ELi pangandussektori struktuurireform: krediidiasutuste vastupanuvõime parandamine

Nõukogu töötab praegu määruse eelnõu kallal, mis käsitleb ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavaid struktuurimeetmeid. Määruse eesmärk on vältida ELi finantssüsteemile tulenevaid süsteemseid riske, mida võib põhjustada suurte, keeruka struktuuriga ja omavahel seotud krediidiasutuste maksejõuetus.

Uute eeskirjadega vähendataks neid riske sel viisil, et nähakse ette panga suure riskiga tegevuste, peamiselt oma arvel kauplemise kohustuslik eraldamine panga põhitegevusest, milleks on näiteks hoiuste kaasamine ja jaemakseteenuste pakkumine. Põhilised pangandustegevused on väga tähtsad reaalmajanduse jaoks ja vajavad seepärast erilist kaitset.

Loodetav kasu

finantsturgude suurem stabiilsus
maksumaksjate raha parem kaitse, kuna väiksemate maksejõuetuks jäävate pankade puhul saab kasutada kriisilahendust ilma avaliku sektori raha kasutamata
väiksem moraalirisk, kuna kaob suurte pangagruppide võimalus tugineda valitsuse kaudsele toetusele
sidusamad eeskirjad krediidiasutuste jaoks kõigis ELi liikmesriikides, mis peaks tagama võrdsed võimalused kogu siseturul ja vähendama võimalust hoiduda kõrvale eeskirjade täitmisest (või püüda kasutada nn õiguslikku arbitraaži)
väiksemad konkurentsimoonutused pankade vahel

Nõukogus

Juuni 2015: nõukogu leppis määruse eelnõu suhtes kokku esimese lugemise seisukoha (üldise lähenemisviisi). Selle dokumendi põhjal alustab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi määruse lõpliku versiooni üle.

2014. aasta teine pool: ettepaneku analüüsimine nõukogu finantsteenuste töörühmas.

Jaanuar 2014: Euroopa Komisjon esitas nõukogule ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavaid struktuurimeetmeid käsitleva määruse ettepaneku.

Nõukogu seisukoht: põhipunktid

Oma arvel kauplemise kohustuslik eraldamine

Oma arvel kauplemine on suure riskiga kauplemistegevus, mille käigus pank kaupleb tulu saamise eesmärgil mitmesuguste finantsinstrumentidega, kasutades oma rahalisi vahendeid, mitte hoiustajate raha. Kui selline tegevus moodustab suure osa panga tegevusest, võib kahjul olla negatiivne mõju panga põhitegevusele, näiteks hoiuste kaasamisele. See on eriti tähtis pankrotti minemiseks liiga suurte pankade puhul, kes võivad osaleda sellistes suure riskiga tegevustes eeldusel, et nende suurus ja olulisus tagavad neile maksejõuetuse korral valitsuse toetuse.

Komisjoni ettepanekuga nähakse ette oma arvel kauplemise keelustamine. Nõukogu leidis, et keelustamise asemel oleks parem oma arvel kauplemist rangemalt reguleerida, kuna keelul oleks ülemäära kahjulik mõju panga tuluallikate mitmekesisusele ning samuti saab keelust kõrvale hiilida, kasutades teatavate tegevuste jaoks vähem reguleeritud või üldse reguleerimata üksusi. Seetõttu soovitab nõukogu oma arvel kauplemise kohustuslikku eraldamist krediidiasutuse põhitegevustest.

Otsuse eraldamise kohta teevad liikmesriigi pädevad asutused (nt pangandusjärelevalveasutused) pärast põhjaliku riskianalüüsi tegemist kindlaksmääratud kriteeriumide järgi. Pankadele, keda selline otsus puudutab, jääb piisavalt aega oma tegevus ümber korraldada.

Kui pank suudab tema üle järelevalvet teostavale asutusele siiski tõestada, et tema riskid on leevendatud muul viisil, tehakse talle eraldamisnõude täitmisest erand.

Muude suure riskiga kauplemistegevuste eraldamine

Riiklikud pädevad asutused viivad samuti läbi suurte pankade muude kauplemistegevuste kui oma arvel kauplemise riskihindamise, näiteks turutegemise, riskantsete tuletisinstrumentide ja kompleksse väärtpaberistamise hindamise. Kui pädev asutus tuvastab ülemäärased riskid, võib ta teha järgmist:

nõuda selliste kauplemistegevuste eraldamist tuumikkrediidiasutusest
nõuda tuumikkrediidiasutuselt omavahendite suurendamist või
kehtestada muid usaldatavusmeetmeid

Eraldatud kauplemisüksustel ei lubata kaasata jaehoiuseid, mis on kõlblikud kaitse saamiseks hoiuste tagamise skeemide alusel, ega pakkuda hoiuste kaasamisega seotud jaemakseteenuseid.

Kehtivate siseriiklike õigusnormide arvesse võtmine

Hiljutise finantskriisi tõttu on liikmesriigid rakendanud oma siseriiklikus õiguses mitmeid meetmeid, et käsitleda oma pangandussüsteemides ilmsiks tulnud nõrku külgi.

Selleks et neid olemasolevaid eeskirju arvesse võtta ja vältida asjatut kattumist, teeb nõukogu ettepaneku, et liikmesriigid võiksid pankade kauplemistegevuse käigus ülemääraste riskide võtmist käsitleda ühel viisil kahest järgmisest:

1) kas siseriiklike õigusnormide kaudu, millega nähakse ette, et suured pangad eraldavad oma põhitegevused, või

2) määruse kohaselt pädevate asutuste poolt kehtestatavate meetmete kaudu

Määruse kohaldamisala

Pärast komisjoni ettepaneku analüüsimist tegi nõukogu ettepaneku kohaldada määrust:

globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes
krediidiasutuste suhtes, kelle koguvarad on vähemalt 30 miljardit eurot kolme järjestikuse aasta jooksul ning kelle kauplemistegevuse maht on vähemalt 70 miljardit eurot või moodustab vähemalt 10% nende koguvaradest

Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad on defineeritud kapitalinõuete direktiivi (direktiiv 2013/36/EL) artiklis 131 ning need tehakse kindlaks Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud konkreetse metoodika abil. Kriteeriumide hulka kuuluvad muu hulgas panga suurus, piiriülene tegevus ja vastastikune seotus.

Liikmesriikidel on võimalus otsustada, et nad kohaldavad soovi korral neid eeskirju ka väiksematele krediidiasutustele.

EBA technical standards on the methodology for the identification of global systemically important institutions

Geograafilise kohaldamisala osas kohaldatakse neid eeskirju:

kõigi ELis asutatud pankade ja nende filiaalide suhtes, olenemata nende asukohast
krediidiasutuste konsolideerimisgruppide suhtes, kui vähemalt üks grupi üksus on asutatud ELis
liidus asutatud filiaalide ja tütarettevõtjate suhtes, kelle emaettevõtja on asutatud väljaspool ELi

Lai geograafiline kohaldamisala peaks tagama võrdsed võimalused ja hoidma ära olukorra, et pangad hakkavad eeskirjade täitmisest kõrvale hiilima, näiteks suunates potentsiaalselt mõjutatud tegevused EList välja.

Järelevalveasutustele jääb võimalus jätta eraldamise nõuetest välja kõik selliste pangandusgruppide välistütarettevõtjad, millel on geograafiliselt detsentraliseeritud struktuur, mis toimib sõltumatute üksuste võrgustikuna, mille puhul saab maksejõuetuse korral kergesti kohaldada kriisilahendust.

Erandid

Nõukogu ettepaneku kohaselt ei peaks määrust kohaldama krediidiasutuste suhtes, kelle:

ELi hoiuste tagamise skeemide direktiiviga tagatud kaitsega hõlmatud hoiused kokku moodustavad vähem kui 3% ettevõtja koguvaradest
kõlblikud jaehoiused kokku on vähem kui 35 miljardit eurot

Komisjoni ettepaneku kohaselt ei peaks määrust kohaldama riigi võlakohustuste suhtes. Nõukogu pakub välja klausli, mis võimaldab komisjonil selle vabastuse läbi vaadata, võttes arvesse suundumusi Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Muud eeskirjad

Määruse eelnõuga kehtestatakse samuti eeskirjad liikmesriikide pangandusjärelevalveasutuste vahel tegevuse koordineerimiseks seoses suure riskiga pangandustegevuste eraldamist käsitlevate otsustega, eelkõige piiriüleste pangandusgruppide puhul.

Miks on panganduse struktuurireformi määrus vajalik?

Riskide vähendamine

EL on viinud hiljuti läbi mitmeid reforme oma pangandussüsteemide vastupanuvõime parandamiseks ja maksumaksjate raha kaitsmiseks pankade maksejõuetuse korral.

Siiski on mõned suured riskid ELi pangandussektoris endiselt alles, peamiselt osa liidu krediidiasutuste suuruse ja keerukuse ning ülemäärase riskide võtmise tõttu, eelkõige keeruka struktuuriga finantsinstrumentidega kauplemise käigus. Sellised krediidiasutused on pankrotti minemiseks liiga suured ja kriisilahenduseks liiga keerukad, kui neid peaks tabama maksejõuetus.

Maksumaksjate raha kaitsmine

Kuna sellised krediidiasutused on finantssüsteemi jaoks nii tähtsad, kipuvad nad tuginema tagatistele, mis nad saavad valitsustelt, kes peaksid suurte pankade maksejõuetuse korral kasutama pankade aitamiseks avaliku sektori rahalisi vahendeid. Euroopa Komisjoni sõnul ulatus maksumaksjate toetus pankade rekapitaliseerimisele, tagatistele, varade toetamise meetmetele ja sarnastele lahendustele 2014. aastal ligikaudu 1,6 triljoni euroni ehk 13%ni ELi SKPst.

Mõne ELi suurima panga varad on peaaegu sama suured nagu nende koduliikmesriigi SKP ning 10 suurimal pangandusgrupil on igaühel varasid kokku 1000 ja 2000 miljardi euro vahel.

Tuletisinstrumentide tinglik väärtus on kasvanud maailma SKP 3,5-kordsest 1998. aastal maailma SKPga võrreldes 12-kordseks 2014. aastal.

Vastavalt Euroopa Komisjonile oli Euroopa Liidu pangandussektori suurus 2014. aastal ligikaudu 42,9 triljonit eurot, mis on peaaegu 350% ELi SKPst.

Taust

Liikaneni aruanne

2011. aastal lõi Euroopa Komisjon kõrgetasemelise eksperdirühma, et hinnata ELi pangandussektori olukorda ja teha kindlaks valdkonnad, kus on vajalikud struktuurireformid. Rühma moodustas Euroopa Komisjon ja selle tööd juhtis Soome Panga president Erkki Liikanen.

Eksperdirühm pidas laiapõhjalisi konsultatsioone pangandussektori ja üldsusega. Tulemuseks olnud aruandes soovitati, et suurte pankade oma arvel kauplemine ja muu suure riskiga tegevus peaks riskide leevendamiseks toimuma eraldi juriidiliste isikute kaudu pangandusgrupi piires. Komisjon analüüsis aruannet ja selles sisalduvaid ettepanekuid ning esitas panganduse struktuurireformi käsitleva määruse ettepaneku.

Järgmised sammud

Läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel määruse eelnõu üle peaksid algama kohe, kui parlament on võtnud vastu oma seisukoha.