Selgitus euroala eelarvelise toetusvahendi kohta
Mis on lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend?
Lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend on euroala jaoks mõeldud eelarveline vahend. Sellest rahastatakse struktuurireformide ja avaliku sektori investeeringute pakette, et tugevdada potentsiaalset majanduskasvu euroala riikides ja muuta ühisraha majandusšokkidele vastupanuvõimelisemaks.
Kuigi toetusvahend põhineb ELi eelarvel, erineb see paljudes aspektides olemasolevatest ELi vahenditest. Euroala tippkohtumine ja eurorühm annavad lähenemise ja konkurentsivõime toetusvahendile igal aastal strateegilisi suuniseid, samas kui vahendi haldamise eest vastutab komisjon.
Vajadus euroalale keskenduva vahendi järele muutus teravamaks pärast kriisi, mida võimendas euroala liikmete erinevuste suurenemine. Euroalal puudusid vahendid oma liikmete konkurentsivõime ja lähenemise edendamiseks ning majandusliku koordineerimise tugevdamiseks. Õigesti kalibreerituna võib see vahend soodustada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu.
Vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevad euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid saavad osaleda vabatahtlikkuse alusel.
Millal sellega alustatakse?
Toetusvahendit peaks saama kasutada koos ELi 2021.–2027. aasta eelarvega (tuntud ka kui mitmeaastane finantsraamistik), mis peaks jõustuma 2021. aastal.
Kui palju raha kättesaadavaks tehakse?
Lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend põhineb ELi eelarvel. Toetusvahendi kasutada olevate rahaliste vahendite summat ei ole veel otsustatud. Juhid otsustavad selle ELi eelarveläbirääkimiste raames.
Toetusvahendi suuruse kehtestamiseks ELi 2021.–2027. aasta eelarveläbirääkimiste käigus kavatseb eesistujariik Soome – kes läbirääkimisi juhib ja kellelt juhid on palunud esitada nn läbirääkimispakett – võtta arvesse euroala osa eraldi eelarvereal, mis sisaldub komisjoni ettepanekus ELi 2021.–2027. aasta eelarvepaketi kohta. See eelarverida vastab reformitoetusvahendile, mis oli algselt mõeldud reformialgatuste toetamiseks kõikides ELi liikmesriikides. Komisjon eraldas oma ettepanekus 25 miljardit eurot, millest ligikaudu 17 miljardit eurot eraldatakse 19 euroala riigile. Praeguses etapis on need summad üksnes soovituslikud.
Kes toetusvahendit haldab? Mis on eurorühma roll?
Euroala riigid annavad vahendi jaoks strateegilisi suuniseid ning komisjon teeb järelevalvet selle rakendamise üle ja toetab liikmesriike.
Euroala valitsused seavad prioriteedid investeeringuteks ja reformideks kogu euroalal ning need prioriteedid on aluseks iga riigi esitatud projektide hindamisele.
Kuidas on see seotud Euroopa poolaastaga?
Lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelisest toetusvahendist toetatavate reformi- ja investeerimisprojektide valimise protsess põhineb Euroopa poolaasta ajakaval.
Protsessi esimese sammuna arutavad euroala liikmed reformi- ja investeerimisprioriteete. Seejärel esitatakse tugevdatud euroala soovitused, mis on Euroopa poolaasta oluline osa.
Pärast seda esitavad liikmesriigid ettepanekud, mis peaksid reeglina koosnema riiklike reformikavadega seotud reformi- ja investeerimispakettidest. Projektide hindamisel võtab komisjon arvesse olemasolevaid riigipõhiseid soovitusi.
Liikmesriikide ettepanekud ei sisalda üksnes investeeringute ja vajaduse korral ka struktuurireformide hinnangulisi kulusid ja nende hinnanguliste kulude põhjendusi, vaid ka rakendamise ajakava, näidates ära asjakohased vahe- ja sihteesmärgid.
Mis roll on toetusvahendis riikide parlamentidel?
Eelarvevahend on osa ELi eelarvest, mis tähendab, et selles on oluline roll Euroopa Parlamendil ja samuti Euroopa Kontrollikojal.
Eelarve täitmise eest vastutab komisjon. Vahendite kasutamist kontrollib Euroopa Kontrollikoda ja eelarve täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament.
Samal ajal on riikide parlamentidel võimalus avaldada oma arvamust riikide abikõlblike projektide ettepanekute kohta.
Mis on euroala eelarve mõte?
Poliitikud ja majandusteadlased on pikka aega arutanud vajadust sellise fiskaalsamba järele, mida saaks kasutada majandus- ja rahaliidu struktuuris ühtse rahapoliitika toetamiseks.
Praegu ei kuulu eelarvepoliitika jagatud pädevuse alla, vaid selle üle otsustavad liikmesriigid, kes peavad siiski järgima ühiselt kokku lepitud eelarvereegleid.
Lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendiga kehtestatakse uus euroala jaoks mõeldud eelarveline vahend. Soodustades lähenemist ja konkurentsivõimet, on selle vahendi eesmärk aidata euroala riikide majandustel ühtlustuda. See peaks suurendama rahapoliitika tõhusust ja leevendama sel viisil vajadust alaliste eelarveülekannete järele.
Kuidas riigid vahendit rahastavad?
Toetusvahend põhineb ELi eelarvel. Seda rahastatakse liikmesriikide sissemaksetest, mis on suures osas võrdsed nende majanduse suurusega.
Määrusesse lisatakse klausel, mis võimaldab osalevatel liikmetel rahastada vahendit lisaks ELi eelarve omavahenditele ka liikmesriikide sissemaksetega. See eeldab valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimist.
Selles küsimuses jätkub tehniline töö ja lõplik otsus võetakse vastu ELi eelarveläbirääkimiste käigus.
Kas toetusvahendist tehakse makseid toetustena või laenudena või mõlemat moodi?
Toetusvahendist eraldatakse vahendeid otsese rahalise toetusena. Kuluprognoosis, mis koostatakse iga liikmesriigi jaoks ette nähtud rahastamispaketi piires jaotamispõhimõtte alusel, määratakse kindlaks toetuse summa, mida liikmesriigile teatava projekti jaoks antakse.
Mille poolest erineb lähenemise ja konkurentsivõime eelarveline toetusvahend muudest struktuurifondidest?
Lähenemise ja konkurentsivõime toetusvahend paistab muude ELi eelarveliste toetusvahendite, eelkõige struktuurifondide seas silma oma suunatud haldamise ja paindlikkuse poolest, mis tal on vahendite eraldamisel ja kulutuste tegemisel.
Toetusvahend on mõeldud euroala ees seisvatele uutele väljakutsetele reageerimiseks. Selleks otsustavad euroala liikmed igal aastal ühiselt, kuidas raha kasutada, jättes endale võimaluse majandust tõhusalt juhtida.
Protsessi muudab veelgi tugevamaks see, et rahastamisvahend võimaldab riikidele vahendite jaotamisel teatavat paindlikkust, arvestades riikide prioriteetidega.
Kõik see on teisiti kui ELi mitmeaastase eelarve puhul, kus suurema osa kogusumma jaotus on eelnevalt ära otsustatud.
Kas riigid peavad pakkuma kaasrahastamist?
Liikmesriikidel peab oma nahk mängus olema. Tavaolukorras katavad liikmesriikide valitsused 25% abikõlblike projektide kuludest. Stabiilsuse ja kasvu paktis määratletud raske majandusolukorra puhul vähendatakse kaasrahastamise määra poole võrra.
Kas toetusvahendil on stabiliseerimisfunktsioon?
Lähenemise ja konkurentsivõime toetusvahendi eesmärk on soodustada lähenemist ja konkurentsivõimet. Kriisi ajal kuivab raha kokku ja sageli kannatavad enim investeeringud. Investeeringute taseme kaitsmiseks vähendatakse keerulises majandusolukorras riikide kaasrahastamismäärasid. See aitab majandust toetada.
Tehnilisel tasandil on käimas arutelud stabiliseerimisvahendi, näiteks ühise töötuskindlustuse edasikindlustussüsteemi või nn raskete aegade fondi üle. Konsensusele pole nendes küsimustes siiski veel jõutud.
Kuidas toetusvahendist raha jaotatakse?
Lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelisest toetusvahendist saavad kasu kõik euroala liikmesriigid.
Vähemalt 80% vahenditest jagatakse riikide vahel kahe kriteeriumi põhjal: ümberpööratud SKP inimese kohta ja rahvaarv. Ükski riik ei saa vähem kui 70% oma osast, mis tähendab, et kõik riigid saavad tagasi vähemalt seitse eurot kümnest, mis nad fondi maksavad.
Ülejäänud osa – kuni 20% kogu eelarvelisest toetusvahendist – kasutatakse paindlikult, et reageerida riigipõhistele väljakutsetele, toetades eriti ambitsioonikaid reformi- ja investeerimispakette.
Kas toetusvahendi summadele kehtivad kindlad tingimused?
Konkreetseid poliitilisi tingimusi lähenemise ja konkurentsivõime toetusvahendiga seoses ei ole. Samu poliitilisi tingimusi, mis piiravad juurdepääsu ELi eelarvevahenditele, kohaldatakse ka selle vahendi suhtes.
See tähendab, et juurdepääs rahastamisele sõltub ühissätete määruses sätestatud kohaldatavatest makromajanduslikest tingimustest ja vastavusest ELi eelarve täitmise suhtes kohaldatavatele horisontaalsetele reeglitele (nt finantsmäärusele).
Lisaks peavad liikmesriigid täitma struktuurireformide ja investeeringute tegemiseks kavandatud pakettide rakendamisega seotud kohustused.
Kelle algatusel ja millal otsustati toetusvahend luua?
Pärast euro võidukat väljumist finantskriisist jõuti üksmeelele vajaduses võtta täiendavaid meetmeid, et muuta euro veelgi vastupidavamaks ja kaitsta riike majandusvapustuste eest.
Seda arvesse võttes palusid juhid 2017. aasta detsembris ministritel töötada välja Euroopa stabiilsusmehhanism, luua kaitsemeede pankade kriisilahenduseks ning kujundada välja pangandusliit.
Mário Centeno juhtimisel pidas eurorühm (kogunedes kaasavas formaadis) 2018. aasta esimesel poolaastal ettevalmistava arutelu euroala eelarve üle, tuginedes Prantsusmaalt ja Saksamaalt saadud panusele.
Sellega seoses kirjutas Mário Centeno Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile, esitades põhjaliku loetelu kõigist arutelude käigus tekkinud lahtistest küsimustest, mis võiksid kuuluda euroala reformide nimekirja. 2018. aasta juunis palusid ELi juhid eurorühmal töötada kõikide küsimuste kallal.
Detsembris saatis eurorühma esimees eesistuja Donald Tuskile kirja, milles ta teatas ministrite valmisolekust teha tööd „lähenemise ja konkurentsivõime eelarvelise toetusvahendi kavandamise, rakendamise ja ajakavaga“.
Vastusena palusid juhid eurorühmal määrata kindlaks vahendi põhijooned, mis esitati ELi juhtidele ja mis nad kinnitasid uuesti 2019. aasta juunis.