aspektide kohta, sealhulgas ühise tööhõivearuande.
Nad tõstsid esile vajaduse:
- parandada tööturu dünaamikat
- ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme
- suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust
- parandada Euroopa poolaasta juhtimist
Järeldused sisaldavad poliitilisi suuniseid iga sellise tegevusvaldkonna kohta.
Ühine tööhõivearuanne
Ühises tööhõivearuandes, mille koostas tööhõivekomitee ja mis on lisatud iga-aastasele majanduskasvu analüüsile, analüüsitakse ELi tööhõivealast ja sotsiaalset olukorda.
Selles on välja toodud mitu võetavat meedet:
- noortegarantii rakendamise kiirendamine
- pikaajaliste töötute tööle tagasi aitamine
- tööturu reformide jätkamine
- töökohtade loomist toetavate maksu- ja sotsiaalhüvitissüsteemide kavandamine
Aruannet kasutatakse Euroopa Ülemkogu märtsis toimuval kohtumisel peetava arutelu alusena.
- Nõukogu järeldused iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta
- 2015. aasta ühine tööhõivearuanne
Veebruar
Nõukogu järeldused 2015. aasta majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta
Nõukogu võttis 17. veebruaril 2015 vastu järeldused komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta.
Iga-aastane majanduskasvu analüüs
Nõukogu on üldjoontes nõus komisjoni analüüsiga majandusolukorra ja poliitiliste väljakutsete kohta ELis. Ta nõustub, et prioriteetsed valdkonnad ELi ja liikmesriikide jaoks peaksid 2015. aastal olema:
• investeeringute suurendamine
• struktuurireformide osas võetud kohustuste kinnitamine
• eelarvepoliitiliste kohustuste täitmine
Nõukogu järeldustes määratakse iga eesmärgi kohta kindlaks poliitilised suunised.
Nõukogu tervitab ka komisjoni ettepanekuid Euroopa poolaasta protsessi sujuvamaks muutmise kohta ning rõhutab, et see suurendaks protsessiga seotud poliitilist isevastutust ja aruandekohustust ning selle prognoositavust ja tunnustamist. See parandaks ka riigipõhiste soovituste rakendamist ja tulemuste võrreldavust.
Häiremehhanismi aruanne
Nõukogu märkis oma järeldustes, et 16 liikmesriigi makromajanduslikku olukorda analüüsitakse põhjalikult. Analüüside eesmärk on teha kindlaks, kas nendes riikides esinevad makromajanduslikud tasakaalustamatused või need võivad tekkida, ning määrata nende laad. Tulemusi oodatakse 2015. aasta veebruari lõpuks koos komisjoni talituste töödokumentidega, esmakordselt ühes analüütilises dokumendis iga liikmesriigi kohta.
Nõukogu palub liikmesriikidel võtta oma tulevaste riiklike reformikavade ja stabiilsus- või lähenemisprogrammide ettevalmistamisel arvesse häiremehhanismi aruandes kindlaks määratud probleeme.