Keskmise võimsusega põletusseadmetest pärineva õhusaaste vähendamine
Lühiülevaade
Keskmise võimsusega põletusseadmeid kasutatakse paljudel eesmärkidel, näiteks elektrienergia tootmiseks, kodumajapidamiste/eluruumide kütmiseks ja jahutamiseks ning tööstusprotsessides kasutatava soojusenergia/auru tootmiseks. Need on olulised vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste (peentolmu) heite allikad. ELis on ligikaudu 142 986 sellist keskmise võimsusega põletusseadet.
Nende keskmise võimsusega põletusseadmete heited ei ole praegu hõlmatud konkreetsete ELi tasandi eeskirjadega. Kavandatava direktiiviga kehtestataks nende heidete piirmäärad, aidates anda olulise panuse liikmesriikide üldiste heitkoguste vähendamise kohustuste täitmisse.
Üksikasjalik teave
Kavandatav direktiiv teatavate keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta
Kavandatavas direktiivis seatakse keskmise võimsusega põletusseadmetest pärit vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heite piirmäärad. Ettepanek hõlmab eelkõige järgmist:
- kohustuslik registreerimise kord keskmise võimsusega põletusseadmete jaoks
- vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste konkreetsed heite piirmäärad uute ja olemasolevate põletusseadmete puhul ning tähtajad nende piirmäärade kehtestamiseks
- liikmesriikide kohustus kohaldada rangemaid heite piirmäärasid seadmete suhtes piirkondades, kus õhukvaliteet ei ole nõutaval tasemel
- nõue käitajatele teostada heite seiret ja teatada mittevastavusest – sealhulgas kohustus luua liikmesriikide tasandil keskkonnajärelevalve süsteem keskmise võimsusega põletusseadmete kontrollimiseks või rakendada muid meetmeid vastavuse kontrollimiseks – ning võtta vajalikke meetmeid eeskirjadele mittevastavuse korral
- aruandlusmehhanismi loomine
- konkreetsed eeskirjad õigusnormide rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta
Nõukogu võttis direktiivi vastu 10. novembril 2015.
Töö nõukogus
Komisjon esitas oma ettepaneku keskkonna nõukogu 3. märtsi 2014. aasta istungil. ELi keskkonnaministrid pidasid kavandatava direktiivi üle esialgse poliitilise mõttevahetuse 12. juunil 2014.
Nõukogu saavutas ettepaneku suhtes üldise lähenemisviisi 17. detsembril 2014. See võimaldas nõukogu eesistujariigil alustada 2015. aasta mais läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid ettepaneku suhtes 23. juunil 2015 esialgse kokkuleppe. Nende kokkulepitud tekstis tehakse komisjoni esialgse ettepaneku suhtes mitmeid muudatusi. Need muudatused hõlmavad järgmist:
- täpsustus, et keskmise võimsusega põletusseadmeid võib käitada ainult pärast registreerimist või loaga
- erineva korra sisseviimine olemasolevatele keskmise võimsusega põletusseadmetele sõltuvalt nende suurusest
- pikendatud nõuetele vastamise tähtajad mõnede põletusseadmete puhul, milleks on näiteks kaugküttesüsteemid, seadmed, milles põletatakse peamiselt biomassi, väikestesse isoleeritud võrkudesse kuuluvad seadmed (näiteks saartel) ja spetsiifilised seadmed, mis on ühendatud siseriikliku maagaasi ülekandesüsteemiga
- säte, et liikmesriigid peavad hindama vajadust kohaldada rangemaid norme üksikute seadmete suhtes piirkondades, kus ei täideta ELi õhukvaliteedi piirväärtuseid
- eeskirjade kehtestamine süsinikmonoksiidi heite seire jaoks
COREPER (alaliste esindajate komitee) kinnitas kokkuleppe 30. juunil 2015. Euroopa Parlament leppis kokku oma seisukohas 7. oktoobril 2015 ja nõukogu võttis direktiivi vastu 10. novembril 2015.