Sotsiaalõigused ELis
EL koordineerib tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna poliitikat, et toetada sotsiaalõigusi kõigis ELi liikmesriikides.
ELi tegevus sotsiaalküsimustes
Tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise poliitika kuulub peamiselt ELi liikmesriikide vastutusalasse. See tähendab, et sellistes küsimustes nagu palkade reguleerimine, pensionisüsteemid ja pensioniiga ning töötushüvitised teevad otsuseid riikide valitsused.
Siiski on EL aastate jooksul toetanud liikmesriike seaduste, rahalise toetuse ja vahenditega, et paremini koordineerida riiklikku poliitikat, edendada tööhõivet, parandada elu- ja töötingimusi, tagada piisav sotsiaalkaitse ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.
Nõukogus arutavad neid küsimusi ministrid, kes käivad koos tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsekaitseküsimuste nõukogus (EPSCO).
Euroopa sotsiaalõiguste sammas
Selleks et tagada inimestele uued ja tõhusamad õigused ning toetada õiglasi ja hästi toimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme, lõi EL 2017. aasta novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba.
Sammas tugineb 20 põhimõttele ja kinnitab taas ELi pühendumust tagada kogu ELis paremad elu- ja töötingimused. See hõlmab mitmeid algatusi, mille eesmärk on tagada ELi kodanikele järgmised õigused:
- võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule
- õiglased töötingimused
- piisav ja kestlik sotsiaalkaitse
2021. aastal kinnitasid ELi juhid Porto deklaratsioonis taas oma lubadust töötada sotsiaalsema Euroopa nimel:
Rohkem kui kunagi varem peab Euroopa olema sotsiaalse sidususe ja heaolu maailmajagu. Kinnitame taas oma lubadust teha tööd sotsiaalse Euroopa nimel. ELi juhid, Porto deklaratsioon, 7. mai 2021
Tähelepanu keskmes on töökohad, oskused ja haridus ning võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu
Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine on ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikide ühine poliitiline kohustus ja vastutus. Oma roll on täita kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning kodanikuühiskonnal, lähtudes nende vastavatest pädevustest.
2021. aastal võttis EL vastu Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult ELi eesmärki rakendada samba 20 põhimõtet.
Portos kiitsid ELi juhid heaks kolm ELi eesmärki, mis tuleb 2030. aastaks saavutada:
Tugevama sotsiaalse Euroopa edendamine (Infograafik)
Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika põhimeetmed
Välismaal töötavate eurooplaste sotsiaalõigused
Juba Rooma leping (1957) sisaldas selliseid aluspõhimõtteid nagu töötajate õigus ELis vabalt liikuda. Liikuvuse võimaldamiseks võeti aastate jooksul vastu täiendavaid õigusnorme, nagu diplomite vastastikuse tunnustamise normid, välisriigis osutatava ravi tagatised ja juba omandatud pensioniõigustega seotud tagatised.
2018. aastal kiitsid ELi liikmesriigid heaks uued töötajate lähetamist käsitlevad õigusaktid, et tagada samas kohas võrdse töö eest võrdne tasu.
Sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate ELi normidega tagatakse, et inimesed ei kaota teise ELi liikmesriiki kolides oma sotsiaalkindlustuskaitset. Nõukogus on kõnealuse õigusakti läbivaatamine olnud arutlusel, kuid Euroopa Parlamendiga ei ole veel saavutatud kokkulepet läbirääkimiste kiirendamiseks.
Kindel ja paindlik tööhõive
Nõukogu võttis 2022. aastal vastu soovituse õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku kohta. See sisaldab suuniseid kvaliteetse tööhõive toetamiseks ning keskendub haridus- ja koolitusmeetmetele.
Haridus, koolitus ja elukestev õpe
Nõukogul võttis 2022. aastal vastu soovituse isiklike õppekontode kohta. Selle eesmärk on aidata tööealistel täiskasvanutel täiendada ja kohandada oma oskusi rohe- ja digikeskkonna kontekstis.
- Nõukogu soovitus isiklike õppekontode kohta, et hoogustada tööealiste täiskasvanute koolitustel osalemist (pressiteade, 16. juuni 2022)
- Nõukogu soovitus isiklike õppekontode kohta
Nõukogu võttis samuti vastu soovituse edendada rohepööret ja kestlikku arengut toetavat õpet. See on väga tähtis tagamaks, et igas vanuses õppijad omandavad teadmised, kuidas elada kestlikumalt, ja oskused, mida on vaja muutuval tööturul, ning tegutsevad kestliku tuleviku nimel.
Elukestva õppe tugevdamiseks soovitab nõukogu liikmesriikidel võtta vastu mikrokvalifikatsioonitunnistuste puhul rakendatava Euroopa lähenemisviisi ning eelkõige kohaldada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamisel ja väljaandmisel ühtset ELi määratlust, ELi standardeid ja peamisi põhimõtteid.
Töötingimuste parandamine
EL on vastu võtnud normid töötingimuste kohta, nagu tööaeg või osaajatöö, ning õigusaktid, millega võideldakse diskrimineerimise vastu töökohal ning tagatakse töötajate tervis ja ohutus.
EL on kehtestanud ELi normid, et soodustada piisavat seadusjärgset miinimumpalka Euroopas ning aidata saavutada Euroopas töötajate jaoks paremaid töö- ja elutingimusi.
2019. aastal võttis EL vastu uued normid, millega kehtestati seoses töötingimuste läbipaistvuse ja prognoositavusega uued miinimumõigused. Kõnealused normid kehtestati, et kaitsta kõiki ELi töötajaid, sealhulgas kõige haavatavamaid töötajaid, kes töötavad ebatüüpiliste lepingute alusel ja mittestandardsetel töökohtadel, nagu juhutöölised.
2024. aasta juunis leppis nõukogu kokku oma läbirääkimisseisukohas (üldine lähenemisviis) uue direktiivi suhtes, mille eesmärk on tõhustada töötajate esindatust suurtes hargmaistes ettevõtetes. Euroopa töönõukogu direktiiviga muudetakse kehtivaid õigusakte, nii et töönõukogude asutamine muutub lihtsamaks, nende rahastamine suureneb ja nende kaitse paraneb. Euroopa töönõukogud esindavad Euroopa töötajaid suurtes hargmaistes ettevõtetes, mis tegutsevad vähemalt kahes ELi või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis. Euroopa töönõukogud kujutavad endast peamist töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise vahendit kavandatavate otsuste puhul, mis on seotud riigiüleste küsimustega.
Platvormimajanduse kasvavate väljakutsete lahendamiseks töötab EL välja platvormitööd käsitlevaid uusi norme.
Samuti soovib EL tagada kõigile töötajatele nõuetekohase töö- ja eraelu tasakaalu. 2019. aastal võtsid ELi liikmesriigid vastu uued normid, et töötajate töö- ja eraelu paremini ühitada ning tugevdada lapsevanemate ja hooldajate õigusi.
Euroopa Tööjõuamet
2019. aastal kiitsid ELi liikmesriigid ühtlasi heaks kava luua Euroopa Tööjõuamet, et tagada tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate ELi normide õiglane ja lihtne kohaldamine.
Töötervishoid ja tööohutus
Lisaks ajakohastavad ELi liikmesriigid korrapäraselt ELi õigusakte, mis käsitlevad inimeste kaitset töökohal, näiteks kehtestades selliste kahjulike keemiliste ainete, näiteks asbesti puhul rangemad kokkupuute piirnormid.
Asbesti mõju töötajate tervisele (Infograafik)
Sotsiaalne kaasamine ja võrdsed võimalused
EL on võtnud meetmeid ka võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse tagamiseks ühiskonnas. Aluslepingutes on sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamine ning naiste ja meeste võrdse tasustamise põhimõte.
ELis kehtivad normid, mis käsitlevad järgmist:
- naiste ja meeste tasakaalustatuma esindatuse edendamine börsil noteeritud äriühingute juhtorganite liikmete seas
- tasustamise läbipaistvus
- inimeste nende rassi või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise ebaseaduslikuks muutmine
- puuetega inimestele juurdepääsetavate teenuste kohta
ELi kodanikud on kaitstud diskrimineerimise eest ka tööhõives ja kutsealal.
- Puuetega inimeste ja vanemaealiste ligipääs toodetele ja teenustele (taustteave)
- Sooline tasakaal äriühingute juhtorganites (taustteave)
- Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust
- Tasustamise läbipaistvus ELis (taustteave)
EL võitleb romade diskrimineerimise vastu
EL rõhutab, kui oluline on romade võrdne osalemine ühiskonnas. Liikmesriigid on võtnud kohuseks võidelda tõhusalt romade diskrimineerimise vastu ning edendada nende kaasamist põhivaldkondades, milleks on haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase.
Nõukogu võttis 12. märtsil 2021 vastu soovituse romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta. Soovitus sisaldab meetmeid, mille eesmärk on:
- võidelda diskrimineerimise (sealhulgas ahistamise, romavastasuse, stereotüpiseerimise, romavastase retoorika ja vaenukõne) vastu internetis ja mujal
- võidelda romade, eelkõige roma naiste ja laste, LGBTI-romade ja puuetega romade mitmekordse ja struktuurse diskrimineerimise vastu
- edendada koolides tegevusi ja kampaaniaid, et suurendada teadlikkust mitmekultuurilisusest
- Nõukogu kinnitas taas kohustust võidelda romade diskrimineerimise vastu (pressiteade, 12. märts 2021)
- Nõukogu soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta
Võrdõigusasutused
Võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks on EL sätestanud, et kõik liikmesriigid peavad looma riiklikud võrdõigusasutused, kes tegelevad diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu alusel.
EL võttis 2024. aasta mais vastu uued normid, mille eesmärk on parandada nende asutuste töö tulemuslikkust ja tagada nende sõltumatus. Normidega kehtestatakse võrdõigusasutuste küsimuses mitmes olulises valdkonnas ELi-ülesed ühised miinimumnõuded, sealhulgas
- nõue tagada võrdõigusasutustele suuremad volitused, et võidelda diskrimineerimisega usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel tööhõive küsimustes ning soolise diskrimineerimisega sotsiaalkindlustuse valdkonnas
- õiguslik nõue, mille kohaselt võrdõigusasutused peavad olema sõltumatud välismõjust
- õiguslik nõue tagada võrdõigusasutustele piisavad inim- ja tehnilised ressursid ning rahalised vahendid
- nõue, et avaliku sektori asutused konsulteeriksid võrdõigusasutustega diskrimineerimise küsimustes ning et võrdõigusasutustel oleks volitused ennetada diskrimineerimist ja edendada võrdset kohtlemist, näiteks positiivsete meetmete ja võrdõiguslikkuse peavoolustamise edendamise kaudu
- suuremad volitused viia läbi uurimisi ja tegeleda vaidluste lahendamisega diskrimineerimise juhtumite puhul kooskõlas riigi õiguse ja tavadega
Võitlus vaesuse vastu
EL on loonud ka Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (FEAD), et toetada riiklikke algatusi enim puudust kannatavatele isikutele toidu- ja/või esmase materiaalse abi andmiseks koos juhendamise ja toetusega, et aidata inimestel vaesusest välja tulla.
Euroopa lastegarantii
2021. aastal võttis nõukogu vastu soovituse, millega luuakse Euroopa lastegarantii, et ennetada abivajavate laste sotsiaalset tõrjutust ja selle vastu võidelda.
ELi liikmesriigid kohustuvad tagama juurdepääsu teatavatele põhiteenustele ning seeläbi aitama ka järgida laste õigusi, võideldes laste vaesuse vastu ja edendades võrdseid võimalusi.
Euroopa lastegarantii: kuidas EL kaitseb lapsi (Infograafik)
Noorte tööhõive
Viimastel aastatel on võetud konkreetseid meetmeid ebavõrdsuse vältimiseks ja eelkõige noorte tööturule sisenemise toetamiseks.
Noorte töötuse vastu võitlemiseks otsustasid ELi liikmesriigid 2013. aastal käivitada noortegarantii. See on ELi algatus, mille eesmärk on teha kõigile alla 25-aastastele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetne töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumine.
Abi töötutele
COVID-19 pandeemia ajal lõi EL ajutise rahastamisvahendi kriisist mõjutatud töötajate ja ettevõtjate toetamiseks. Selle ajutise toetusprogrammi (TERA) raames antakse ELi liikmesriikidele soodsate tingimustega laene, et aidata neil rahastada lühendatud tööaja kohaldamist ja sarnaseid meetmeid. Programmi eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel kaitsta töökohti ja töötajaid töötuse ja sissetuleku kaotuse ohu eest, mis on tingitud pandeemia negatiivsetest majanduslikest ja sotsiaalsetest tagajärgedest.
2020. aastal jõudsid ELi liikmesriigid kokkuleppele ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi suhtes. See rahastamisvahend loodi 2007. aastal, et toetada restruktureerimise tõttu koondatud töötajaid, näiteks suurte ettevõtete tegevuse lõpetamisel või tootmise viimisel väljapoole ELi. Fondist toetatakse Euroopa töötajaid, aidates neil ümber õppida, oskusi täiendada ja uusi töökohti leida.
Tugevad naised ja tugev Euroopa
Rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks 8. märtsil kogusime kaheksa inspireerivat lugu kaheksalt naiselt, kellel on julgust oma veendumusi väljendada.
Kuigi nende saavutused on erinevad, aitavad nad kõik omal viisil kaasa sellele, et Euroopa ühiskond muutuks õiglasemaks ja kaasavamaks.
Rahvusvaheline naistepäev on ka hea võimalus vaadata tagasi meie aastakümnete pikkusele ühisele teekonnale, kaardistades edusamme võitluses naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse eest.
Viimati läbi vaadatud: 4. veebruar 2025