G20 tippkohtumine Roomas Itaalias, 30.–31. oktoober 2021

Peamised tulemused

G20 juhid kohtusid 30. ja 31. oktoobril 2021 Roomas kahepäevasel tippkohtumisel, mille korraldas G20 eesistujariik Itaalia.

ELi esindasid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kohtumise lõpus võtsid juhid vastu G20 juhtide deklaratsiooni.

• G20 juhtide Rooma deklaratsioon

Tippkohtumisel leppisid G20 juhid kokku, et nad:

• hoiavad käeulatuses eesmärki piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega
• kiirendavad oma tegevust, et saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside netonullheide või CO₂-neutraalsus sajandi keskpaigaks või ligikaudu selleks ajaks
• kinnitavad veel kord arenenud riikide kliimameetmete rahastamiseks võetud kohustust mobiliseerida ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas ning tervitavad mõne G20 liikme võetavaid uusi kohustusi
• rakendavad 2023. aastaks uusi reegleid, mille eesmärk on saavutada stabiilsem ja õiglasem rahvusvaheline maksusüsteem, sealhulgas 15% suurune ülemaailmne äriühingu tulumaksu miinimummäär
• suurendavad jõupingutusi, et tagada parem ja õigeaegsem juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele väikese ja keskmise sissetulekuga riikides
• moodustavad G20 ühise rahastamis- ja tervishoiualase rakkerühma, et tagada pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise piisav rahastamine

Majanduse taastamine

Juhid märkisid, et tänu vaktsiinide kasutuselevõtule ja jätkuvale poliitilisele toetusele on maailmamajandus 2021. aastal jõudsalt taastunud. Taastumine on nii riigiti kui ka riikide siseselt olnud siiski väga erinev.

Sellepärast on G20 endiselt täis otsustavust kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid nii kaua, kui on vaja, et tegeleda negatiivsete tagajärgedega, mida pandeemia avaldab eelkõige sellest enim mõjutatud isikutele, nagu naised, noored ning mitteametlikud ja madala kvalifikatsiooniga töötajad, ning ebavõrdsusele.

„Me jätkame taastumise toetamist, vältides toetusmeetmete enneaegset lõpetamist, säilitades samal ajal finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ning kaitstes ennast langusriskide ja negatiivse ülekanduva mõju eest.“ G20 juhtide deklaratsioon

Samuti jääb G20 tähelepanelikuks selliste ülemaailmsete majandusprobleemide suhtes nagu tarneahelate katkemine.

COVID-19

Püsivate vaktsineerimislõhede kõrvaldamiseks võtsid G20 juhid kohustuse oluliselt suurendada vaktsiinide, ravimite ja diagnostikavahendite pakkumist ja kättesaadavust, võttes eelkõige arvesse väikese ja keskmise sissetulekuga riikide vajadusi.

See peaks võimaldama liikuda eesmärgi suunas vaktsineerida kõigis riikides 2021. aasta lõpuks vähemalt 40% elanikkonnast ja 2022. aasta keskpaigaks 70% elanikkonnast, nagu on soovitanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

Vaktsiinide kiire ja õiglase ülemaailmse levitamise tagamine hõlmab tarneahelate tugevdamist, tootmisvõimsuse laiendamist ja mitmekesistamist, vaktsineerimisega nõustumise ja selle suhtes usalduse edendamist ning desinformatsiooni vastu võitlemist.

Samuti kinnitasid G20 juhid veel kord oma pühendumust Rooma deklaratsioonile, mis võeti vastu mais toimunud ülemaailmsel terviseteemalisel tippkohtumisel ja mida peetakse kollektiivse tegutsemise suunanäitajaks.

• ELi rahvusvaheline solidaarsus COVID-19 pandeemia ajal
• Rooma deklaratsioon

Pandeemiate ennetamine, nendeks valmisolek ja neile reageerimine

Eesmärgiga tagada pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise asjakohane, kestlik ja paremini koordineeritud rahastamine, moodustasid G20 juhid G20 ühise rahastamis- ja tervishoiualase rakkerühma.

2022. aasta alguseks valmistab see rakkerühm ette WHO koordineeritava rahastamisvahendi loomise, mille abil parandada pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise ülemaailmset rahastamist.

Rakkerühma moodustamise ettepaneku tegid G20 tervishoiu- ja rahandusministrid tippkohtumise eelõhtul.

• G20 rahandus- ja tervishoiuministrite ühiskommünikee, 29. oktoober 2021

Juhid märkisid samuti, et pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tugevdamine võib vajada rahvusvahelist õigusakti või lepingut WHO raames.

Enne tippkohtumist rõhutas eesistuja Michel pandeemiaid käsitlevast rahvusvahelisest lepingust saadavat kasu.

„Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirjast lähtuva pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu põhimõtet käsitletakse novembris toimuval erakorralisel maailma terviseassambleel. Usume, et selline leping on parim vahend ülemaailmseteks pandeemiateks valmisoleku ja neile reageerimise parandamiseks.“ Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Rahvusvaheline tervisealane vastupanuvõime: oluline väljakutse (pressiteade, 26. oktoober 2021)
• Rahvusvaheline leping pandeemiate ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta (taustteave)

Kliima ja energia

G20 juhid lubasid teha koostööd, et tagada edukas ÜRO kliimakonverents (COP26), mis algas Ühendkuningriigis Glasgow’s vahetult pärast G20 tippkohtumist.

Nad kinnitasid taas oma pühendumust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe täielikule ja tulemuslikule rakendamisele.

G20 juhid märkisid, et selleks, et eesmärki piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega oleks endiselt võimalik saavutada, on vaja kõigi riikide sisulisi ja tõhusaid meetmeid ja pühendumust, võttes arvesse erinevaid lähenemisviise.

G20 kiirendab oma tegevust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise ja nende rahastamise valdkonnas, tunnistades, et väga oluline on saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside netonullheide või CO₂-neutraalsus sajandi keskpaigaks või ligikaudu selleks ajaks.

Juhid võtsid ühtlasi kohustuse võtta sel kümnendil edasisi meetmeid ning sõnastada oma riiklikult kindlaksmääratud panused 2030, neid rakendada, ajakohastada ja vajaduse korral suurendada.

• Pariisi kliimakokkulepe (taustteave)
• ÜRO kliimamuutuste konverents (COP26) – maailma liidrite tippkohtumine, Glasgow, Ühendkuningriik, 1. november 2021
• Kliimamuutuste tippkohtumine COP26 – miks see on oluline (taustteave)

Juhid tuletasid meelde ja kinnitasid veel kord arenenud riikide poolt kliimameetmete rahastamiseks võetud kohustust mobiliseerida 2020. aastaks ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas ja jätkata seda kuni 2025. aastani, et toetada arenguriike nende jõupingutustes vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet ning leevendada kliimamuutuste negatiivset mõju ja sellega kohaneda.

Nad tervitasid ka mõne G20 liikme võetud uusi kohustusi suurendada ja tõhustada kuni 2025. aastani oma üldist panust rahvusvahelisel tasandil avaliku sektori kliimameetmete rahastamisse, ning ootavad ka teistelt uute kohustuste võtmist.

• Nõukogu kiitis heaks 2020. aasta kliimameetmete rahastamise summa (pressiteade, 29. oktoober 2021)
• Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta, 5. oktoober 2021
• Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta – <em>addendum</em>

Juhid kinnitasid taas oma 2009. aastal võetud kohustust keskpikas perspektiivis järk-järgult kaotada ja ratsionaliseerida ebatõhusad fossiilkütuste toetused, mis soodustavad raiskavat tarbimist.

Nad kohustusid 2021. aasta lõpuks lõpetama rahvusvaheliste avaliku sektori rahaliste vahendite andmise sellistele uutele välismaistele söepõhise elektritootmise projektidele, mille puhul ei ole rakendatud kasvuhoonegaase oluliselt vähendavat tehnoloogiat.

G20 juhid rõhutasid oma pühendumust energiajulgeoleku säilitamisele, võideldes samas kliimamuutustega, ning energiasüsteemi sellise ülemineku tagamisele, mis võimaldaks säilitada energia taskukohasuse kõige haavatavamate majapidamiste ja ettevõtete jaoks.

Nad rõhutasid samuti, kui oluline on säilitada katkematud energiavood erinevatest allikatest, eri tarnijatelt ja erinevate tarneteede kaudu ning edendada avatud, konkurentsivõimelisi ja vabasid rahvusvahelisi energiaturge.

Elurikkus ja keskkond

G20 juhid võtsid kohustuse tugevdada meetmeid, mille eesmärk on 2030. aastaks elurikkuse kadumine peatada ja ümber pöörata.

Nad püüavad tagada, et 2030. aastaks on kaitstud või kaitse all vähemalt 30% maailma maismaast ning vähemalt 30% maailma ookeanidest ja meredest, ning aitavad liikmetel liikuda selle eesmärgi poole vastavalt riiklikele oludele.

Juhid kutsusid teisi riike tungivalt üles ühendama jõud G20ga, et saavutada sihiks seatud eesmärk istutada 2030. aastaks üks triljon puud, kaasates erasektori ja kodanikuühiskonna.

Kestlik areng

G20 juhid väljendasid sügavat muret COVID-19 kriisi mõju pärast, eriti arenguriikides. Nad kinnitasid taas oma pühendumust ülemaailmsele reageerimisele, eesmärgiga kiirendada edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning toetada kestlikku, kaasavat ja vastupanuvõimelist taastumist kogu maailmas.

Juhid lubasid tugevdada oma meetmeid, et rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 käsitlevat G20 tegevuskava ning toetada COVID-19 kriisile reageerimist ja sellest taastumist arenguriikides. Samuti kinnitasid nad taas oma jätkuvat toetust Aafrika riikidele, mida pakutakse erinevate algatuste kaudu, nagu G20 algatus „Kokkulepe Aafrikaga“.

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt G20 algatuse „Kokkulepe Aafrikaga“ konverentsil (pressiteade, 27. august 2021
• G20 algatuse „Kokkulepe Aafrikaga“ veebisait

Juhid tervitasid eriarveldusühikute uut üldist jaotust, mille abil on ülemaailmselt tehtud kättesaadavaks 650 miljardi USA dollari väärtuses lisareserve. G20 teeb tööd leidmaks viise, kuidas suurendada selle mõju, suunates vabatahtlikult osa eraldatud eriarveldusühikutest haavatavate riikide abistamiseks.

G20 juhid kutsusid Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) üles moodustama uue vastupanuvõime ja kestlikkuse fondi (Resilience and Sustainability Trust), mille kaudu anda taskukohast pikaajalist rahastamist väikese sissetulekuga riikidele, sealhulgas Aafrika mandril, väikestele arenevatele saareriikidele ja haavatavatele keskmise sissetulekuga riikidele.

Juhid tervitasid edusamme, mida on tehtud G20 võlateeninduse peatamise algatuse raames, mis on hinnangute kohaselt võimaldanud ajavahemikul 2020. aasta maist kuni 2021. aasta detsembrini edasi lükata võlgade teenindamist kogusummas vähemalt 12,7 miljardit USA dollarit, tuues kasu 50 riigile.

Tippkohtumise päevakord

Tippkohtumisel olid arutelud korraldatud kolme peamise töösessioonina ja juhtide kahe kõrvalüritusena.

Töösessioonid

• I töösessioon: globaalne majandus ja ülemaailmne tervishoid
• II töösessioon: kliimamuutused ja keskkond
• III töösessioon: kestlik areng

Juhtide kõrvalüritused

• „VKEde ja naistele kuuluvate ettevõtete toetamine parema taastumise nimel“
• „Erasektori roll kliimamuutustevastases võitluses“

Eesistuja Charles Micheli kahepoolsed kohtumised

Tippkohtumise raames pidas eesistuja Michel mitu kahepoolset kohtumist teiste maailma liidritega:

• India peaministri Narendra Modiga
• Singapuri peaministri Lee Hsien Loongiga
• Rwanda presidendi ja NEPADi esimehe Paul Kagamega
• Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori Tedros Adhanomiga
• Argentina presidendi Alberto Fernándezega
• Austraalia peaministri Scott Morrisoniga
• Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga
• Indoneesia peaministri Joko Widodoga
• Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga

Eesistuja Charles Michel ja komisjoni president Ursula von der Leyen osalesid ka tippkohtumisel kohal viibinud ELi ja Aafrika Liidu juhtide mitteametlikul kohtumisel, mille korraldas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Taustteave

Itaalia G20 eesistujariigina

Eesistujariik Itaalia üldine teema hõlmas kolme sammast: „inimesed, planeet, jõukus“. Neid kajastati Rooma tippkohtumise kolmes töösessioonis.

Teave G20 kohta

G20 liikmed on Argentina, Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea Vabariik, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa, USA, Ühendkuningriik ja Euroopa Liit.

Hispaania on alaline külaline. G20 eesistujariik Itaalia kutsus tippkohtumisele külalisena veel seitse juhti, sealhulgas Madalmaade peaministri.

Eelmised tippkohtumised

Eelmine G20 tippkohtumine, mis toimus 2020. aastal, peeti COVID-19 pandeemia tõttu videokonverentsi teel.

• G20 tippkohtumine, 21.–22. november 2020

Eelmine füüsilise kohalolekuga G20 tippkohtumine toimus 2019. aastal Jaapanis Osakas.

• G20 tippkohtumine Jaapanis Osakas, 28.–29. juuni 2019