Teadusministrite videokonverents, 27. november 2020

Põhitulemused

Arvamuste vahetus teadus- ja arendustegevusse investeerimise uute eesmärkide üle, mille kohta Euroopa Komisjon tegi ettepaneku oma teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“

Ministrid pidasid (videokonverentsi teel) mitteametliku arvamuste vahetuse teadus- ja arendustegevusse investeerimise eesmärkide üle, mille kohta komisjon tegi ettepaneku oma 30. septembri 2020. aasta teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“.

Teadusuuringud ja innovatsioon on olulised, et toetada majanduse konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning hõlbustada Euroopa rohe- ja digipööret. Töötan selle nimel, et Euroopa teadus- ja innovatsiooniliidul oleks juhtiv roll tulevaste tehnoloogiate pärast toimuvas rahvusvahelises konkurentsis. See nõuab suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide pidevat reformimist. Teadus- ja arendustegevusse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute puhul vajame nii kvantiteeti kui ka kvaliteeti, et tagada meie tulevane kestlikul majanduskasvul põhinev konkurentsivõime ja elukvaliteet.

Saksamaa haridus- ja teadusminister Anja Karliczek

Ministrid olid üldiselt üksmeelel, et teadus- ja arendustegevus on väga oluline ELi majanduse konkurentsivõime, vastupanuvõime ning rohe- ja digipöörde seisukohast. Veelgi enam on see nii sellisel kriisiajal nagu COVID-19 pandeemia.

Mitu ministrit kutsus üles seadma prioriteediks investeeringud, mille eesmärk on kaasajastada ja ajakohastada Euroopa sotsiaal-majanduslikku süsteemi, et tagada kestlik majanduskasv ja jõuda järele rahvusvahelistele konkurentidele. Selleks et suurendada üldist investeerimist teadus- ja arendustegevusse, on oluline meelitada sektorisse rohkem erainvesteeringuid.

Mitu ministrit rõhutas Euroopa partnerluste ja programmide tähtsust ning vajadust tugevdada koostoimet teadusuuringute ja kõrghariduse vahel.

Ministrid kinnitasid taas, et lähiaastatel tuleb saavutada teadus- ja arendustegevuse investeeringute eesmärk 3% SKPst.

Tundes muret selle pärast, et liikmesriigid erinevad riiklikul tasandil teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute poolest, rõhutas mitu ministrit vajadust see erinevus kaotada, liikudes ühiselt kokku lepitud investeerimiseesmärkide poole. Mõned ministrid peavad uute investeerimiseesmärkide seadmist ajal, mil COVID-19 kriisi üldine negatiivne mõju riikide majandusele ei ole veel teada, siiski ennatlikuks.

Taustteave

Komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ esitatakse uued teadus- ja arendustegevusse investeerimise eesmärgid:

• kinnitada taas eesmärki investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% ELi SKPst ning ajakohastaksid seda, et kajastada uusi ELi prioriteete
• leppida kokku, et uus avaliku sektori jõupingutuste eesmärk on 1,25% ELi SKPst, mille liikmesriigid peavad ELiga koordineeritult saavutama 2030. aastaks
• võtta vabatahtlikult kohustus eraldada 2030. aastaks teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud riiklikest vahenditest 5% ühisprogrammidele ja Euroopa partnerlustele
• suurendada järgmise viie aasta jooksul koguinvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse 50% võrra nendes liikmesriikides, kus investeeringud teadus- ja arendustegevusse SKPst on ELi keskmisest allpool

Enne 27. novembri videokonverentsil aset leidvat arutelu viimistlesid nõukogu ettevalmistavad organid nõukogu järeldused Euroopa teadusruumi tuleviku kohta. Eeldatavasti võtab nõukogu need järeldused peagi kirjaliku menetluse teel vastu.

• Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

Muud küsimused

a) Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevate ning järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga) seotud dokumentide seis

Eesistujariik teavitas avalikul istungil ministreid läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga seni tehtud edusammudest, eelkõige seoses programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT). Viivitused mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppe lõplikul saavutamisel on kaasa toonud sarnased viivitused kõnealuste dokumentide puhul. Märgiti, et kolmepoolsed kohtumised jätkuvad detsembris, eesmärgiga jõuda aasta lõpuks Euroopa Parlamendiga poliitilisele kokkuleppele (vähemalt) programmi „Euroopa horisont“ suhtes.

b) Viimased edusammud avatud teaduse valdkonnas: olukord seoses Euroopa avatud teaduse pilvega ja avatud teaduse poliitikaplatvormiga

Eesistujariik ja komisjon andsid ministritele ülevaate Euroopa avatud teaduse pilvega seotud olukorrast ning komisjoni avatud teaduse poliitikaplatvormi nõuanderühma hiljuti lõpuleviidud tööst. Märgiti, et Euroopa avatud teaduse pilvel oli COVID-19 kriisis oluline roll, kuna see kiirendas juurdepääsu teadusandmetele ja võimaldas neid jagada äsja loodud Euroopa COVID-19 andmeplatvormi kaudu. Komisjoni talitused valmistavad koos Euroopa avatud teaduse pilve juhtimisstruktuuridega ette uut Euroopa partnerlust programmi „Euroopa horisont“ raames, et Euroopa avatud teaduse pilve alates 2021. aastast toetada.

Avatud teaduse poliitikaplatvormil on lõppenud teine volituste periood, mis hõlmas ajavahemikku 2018. aasta maist 2020. aasta maini. See platvorm on keskendunud sellistele keerukatele valdkondadele nagu avatud teaduse preemiate ja stiimulite süsteem, kodanike teadus ja teadlaste kaasamise näitajad.

• Avatud teadus (Euroopa Komisjon)

c) Euroopa institutsionaliseeritud partnerlused: ülevaade olukorrast

Komisjon andis ministritele lühida ülevaate olukorrast seoses peatse seadusandlike ettepanekute paketiga, mis käsitlevad Euroopa institutsionaliseeritud partnerlusi (st ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud avaliku ja erasektori partnerlused ning ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel loodud avaliku ja erasektori partnerlused).

Märgiti, et komisjon on lõpule viimas kahe järgmise seadusandliku ettepaneku koostamist:

• nõukogu määruse, millega luuakse üheksa ühisettevõtet (ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel) programmi „Euroopa horisont“ raames – üks põhiakt;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse metroloogiaalase partnerluse kohta (ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel).

• Euroopa partnerlused programmi „Euroopa horisont“ raames (Euroopa Komisjon)

d) Kõige hiljutisem ühine teaduslik arvamus pandeemiaks valmisoleku ja pandeemia ohjamise parandamise kohta

Komisjon andis ülevaate viimasest teaduslikust arvamusest pandeemiaks valmisoleku ja pandeemia ohjamise kohta, mille koostas eksperdirühm (kuhu kuulusid Euroopa Komisjoni juhtivate teadusnõustajate rühm, teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm ning professor Peter Piot komisjoni presidendi erinõunikuna). Märgiti, et kõnealune arvamus sisaldab soovitusi, mille eesmärk on:

• uute pandeemiate ennetamine ja ärahoidmine
• liikmesriikide vahelise ja rahvusvahelisel tasandil toimuva koordineerimise tõhustamine
• valmisoleku- ja kriisiohjesüsteemide tugevdamine
• põhiõiguste kaitsmine ja sotsiaalse õigluse tugevdamine ning
• solidaarsusel põhinevate ja kestlike eluviiside leidmine.

• Koroonaviirus: nõustajad esitavad ühise arvamuse pandeemiaks valmisoleku ja pandeemia ohjamise kohta (Euroopa Komisjon, 11. november 2020)

e) Järgmise eesistujariigi tööprogramm

Järgmine nõukogu eesistujariik Portugal tutvustas oma prioriteete teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas 2021. aasta esimesel poolel. Märgiti, et töö keskendub kahele põhieesmärgile, milleks on vastupanuvõimelise taastumise ettevalmistamine uuendatud Euroopa teadusruumi kaudu ning teadusuuringutel ja innovatsioonil põhinev rohe- ja digipööre.