Transpordiministrite videokonverents, 8. detsember 2020

Peamised tulemused

Teemaksud (eurovinjett)

Ministrid alustasid oma mitteametlikku videokonverentsi poliitilise mõttevahetusegaELi teemaksunormide läbivaatamise ettepaneku üle (eurovinjeti direktiiv). Ettepaneku eesmärk on käsitleda olulisi küsimusi, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused ja muu keskkonnamõju, liiklusummikud ja maanteetaristu rahastamine.

Eesistujariik oli oma taustteabes kutsunud ministreid üles jagama oma seisukohti kahes küsimuses:

• liikmesriikide võimalus vabastada teemaksude või kasutusmaksude tasumise kohustusest eritingimustel sõidukid täismassiga 3,5–7,5 tonni;
• kas liikmesriikide võimalus kohaldada teatavat hinnalisandit taristumaksule, mida nõutakse konkreetsetelt teelõikudelt sagedaste liiklusummikutega piirkondades, peaks eeldama kõigi mõjutatud liikmesriikide (mis kuuluvad kõnealusesse koridori ja asuvad selle koridori selle lõigu naabruses, mille suhtes hinnalisandit kohaldatakse) nõusolekut.

Mõttevahetuse lõpus järeldas eesistujariik arutelu põhjal, et mõlemas küsimuses ollakse õigel teel, seega jätkab eesistujariik vastavasuunalist tööd eesmärgiga valmistada ette läbirääkimisvolituste kavand nõukogu alaliste esindajate komitee 18. detsembri istungiks.

Ajakohastatud teemaksunormidel on keskne roll ELi jõupingutustes muuta transport keskkonnahoidlikumaks ja kestlikumaks ning saavutada 2030. aastaks CO₂ heite vähendamise eesmärgid maanteetranspordis. Selle dokumendiga edasiliikumine on olnud eesistujariigi Saksamaa jaoks oluline prioriteet ning olen kindel, et suudame nõukogu seisukohas kokku leppida enne oma eesistumisaja lõppu.

Saksamaa transpordi- ja digitaaltaristu minister, istungi juhataja Andreas Scheuer

• Taustteave eurovinjeti direktiivi läbivaatamise kohta

Ühtne Euroopa taevas

Ministrid pidasid mitteametliku poliitilise mõttevahetuseühtset Euroopa taevast käsitlevate komisjoni ettepanekute üle, mis esitati 2020. aasta septembris. Ettepanekute eesmärk on parandada Euroopa õhuruumi korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemi, et suurendada läbilaskevõimet, kulutõhusust ja süsteemi suutlikkust kohaneda muutustega lennuliikluses, püüdes samal ajal vähendada lennunduse CO₂ jalajälge. Eesistujariik koostas mõttevahetuse suunamiseks aruteludokumendi, mis sisaldab küsimusi ministritele.

Arutelu käigus väljendasid liikmesriigid toetust ühtse Euroopa taeva üldistele eesmärkidele, eelkõige seoses digitaalarengu tegevuskava ja roheleppe eesmärkidega, ning laia toetust leidis eesmärk lihtsustada ja parandada olemasolevat õigusraamistikku. Mitu ministrit näeb siiski ohtu, et mõned kavandatud sätted tooksid kaasa täiendava halduskoormuse ja -kulud.

Mõned liikmesriigid olid seisukohal, et ettepanekutes ei austata täielikult liikmesriikide suveräänsust ja vastutust oma õhuruumi eest kooskõlas Chicago konventsiooniga ning lennuliiklusteenuste riikliku olemusega. Nad rõhutasid vajadust kajastada normides täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning sõjalist, julgeoleku- ja kaitsemõõdet.

Kuigi liikmesriigid väljendasid tugevat toetust võrguperspektiivi ja Eurocontroli rolli tugevdamisele, juhtisid mõned ministrid tähelepanu vajadusele võrgu haldaja funktsioone ja ülesandeid täiendavalt selgitada.

Reformi puhul tuleks arvesse võtta ka eri liikmesriikide kõiki eripärasid. Sellega seoses väljendas mitu ministrit muret kogu liitu hõlmavate terminaliteenuste eesmärkide asjakohasuse üle ning liikmesriikide piiratud rolli üle tulemuslikkuse planeerimisel ja ühikumäärade kehtestamisel.

Liikmesriigid näevad ka vajadust selgitada, mis kasu toob ettepanek luua Euroopa Lennundusohutusameti raames sõltumatu Euroopa reguleeriv asutus – tulemuslikkuse hindamise asutus.

Ministrid tunnistasid, et digitaliseerimine ja turupõhine lähenemisviis võivad tõhustada tugiandmeteenuste osutamist. Siiski peaks riikidele jääma võimalus säilitada tsiviil- ja sõjalennunduse puhul lennuliikluse integreeritud juhtimine.

Mitu ministrit juhtis tähelepanu sellele, et uute normide puhul tuleks arvesse võtta kõigi sidusrühmade vajadusi ja püüda eesmärkide saavutamisel vältida tarbetut halduskoormust ja kulusid. Sellega seoses avaldasid mõned ministrid kahetsust, et ettepanekus ei võeta arvesse COVID-19 tohutu suurt mõju tööstusele ning tehakse struktuurilisi muudatusi, mis võivad tekitada täiendavat killustumist ja suuremat keerukust ajal, mil tööstusel on taastumiseks vaja stabiilsust.

Liikmesriigid pidasid vajalikuks, et lennundussektor vähendaks oma CO₂ heidet. Mitu delegatsiooni märkis siiski, et teatavad meetmed, nagu tasude kohustuslik kohandamine Euroopa tasandil või ühtne ühikumäär, nõuaksid täiendavat kulude ja tulude analüüsi.

Tänane poliitiline mõttevahetus annab olulisi suuniseid edasiseks tööks ühtset Euroopa taevast käsitlevate seadusandlike ettepanekutega.

• Eesistujariigi aruteludokument – Euroopa lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse parandamine

Muud küsimused

Eesistujariik teavitas ministreid aruteludest uue liikuvusekäsitluse üle, mis täiendab Euroopa Komisjoni poolt 9. detsembril esitatavat säästva ja aruka liikuvuse strateegiat. Eesistujariik teavitas ministreid ka olukorrast seoses praeguste raudteetranspordi ettepanekutega ning COVID-19 mõjust lennureisijate õigustele.

Luksemburgi delegatsioon kordas oma nõudmist kooskõlastatud investeeringute järele Euroopa raudteevõrgu laiendamisse ning Soome delegatsioon teavitas ministreid ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimist käsitlevast kõrgetasemelisest kohtumisest. Austria delegatsioon esitas koos Belgia, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa ja Taaniga ühisavalduse, milles kutsutakse komisjoni ja kõiki sidusrühmi üles töötama selle nimel, et saavutada lennundussektori sotsiaalselt vastutustundlik taastumine. Poola delegatsioon teavitas ministreid Visegrádi rühma ühisavaldusest seoses üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) eelseisva läbivaatamisega.

Komisjon andis ministritele ülevaate COVID-19 pandeemia põhjustatud meeskonnavahetuse kriisist laevandussektoris. Samuti esitati ajakohastatud teave lennureisija asukoha vormide vahetamise platvormi kohta, mis aitab liikmesriikidel hinnata saabumiste riske ja võimaldab COVID-19 pandeemia kontekstis kontaktide jälgimist, ning kutsuti liikmesriike tungivalt üles osalema EASA juhitavas katseprojektis.

Järgmine eesistujariik Portugal tutvustas oma tööprogrammi 2021. aasta esimeseks pooleks.

Kõiki selle videokonverentsi päevakorrapunkte arutati avalikul istungil.