"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (sotsiaalpoliitika), 20. juuni 2024
Peamised tulemused
Euroopa töönõukogu direktiiv
Nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukohas (edaspidi „üldine lähenemisviis“) ettepaneku suhtes muuta kehtivaid õigusnorme, mis reguleerivad Euroopa töönõukogusid.
Euroopa töönõukogu direktiiviga tagatakse, et Euroopa töönõukogusid on lihtsam luua, paremini rahastada ja paremini kaitsta.
Praegused erandid direktiivi kohaldamisest enam ei kehti, mis tähendab, et kõikides asjaomastes ettevõtetes kohaldatakse töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise, sealhulgas Euroopa töönõukogude asutamise suhtes samu miinimumnõudeid.
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse siseturu sotsiaalse mõõtme üle, et uurida tööturu- ja sotsiaalpoliitika rolli kõigi jaoks toimiva kestliku ühtse turu loomisel.
Arutelu käigus hindasid ministrid Letta aruandes esitatud ettepanekuid tööhõive, oskuste ja sotsiaalpoliitika ning nende juhtimise kohta. Samuti tegid nad kindlaks, milliseid aruandes esitatud soovitusi tuleks prioriseerida, ning arutasid muude tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdõiguslikkuse tegevuskavaga seotud elementide asjakohasust kestliku ja kaasava ühtse turu seisukohast.
Ministrid pidasid Letta aruannet tervitatavaks ja rõhutasid teatavaid elemente, sealhulgas paigalejäämise vabaduse mõistet, mis tähendab, et inimesed ei tohiks olla sunnitud paremate tingimuste otsimiseks oma päritoluriigist lahkuma. Paljud liikmesriigid rõhutasid, et majanduskasv ja konkurentsivõime ei ole võimalik ilma tõhusa sotsiaalpoliitikata, samas kui teised juhtisid tähelepanu vajadusele tegeleda tööjõupuudusega oskuste täiendamise, ümberõppe ja kolmandatest riikidest pärit asjakohaste oskustega rändajate värbamise hõlbustamise kaudu, vältides samal ajal ka sotsiaalset dumpingut.
Nõukogu arutas eduaruannet kavandatava direktiivi kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid), sotsiaaltoetuste, hariduse ning kaupade ja teenuste (sealhulgas eluaseme) kättesaadavuse valdkonnas, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.
Eesistujariik Belgia on püüdnud seada võrdõiguslikkuse ELi poliitika keskmesse ning see ei ole kusagil asjakohasem kui võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisel. Oleme uhked selle üle, et koostasime teksti, mida enamik liikmesriike soovib toetada, ning jätkame koostööd tulevaste eesistujariikidega, et tagada diskrimineerimise ohvrite kaitse ka muudes valdkondades kui tööhõive.
Marie-Colline Leroy, Belgia soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mitmekesisuse riigisekretär
Nõukogu võttis teadmiseks eduaruanded praktikadirektiivi kohta ja nõukogu soovituse praktika kvaliteediraamistiku tugevdamise kohta, mille komisjon avaldas 20. märtsil 2024 eesmärgiga parandada praktikantide töötingimusi, sealhulgas töötasu, edendada kaasatust ja parandada praktika kvaliteeti ELis.
Komisjon esitas Euroopa poolaasta kevadpaketi, milles tehti esimest korda iga liikmesriigi tööhõive, oskuste ja sotsiaalsete probleemide kaheetapiline analüüs, mis põhineb läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelil ja sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetel. Nõukogu võttis samuti teadmiseks tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee esitatud arvamuse sotsiaalse lähenemise kohta ELis.
Ministrid arutasid La Hulpe’i deklaratsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta, milles kinnitatakse, et sammas on suunanäitaja, millest juhindutakse tööhõive-, sotsiaal- ja võrdõiguslikkuse poliitikavaldkondades tehtavas töös. Eesistujariik Belgia rõhutas, et deklaratsioon, mida toetasid Euroopa Parlament, komisjon ning valdav enamik liikmesriike ja sotsiaalpartnereid, annab väärtusliku panuse järgmisesse ELi strateegilisse tegevuskavasse aastateks 2024–2029, ning saadab selge sõnumi vajaduse kohta ambitsioonika sotsiaalmeetmete kava järele.
Nõukogu kiitis heaks järeldused tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika rolli kohta vastupanuvõimelises majanduses, milles käsitletakse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vastastikku tugevdavat olemust ning kutsutakse liikmesriike üles kaaluma oma suutlikkuse suurendamist, et hinnata tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika mõju majanduskasvule, konkurentsivõimele ja tootlikkusele.
Ministrid kiitsid samuti heaks ELi liikmesriikide vabatahtlikud juhtpõhimõtted reformide ja investeeringute majandusliku mõju hindamiseks tööturu-, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades, milles on sätestatud mitu põhielementi, mis aitavad liikmesriikidel hinnata, kuidas reformid ja investeeringud tööturu-, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades võivad aidata kaasa majanduskasvule.
Sotsiaalkaitsekomitee eesistuja teavitas nõukogu peamistest järeldustest 2024. aasta pensionide piisavuse aruande kohta. Nõukogu kiitis samuti heaks sotsiaalkaitsekomitee koostatud järeldused pensionide piisavuse kohta, tuginedes 2024. aasta aruandele, milles ta märkis pensionide piisavuse ja vanaduspensionide tulevikku suunatud analüüsi tähtsust. Ülemkogu kutsus sotsiaalkaitsekomiteed ja komisjoni üles jätkama tööd pensionide ja pikaajalise hoolduse piisavuse valdkonnas ning esitama 2027. aastal aruande.
Nõukogu kinnitas tööhõivekomitee põhisõnumid pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitleva soovituse rakendamise kohta. Soovitus võeti vastu 2016. aasta veebruaris, et reageerida pikaajalise töötuse kõrgele tasemele kogu ELis, mis tekkis pärast majandus- ja finantskriisi. See on soovituse rakendamise viies läbivaatamine.
Muude küsimuste raames said ministrid teavet ELi talendireservi, komisjoni tööjõupuudust ja oskuste nappust käsitleva tegevuskava, Euroopa oskusteaasta, järgmise eesistujariigi Ungari tööprogrammi ja eesistujariigi Belgia korraldatud ürituste kohta.
Lõunalauas osalesid ministrid mitteametlikul arutelul selle üle, kuidas maksimeerida uue Euroopa tööstuskokkuleppe ja tugeva sotsiaalpoliitika vahelist koostoimet.
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
