ELi ja Ukraina tippkohtumine, Kiiev, Ukraina, 12. oktoober 2021, 12. oktoober 2021

Peamised tulemused

Euroopa Liidu ja Ukraina 23. tippkohtumine toimus 12. oktoobril 2021 Kiievis.

ELi esindasid Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Ukrainat esindas president Volodõmõr Zelenski.

Ametlike kohtumiste taustal on konkreetsed saavutused, mis muudavad inimeste elu, toovad kaasa vabaduse, parandavad suutlikkust toetada õigusriiki ja suurendavad heaolu. See on Ukraina ja ELi vaheliste sidemete tegelik tähendus. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi ja Ukraina tippkohtumist, mis toimus 12. oktoobril 2021 Kiievis Ukrainas

Tippkohtumise lõpus võtsid juhid vastu ühisavalduse.

• Ühisavaldus pärast ELi ja Ukraina 23. tippkohtumist, 12. oktoober 2021

Poliitiline assotsieerimine ja majanduslik integratsioon

Juhid kinnitasid taas oma jätkuvat pühendumust tugevdada Ukraina poliitilist assotsieerimist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga.

Nad tervitasid ELi-Ukraina assotsieerimislepingu raames saavutatud tulemusi ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna edu. Alates põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu kohaldamise algusest 2016. aastal on kahepoolsed kaubavood oluliselt suurenenud.

Mõlemad pooled tervitasid hinnangute vahetamist assotsieerimislepingu kohta, eesmärgiga esitada ühishinnang järgmisel kahepoolsel tippkohtumisel, mis toimub 2022. aastal Brüsselis.

Me kuulume samasse Euroopa perekonda. 17 000 Ukraina üliõpilasel on viimastel aastatel olnud võimalus osaleda Erasmus+ projektis. 50 miljonil Ukraina kodanikul on olnud võimalus ELi viisavabalt liikuda. Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi ja Ukraina tippkohtumist

Juhid leppisid kokku assotsieerimislepingu raames täiendavalt tõhustada majandusintegratsiooni ja koostööd, sealhulgas järgmistes valdkondades:

• Ukraina poliitika ja õigusaktide ühtlustamine Euroopa rohelise kokkuleppega
• Ukraina energiaturgude ja -süsteemide integreerimine ELi energiaturuga, luues võrdsed võimalused
• Ukraina kaudu toimuva gaasitransiidi jätkumine pärast 2024. aastat, Ukraina gaasiülekandesüsteemi ajakohastamine ja Euroopa energiajulgeoleku tugevdamine
• Ukraina õigusaktide vastavusse viimine ELi digitaalse ühtse turuga assotsieerimislepingu raames.

EL ja Ukraina kirjutasid tippkohtumise raames alla ka kolmele lepingule:

• tsiviillennundusleping, millega luuakse Ukraina ja ELi liikmesriikide lennuettevõtjatele uusi ärivõimalusi
• leping Ukraina ühinemise kohta programmiga „Euroopa horisont“ ning Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga
• leping Ukraina ühinemise kohta programmiga „Loov Euroopa“

Idapartnerluse tippkohtumise eel tervitasid juhid Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade rakendamisel tehtud edusamme ning kutsusid üles neid täielikult rakendama. Tippkohtumine toimub 15. detsembril 2021 Brüsselis.

Reformiprotsess

Juhid tunnistasid märkimisväärseid edusamme, mida Ukraina on reformiprotsessis teinud, näiteks põllumajandusmaa turu ajaloolist avamist.

Nad rõhutasid vajadust neid jõupingutusi suurendada, eelkõige seoses kohtureformide, korruptsioonivastase võitluse ja julgeolekusektori reformiga.

EL kinnitas taas oma jätkuvat märkimisväärset toetust Ukrainale, millel on selge seos reformide ja poliitikameetmete tõhusa rakendamisega. EL ja Euroopa finantseerimisasutused on alates 2014. aastast võtnud Ukraina toetuseks kasutusele enneolematu üle 17 miljardi euro suuruse laenude ja toetuste paketi.

COVID-19 abi

Juhid märkisid, et ELi toetus, millega aidatakse Ukrainal pandeemia sotsiaal-majandusliku mõjuga toime tulla, läheb palju kaugemale sellest, mida EL on andnud mis tahes teisele partnerile, eraldades 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi, millele lisandub 190 miljoni euro suurune toetuspakett.

• ELi rahvusvaheline solidaarsus COVID-19 pandeemia ajal (taustteave)

EL ja Ukraina teevad tihedat koostööd, et tagada Ukrainale COVAXi platvormi raames juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele, sealhulgas ELi vaktsiinide jagamise mehhanismi kaudu.

Juhid väljendasid heameelt selle üle, et Ukraina on nende ELi mittekuuluvate riikide ja territooriumide seas, kes on ühendatud ELi digitaalse COVID-tõendiga. See tähendab, et Ukraina COVID-tõendit aktsepteeritakse ELis samadel tingimustel kui ELi digitaalset COVID-tõendit. Samaoodi aktsepteerib Ukraina ELi digitaalset COVID-tõendit.

• ELi digitaalne COVID-tõend: kuidas see toimib (taustteave)
• Infograafik – ELi digitõend
• ELi digitaalne COVID-tõend (Euroopa Komisjon)

Välis- ja julgeolekupoliitika

EL kordas oma vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Juhid märkisid, kui oluline on veelgi tõhustada koostööd ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas ning Ukraina suurem lähendamine ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP).

Samuti tunnistasid nad, kui oluline on veelgi tugevdada koostööd hübriidohtude ja desinformatsiooni vastu võitlemisel.

Julgeolek tähendab ka jõupingutuste suurendamist hübriidohtude ja küberrünnete vastu võitlemiseks. Seepärast tugevdame veelgi oma küberdialoogi. Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi ja Ukraina tippkohtumist

Juhid kordasid oma tugevat hukkamõistu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse selgele rikkumisele, mille on põhjustanud Venemaa relvajõudude poolt alates 2014. aasta veebruarist toimepandud agressiooniaktid.

EL tervitas 23. augustil Kiievis toimunud avakohtumisel käivitatud rahvusvahelise Krimmi platvormi loomist ning toetab ELi ja selle liikmesriikide poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni rakendamist.

• Eesistuja Charles Micheli kõne rahvusvahelise Krimmi platvormi tippkohtumise avaistungil

Ukraina tervitas juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldusi, milles ELi juhid kinnitasid veel kord, et Minski kokkulepete täielik rakendamine on jätkuvalt peamine eeltingimus mis tahes suuremale muutusele ELi suhtumises tema suhetes Venemaaga.

• Euroopa Ülemkogu, 24.–25. juuni 2021

Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonid

Juhid rõhutasid, et EL on taas pikendanud Venemaa vastu suunatud majandussanktsioone, mis võeti vastu alates 2014. aastast vastusena Krimmi ebaseaduslikule annekteerimisele ja tahtlikule Ukraina destabiliseerimisele.

Nende sanktsioonide kestus on selgelt seotud Minski kokkulepete täieliku rakendamisega.

• Kronoloogia – ELi piiravad meetmed vastusena Ukraina kriisile

Lisaks otsustas nõukogu üks päev enne tippkohtumist kehtestada piiravad meetmed veel kaheksa isiku suhtes, kes toetavad aktiivselt tegevust ja rakendavad poliitikat, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

• Ukraina: EL kehtestas sanktsioonid veel 8 isiku vastu seoses territoriaalse terviklikkusega (pressiteade, 11. oktoober 2021)

Taustteave

ELi suhted Ukrainaga

ELi ja Ukraina suhted põhinevad assotsieerimislepingul, mis jõustus 2017. aastal. Assotsieerimislepingu majanduslik osa on põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond.

• ELi suhted Ukrainaga (taustteave)
• Euroopa Liidu delegatsioon Ukrainas: veebisait

Viisanõude kaotamine

Alates 2017. aastast ei vaja Ukraina kodanikud Schengeni alal lühiajalise viibimise korral enam viisat.

Eelmine tippkohtumine

Eelmine ELi-Ukraina tippkohtumine toimus 6. oktoobril 2020 Brüsselis.

• ELi ja Ukraina tippkohtumine (Brüssel, 6. oktoober 2020)