Skip to content

Sõnastik: majandus- ja rahaliidu reform

Majandus- ja rahaliidu reform

Meetmed euroala toimimise parandamiseks.

2018. aasta juunis anti euroala tippkohtumisel eurorühmale volitused majandus- ja rahaliidu ülesehituse tugevdamiseks.
Volitused sisaldasid järgmist:

  • pangandusliidu tugevdamine
  • pangandussektori riskide vähendamine
  • ühtse kriisilahendusfondi jaoks ühise eelarvepõhise kaitsekorra kehtestamine Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) poolt
  • ning finantsabivahendite ja ESMi rolli edasiarendamine

Eurorühm arutas ka mitmesuguseid ideid euroala fiskaalvõimekuse suurendamiseks. 4. detsembril võttis eurorühm vastu põhjaliku aruande, mis esitati juhtidele enne 14. detsembri euroala tippkohtumist.

Pangandusliit

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine (bail-in): mehhanism, mille kaudu kannavad maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva panga päästmise kulud ennekõike selle aktsionärid ja võlausaldajad, mitte maksumaksjad (päästeabi andmine (bail-out)).

Pangandusliit: ELi tasandi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse süsteem, mis toimib kogu ELi hõlmavate normide alusel.

ESMi kaitsekord ühtse kriisilahendusfondi jaoks: meede, mida kasutatakse kriisilahenduse korral, kui ühtse kriisilahendusfondi jaoks kättesaadavatest vahenditest ei piisa. Kaitsekorra raames laenatud vahendid hüvitab pangandussektor. Kaitsekorra tagab Euroopa stabiilsusmehhanism.

Euroopa hoiuste tagamise skeem: komisjoni ettepanek, mille eesmärk on tagada euroala hoiuste tugevam ja ühtsem kaitse. Eesmärk on luua ühtne ühine skeem, mis tagaks kõigi pangandusliidu hoiustajate hoiused kuni 100 000 euro ulatuses.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (MREL): kapitali ja kohustuste miinimumsumma, mis peab pangal olema kahjumi katmiseks ning rekapitaliseerimiseks maksejõuetuse korral. See on üks peamisi vahendeid, mis võimaldab raskustes olevate pankade korrakohast kriisilahendust, ohustamata seejuures finantssüsteemi stabiilsust.

Viivislaenud: pangalaen loetakse viivislaenuks, kui laenuvõtja ei ole üle 90 päeva teinud kokkulepitud makseid või maksnud intressi.

Ühtne kriisilahendusfond: fond raskustes pankade kriisilahenduseks. Seda rahastatakse täielikult pangandussektorist.

Ühtne kriisilahenduskord: süsteem, mis tagab raskustes olevate pankade korrakohase kriisilahenduse minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele. See koosneb pangandusliidu kesksest kriisilahendusasutusest, milleks on Ühtne Kriisilahendusnõukogu, ja ühtsest kriisilahendusfondist.

Ühtne järelevalvemehhanism: ühine süsteem, mille kaudu toimub pankade järelevalve ELis. Euroopa Keskpangal (EKP) on õigus teha otsest järelevalvet euroala kõige olulisemate pankade üle ning vähem oluliste pankade üle teevad järelevalvet endiselt riiklikud pangandusjärelevalve asutused ja EKP-l on jälgimise roll.

Euroopa stabiilsusmehhanismi reform

Võla restruktureerimine: protsess, mis võimaldab finantsraskustes oleval era- või avalik-õiguslikul üksusel vähendada või uuesti läbi rääkida võlga, mida ta ei ole võimeline tagasi maksma, et parandada likviidsust või see taastada, nii et üksus saaks jätkata oma tegevust.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM): rahvusvaheline finantsasutus, mis annab finantsabi euroala riikidele, kes on tõsistes finantsraskustes või keda ohustavad tõsised finantsraskused. ESMi maksimaalne laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot.

Laenutöövahend: vahendite kogum, mis on praegu ESMi käsutuses tema ülesannete täitmiseks: makromajandusliku kohandamisprogrammi raames antavad laenud, ostud turgudel (esmas- ja järelturud), ennetuslik krediidiliin, laenud pankade otseseks ja kaudseks rekapitaliseerimiseks. Seni on kasutatud ainult finantsprogrammi raames ning pankade kaudseks rekapitaliseerimiseks antavaid laene.

Ennetuslik krediidiliin: finantsabi, mida ESM annab kriisiolukorra ennetamiseks riigile enne, kui sellel tekivad kapitaliturgudel rahaliste vahendite kaasamise raskused. Seda võib anda laenuna või uue väärtpaberi või võlakirja emiteerimise kaudu. Ennetuslikke krediidiliine on kahte liiki:

  • ennetav tingimuslik krediidiliin: kättesaadav liikmesriigile, kelle majanduslik olukord ja finantsseisund on kindlatel alustel, mida kinnitab kuue abikõlblikkuse kriteeriumi täitmine, milleks on näiteks avaliku sektori võlg, välispositsioon ja turulepääs mõistlikel tingimustel;
  • täiendavate tingimustega seotud krediidiliin: kättesaadav liikmesriigile, kelle majanduslik olukord ja finantsseisund on endiselt kindlatel alustel, kuid kes ei täida ennetava tingimusliku krediidiliiniga seotud abikõlblikkuse kriteeriume. Täiendavate tingimustega seotud krediidiliini kasutamise tingimuseks on korrigeerivate meetmete võtmine, et vältida tulevasi probleeme seoses juurdepääsuga turupõhisele rahastamisele.

Üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavad ühise tegutsemise klauslid: riigivõlakirjade suhtes kohaldatavad õigusnormid, mis muudavad võla restruktureerimise korrakohasemaks ja prognoositavamaks. Need vähendavad ohtu, et väike rühm võlakirjaomanikke otsustab restruktureerimises mitte osaleda ja moodustab vähemuse selle blokeerimiseks, lootes saada enda jaoks paremat pakkumist (võlausaldajate pakkumisest keeldumise probleem). Need pakkumisest keeldumised võivad tuua kaasa viivitusi kriisi lahendamisel. Euroala rahandusministrid kavatsevad kehtestada need normid 2022. aastaks ning lisada selle kohustuse ESMi asutamislepingusse.

Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend

Ettepanek luua eelarveline toetusvahend, mille eesmärk on soodustada majanduslikku lähenemist, tugevdades euroala liikmesriikide konkurentsivõimet. See vahend oleks osa ELi eelarvest.