Tehnilised ettepanekud
Lühiülevaade
Neljanda raudteepaketi nn tehniline sammas hõlmab praegu kehtiva kolme olulise õigusakti ajakohastamist. Muudatustega soovitakse vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskulusid ja muuta uutele ettevõtjatele raudteeturule sisenemine lihtsamaks. Üks peamisi muudatusi puudutab Euroopa Liidu Raudteeametit (ERA). Praegu on ERA-l väga tähtis osa koostalitluse edendamisel ja tehniliste kirjelduste ühtlustamisel kogu ELi turu jaoks. Lisaks ERA koostatud ELi eeskirjadele kehtivad aga endiselt ka riigisisesed tehnilised ja ohutuseeskirjad ning see muudab olukorra raudteeveo-ettevõtjate jaoks tarbetult keerukaks. Kavandatavate muudatustega saaks ERAst ainus organ, kes vastutab veeremiüksuste turule laskmise lubade ja ohutustunnistuste väljaandmise eest kogu ELis.
Lisaks ERA ülesannete muutmisele hõlmab neljas raudteepakett ka kehtivate koostalitlust ja raudteeohutust käsitlevate õigusaktide ajakohastamist. Nende muudatuste eesmärk on kõrvaldada allesjäänud haldus- ja tehnilised takistused ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks.
Üksikasjalikult
1. Ettepanek Euroopa Liidu Raudteeameti kohta – 2013/0014 (COD)
Praegu võivad uue veeremiüksuse jaoks loa andmise menetlused kesta kuni kaks aastat ja maksta kuni 6 miljonit eurot. Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjad tasuma riiklikule ohutusasutusele heakskiitmisprotsessi kulud.
See muudab uute ettevõtjate ja veeremitootjate jaoks turule sisenemise raskeks.
ERA ülesannete hulka kuulub praegu ELi koostalitluse tehniliste kirjelduste koostamine ning raudteeohutuse tagamiseks ohutusmeetodite ja -eesmärkide kohta ettepanekute tegemine. Kuigi ühtlustatud standardid on olemas, väljastavad veeremiüksuste turuleviimise lubasid ja ohutussertifikaate endiselt liikmesriigid.
Ettepanekutes sisalduvate muudatuste alusel vastutaks ERA ainsana veeremiüksuste turuleviimise lubade ja raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljastamise eest ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaliseerimise süsteemide kasutuselevõtu lubade väljastamise eest. ERA-le antaks ka muid uusi ülesandeid, sealhulgas:
- riigisiseste raudteeveo-eeskirjade ning raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tegutsevate riiklike asutuste tegevuse järelevalve
- sõltumatu ja objektiivse tehnilise abi pakkumine, seda ennekõike Euroopa Komisjonile
- suurem roll telemaatiliste seadmete järjepideva arengu ja tõrgeteta kasutuselevõtu tagamisel
- tähtsam roll Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) järjepideva arengu tagamisel
Ettepanekud hõlmavad ka ERA juhtimisstruktuuri ja asutusesiseste töömeetodite parandamist.
2. Ettepanek Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta – 2013/0015 (COD)
Praegune direktiiv (2008/57) kehtestati selleks, et tagada raudteevõrgustike tehniline standardimine ning koostalitlus, mis on üleeuroopaliste raudteevõrgustike arendamise ja rajamise peamine tegur. Ettepanekuga luuakse koostalitluseeskirju hõlmav ühine lähenemisviis, mis suurendab raudteeveo-ettevõtjate mastaabisäästu. Lisaks kiirendataks muudatustega haldusmenetlusi, mis omakorda vähendaks halduskulusid. Samuti viiks läbivaatamine 2008. aasta direktiivi kooskõlla teiste neljanda raudteepaketi elementidega, eriti ettepanekuga ERA rolli läbivaatamise kohta.
Eelkõige sisaldab ettepanek uut sätet koostalitluse tehniliste kirjelduste kohta, nii et need hakkavad hõlmama olemasolevaid allsüsteeme. See võimaldab raudteeveo-ettevõtjatel ka kontrollida veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikust ühilduvust. Teised muudatused hõlmavad:
- täpsustust ERA arvamuste kasutamise kohta koostalitluse tehnilistes kirjeldustes avastatud puuduste puhul, kuni tehniliste kirjelduste muutmiseni
- koostalitluse tehniliste kirjelduste võimaliku kohaldamata jätmise juhtumite arvu vähendamist
- uut sätet veeremiüksuste turuleviimise lubade kohta
- täpsustust raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate rolli kohta veeremiüksuse ja marsruudi tehnilise ühilduvuse kontrollimisel
3. Ettepanek muuta direktiivi raudteeohutuse kohta - 2013/0016 (COD)
Praeguse direktiiviga (2004/49) loodi raudteeohutuse raamistik, kuid ei kehtestatud ühtset ohutussertifikaati. Neljanda raudteepaketiga tehakse ettepanek, et EL peaks võtma kasutusele ühtse ohutussertifikaadi, mille väljastaks Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA). See tähendab, et 2004. aasta direktiivi on vaja ajakohastada, et vaadata läbi riiklike ohutusasutuste roll ning jagada nende ja ERA ülesanded ümber. Kavandatavates muudatustes võetakse ka arvesse hiljutisi muutusi raudteeturul ning tagatakse nõuetekohane ohutuse jälgimine ja riskikontrollimeetmete kasutamine.
Eelkõige on muudetud direktiivi eesmärk:
- hõlbustada ELi ühtse ohutussertifikaadi loomist ja rakendamist, andes juurdepääsu raudteetaristule üksnes ohutussertifikaati omavatele raudteeveo-ettevõtjatele
- võtta arvesse raudteeturu arengusuundi, nagu teenuste allhankimise sagenemine ja sisekontrollide vähenemine
- viia direktiivi reguleerimisala ja mõisted kooskõlla koostalitlust käsitleva muudetud direktiiviga
- selgitada riiklike juurdlusasutuste ja õigusasutuste vahelist koostööd õnnetusjuhtumile järgneva juurdluse ajal
Töö nõukogus
Nõukogu võttis 10. detsembril 2015 vastu oma esimese lugemise seisukoha kõigi kolme direktiivi eelnõu kohta. Nüüd peab Euroopa Parlament need ametlikult teisel lugemisel heaks kiitma.
Nõukogu võttis iga ettepaneku kohta vastu eraldi üldise lähenemisviisi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 2013. aasta juuni, 2013. aasta oktoobri ja 2014. aasta märtsi istungil. Seejärel jõuti 5. juunil 2014 poliitilisele kokkuleppele kõigi kolme ettepaneku eelnõu osas. Pärast mitmeid mitteametlikke kolmepoolseid arutelusid jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament 17. juunil 2015 kolme tehnilise ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele. Liikmesriigid kinnitasid selle kokkuleppe alaliste esindajate komitee 30. juuni 2015. aasta koosolekul.
1. Ettepanek Euroopa Liidu Raudteeameti kohta
Nõukogu võttis 14. märtsil 2014 vastu üldise lähenemisviisi, tehes esialgsesse ettepanekusse mitu muudatust, sealhulgas:
- ERA rolli muutmine riigisiseste eeskirjade läbivaatamisel seoses raudteeohutuse ja koostalitlusega
- täiendav selgitus selle kohta, millal komisjon saab võtta vastu otsuse riigisiseste eeskirjade kohta
Nõukogu tekstis käsitletakse ka tegelemist puudustega, mis esinevad riiklike ohutusasutuste ohutuse ja koostalitlusega seotud ülesannete täitmisel, ERA osutatud teenuste eest makstavaid tasusid ning kaebuste esitamise süsteemi loomist.
Euroopa Parlament võttis oma esimese lugemise seisukoha neljandasse raudteepaketti kuuluva kõigi 6 õigusakti kohta vastu 26. veebruaril 2014.
2. Ettepanek ELi raudteesüsteemi koostalitluse kohta
Nõukogu võttis üldise lähenemisviisi vastu10. juunil 2013, tehes esialgsesse ettepanekusse mitu muudatust. Nõukogu teeb ettepaneku muuta riiklike ohutusasutuste ja ERA ülesandeid seoses veeremiüksuste turuleviimise lubade andmise protsessiga. Nõukogu tekstis nähakse ette duaalne loaandmissüsteem, mille puhul on selgelt eristatud ERA ja riiklike ohutusasutuste ülesanded ja vastutus. ERA väljastaks lube piiriüleste vedude jaoks kasutatavate veeremiüksuste jaoks, tuginedes riiklike asutuste tehtud hinnangutele.
3. Ettepanek raudteeohutuse kohta
Nõukogu võttis üldise lähenemisviisi vastu10. oktoobril 2013, tehes esialgsesse ettepanekusse mitu muudatust. Nõukogus kokkulepitud tekstiga nähakse ette ohutuse sertifitseerimise duaalne süsteem, millega kehtestatakse ühtne ohutussertifikaat. Selle duaalse süsteemiga säiliks ERA ülesanne olla ühtseks kontaktpunktiks mitmes liikmesriigis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks. Siiski jääks riiklikele asutustele põhiroll ohutussertifikaatide väljastamiseks vajalike hindamiste tegemisel. Nõukogu teeb ettepaneku, et need raudteeveo-ettevõtjad, kes tegutsevad vaid ühes liikmesriigis, võivad esitada sertifitseerimistaotluse kas ERA-le või asjaomasele riiklikule ohutusasutusele.