Nõukogu kiitis heaks ELi narkostrateegia aastateks 2021–2025.

Nõukogu kiitis täna heaks ELi strateegia, milles nähakse ette ELi uimastipoliitika poliitiline raamistik ja prioriteedid ajavahemikuks 2021–2025. Strateegia eesmärk on tagada tervislike eluviiside propageerimine, sotsiaalne stabiilsus ja turvalisus ning aidata teadlikkust suurendada. Selle strateegia alusel koostab nõukogu tegevuskava, milles sätestatakse nende prioriteetide saavutamiseks konkreetsed meetmed.

Strateegiaga kinnitavad EL ja selle liikmesriigid veel kord oma pühendumust lähenemisviisile, mis on tõenduspõhine ja terviklik, milles on tasakaalustatud uimastite nõudluse ja pakkumise vähendamine ning mille keskmes on inimõiguste kaitsmine. Samal ajal võetakse strateegias arvesse COVID-19 kriisi ajal uimastivaldkonnas saadud kogemusi ning järgitakse tulevikku suunatud lähenemisviisi, edendades teadusuuringuid, innovatsiooni ja prognoosimist, et reageerida tõhusamalt üha suurenevatele probleemidele ja neid ette näha.

Uimastiküsimus mõjutab meie kogukondi mitmel erineval viisil, alates tervishoiust, pere- ja sotsiaalsetest suhetest kuni vägivalla ja rahapesuni. Tegemist on ülemaailmse probleemiga, millega ükski riik ei suuda üksi toime tulla. ELi strateegia aastateks 2021–2025 annab vahendid selle probleemi käsitlemiseks kõigis selle mõõtmetes koos rahvusvaheliste partneritega. Samuti võimaldab see ennetavamalt reageerida muutustele kurjategijate tegevuses või uute ainete väljatöötamises ja suundumuste kujunemises. Saksamaa uimastiküsimuste föderaalvolinik Daniela Ludwig

Uimastite pakkumise vähendamise / julgeoleku suurendamise osas hõlmab strateegia ebaseaduslike uimastite turu kõiki aspekte ning uimastitega seotud kuritegevuse, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ennetamist, heidutamist ja takistamist kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö, luureteabe, keelustamise, kuritegeliku vara konfiskeerimise, uurimiste ja piirikontrolli abil. Seda prioriteetset valdkonda on võrreldes aastate 2013–2020 strateegiaga veelgi tugevdatud, et reageerida Euroopa uimastiturgude keerulistele arengutele. Neid arenguid iseloomustab eri liiki uimastite suur kättesaadavus, üha suuremad konfiskeerimised, vägivalla suurenev kasutamine ja tohutud kasumid, samuti sotsiaalmeedia platvormide, rakenduste ning interneti ja pimevõrgu kasutamine ebaseaduslikus uimastikaubanduses. COVID-19 kriisi ajal ei ole sellised nähtused kadunud, vastupidi.

Uimastite nõudluse vähendamise poliitikavaldkond hõlmab mitmeid vastastikku tugevdavaid meetmeid, sealhulgas ennetamine, varajane avastamine ja sekkumine, nõustamine, ravi, taastusravi, sotsiaalne taasintegratsioon ja taastumine. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas kohaliku sotsiaalse kontekstiga ja sihtrühma vajadustega, tuginema teaduslikele tõenditele ning olema ohutud ja tõhusad. Need tuleb välja töötada tihedas koostöös teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenustega. COVID-19 kriis on toonud veelgi selgemalt esile vajaduse tagada nende meetmete järjepidevus.

Lisatud on eraldi uus peatükk uimastitega seotud kahju käsitlemise kohta. See jaotis sisaldab meetmeid ja poliitikameetmeid, millega ennetatakse või vähendatakse võimalikke tervise- ja sotsiaalseid riske ja kahju tarbijate ja ühiskonna jaoks ning vanglates. See hõlmab selliseid aspekte nagu uimastitega seotud nakkushaiguste leviku ja esinemissageduse vähendamine, üleannustamiste ja uimastitega seotud surmajuhtumite ennetamine ning sunnimeetmetele alternatiivide pakkumine.

Lisaks määratakse strateegias kindlaks kolm nimetatud poliitikavaldkondi toetavat valdkondadevahelist teemat:

• rahvusvaheline koostöö: tõhustada ELi rolli inimkeskse ja inimõigustele suunatud uimastipoliitika ülemaailmse vahendajana kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kaudu, tugevdades samal ajal pühendumust arengule suunatud uimastipoliitikale ja alternatiivsetele arengumeetmetele
• teadusuuringud, innovatsioon ja prognoosimine: tagada ELile ja selle liikmesriikidele põhjalik teadusuuringute ja prognoosimise alane suutlikkus, et käsitleda uimastiprobleeme paindlikumal ja ennetavamal viisil, suurendades valmisolekut tulevastele väljakutsetele reageerida
• koordineerimine, juhtimine ja rakendamine: tagada strateegia optimaalne rakendamine, muu hulgas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli võtmetähtsusega meetmete kaudu, kaasates kodanikuühiskonda ja pakkudes selle eesmärgi saavutamiseks asjakohaseid vahendeid ELi ja riikide tasandil.

• ELi narkostrateegia (2021–2025), 18. detsember 2020

Taustteave

ELi narkostrateegias (2013–2020) ja selle alusel heaks kiidetud kahes tegevuskavas määrati kindlaks ELi uimastipoliitika viimaste aastate prioriteedid. 2020. aasta juulis esitas Euroopa Komisjon kõnealust strateegiat käsitleva hinnangu ning ELi uimastitevastase võitluse programmi (2021–2025). Selle põhjal töötasid nõukogu organid välja ELi narkostrateegia (2021–2025).