Väärtpaberistamine: ELi majanduse rahastamise parandamine

Kapitaliturgude liidu üheks nurgakiviks on püüe elavdada ELi väärtpaberistamisturgu, et parandada ELi majanduse rahastamist. Selleks esitati kaks seadusandlikku ettepanekut, millega kehtestatakse uued väärtpaberistamise eeskirjad:

• lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ehk standardväärtpaberistamise määrus
• määrus, millega muudetakse kapitalinõuete määrust

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid mõlema ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele 30. mail 2017. Määruste lõplikud versioonid võetakse vastu pärast tekstide viimistlemist tehnilisel tasandil.

Nendes kahes määruses kehtestatakse ühised eeskirjad igasuguse väärtpaberistamise jaoks ja luuakse raamistik turvalise, lihtsa, läbipaistva, standarditud ja piisavalt jälgitava väärtpaberistamise toodete jaoks ning aidatakse eristada neid keerukamatest ja riskantsematest finantsinstrumentidest.

Uued eeskirjad aitavad investoritel hinnata väärtpaberistamisega seotud riske nii toodete siseselt kui ka nende vahel.

See peaks omakorda aitama luua uusi investeerimisvõimalusi ELis ning looma majanduses täiendava rahastamisallika, eeskätt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja idufirmadele.

Määrused võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel, st vastuvõtjateks on nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament.

Milleks on väärtpaberistamise määrusi vaja?

Väärtpaberistamine on protsess, mille käigus laenuandja (näiteks pank) struktureerib oma laenud (nt hüpoteeklaenud) ümber väärtpaberiteks, mida saab investoritele müüa. Seejärel saavad investorid väärtpaberite aluseks olevate laenude toodetavat tulu.

Rahastamisallikate mitmekesistamine, parem riskijuhtimine

Väärtpaberistamine võimaldab pangal vabastada osa oma kapitalist (mis muidu oleks pandud kõrvale oma müüdud laenude riskide katmiseks) täiendavaks laenuandmiseks majandusele.

Peale selle aitab väärtpaberistamine jaotada riske kogu finantssektoris, kuna pangad kannavad mõned neist üle teistele pankadele või teistele institutsionaalsetele investoritele (näiteks kindlustusandjatele).

Mitmekesisemate ja pangandussektorist vähem sõltuvate rahastamisallikate olemasolu toetab finantssüsteemi üldist stabiilsust ja vastupidavust. Seda seetõttu, kuna pangandussektori potentsiaalsete probleemide võimalik mõju rahastamisvõimalustele leeveneb.

VKEdele täiendavate rahastamisallikate pakkumine

Euroopa Komisjoni sõnul vähenes 2014. aastal väärtpaberistamise maht ELis 42%, võrrelduna kriisieelse perioodi (2001–2008) keskmise tasemega.

Laenude väärtpaberistamine on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele oluline rahastamisallikas.

Komisjoni andmetel vähenes VKEde laenude väärtpaberistamise maht 77 miljardilt eurolt 2007. aastal 36 miljardile eurole 2014. aastal. 2013. aastal ei saanud 35% VKEdest pankadelt taotletud rahastamist täies ulatuses.

Hinnangud näitavad, et ELi väärtpaberistamine toodaks juhul, kui selle maht saavutaks kriisieelse keskmise taseme, 100–150 miljardi euro ulatuses täiendavaid rahalisi vahendeid.

Seega võib usaldusväärselt struktureeritud väärtpaberistamine:

• parandada finantssüsteemi tõhusust ja stabiilsust
• luua investeerimisvõimalusi
• tuua soodsamate ja kättesaadavamate laenude näol kasu ettevõtjatele ja kodanikele

• Ettepanek: määrus väärtpaberistamise eeskirjade ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise Euroopa raamistiku kohta
• Ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta

Nõukogus

30. mai 2017: nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid mõlema väärtpaberistamise määruse ettepaneku suhtes poliitilise kokkuleppe.

8. detsember 2015: nõukogu võttis vastu oma läbirääkimispositsiooni väärtpaberistamise ettepanekute suhtes. See võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga ettepanekute lõpliku versiooni üle.

2. detsember 2015: Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPER) kiitis nõukogu nimel heaks nõukogu eesistujariigile antavad läbirääkimisvolitused seoses väärtpaberistamise paketiga.

30. september 2015: nõukogule esitati kahe määruse ettepanekud. Nõukogu finantsteenuste töörühm analüüsis ettepanekuid eesmärgiga kujundada nende kohta nõukogu seisukoht.

• Eesistujariigi kompromisstekst lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise määruse ettepaneku kohta
• Eesistujariigi kompromisstekst ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta

Väärtpaberistamise määrused: põhipunktid

Lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise ehk standardväärtpaberistamise määruses kehtestatakse kriteeriumid „lihtsa, läbipaistva ja standarditud” väärtpaberistamise määratlemiseks. Näiteks peetakse väärtpaberistamist „lihtsaks”, kui selle loomisel kasutatakse sama liiki laene, st pakett sisaldab ainult eluaseme hüpoteeklaene ja täiendav väärtpaberistamine ei ole lubatud, jne.

Kriteeriumid väärtpaberistamise „läbipaistvaks” ja „standardituks” lugemise kohta sisaldavad nõuet, mille kohaselt emitendid peavad väljastama selgeid dokumente, milles selgitatakse instrumendi struktuuri ja maksete järjestust.

Samuti sisaldab määrus igasuguse väärtpaberistamise suhtes kohaldatavaid hoolsuskohustuse, riski säilitamise ja läbipaistvuse eeskirju.

Nõukogu leppis koos Euroopa Parlamendiga kokku jätta riski säilitamise nõudeks 5%, mis on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Riski säilitamine tähendab majanduslikku huvi, mille väärtpaberistamistehingu algataja, sponsor või algne laenuandja peab säilitama aluspositsioonides. Antud nõue tagab, et väärtpaberistatud tooteid ei looda pelgalt investoritele pakkumise eesmärgil.

Nõukogu leppis samuti Euroopa Parlamendiga kokku näha ette väärtpaberistamistehingute tarvis teabehoidla loomine.

Samuti leppisid nõukogu ja Euroopa Parlament kokku eeskirjades huvide konflikti vältimiseks: isegi kui kolmas isik osaleb standardväärtpaberistamise nõuetele vastavuse kinnitamisel, lasub vastutus nõuete täitmise eest väärtpaberistamistehingu algatajatel, sponsoritel, algsetel laenuandjatel ja eriotstarbelistel väärtpaberistamisüksustel.

Kokkulepitud tekstis on tagatud ka see, varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (mida sageli nimetatakse ka „lühiajaliseks väärtpaberistamiseks“) puhul kasutatakse selleks puhuks kujundatud eeskirju. Sellised väärtpaberistamised hõlmavad sageli autolaene, auto- ja varustuse liisinguid.

Muudetud kapitalinõuete määrus muudab pankade ja investeerimisühingute väärtpaberistamise kapitalikäsitluse riskitundlikumaks ja suuteliseks kajastama nõuetekohaselt standardväärtpaberistamise eriomadusi.

Järgmised sammud

Nõukogu saavutas Euroopa Parlamendiga mõlema seadusandliku ettepaneku suhtes kokkuleppe 30. mail 2017.

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad määrused ametlikult vastu esimesel lugemisel pärast seda, kui tekstid on tehniliselt viimistletud.