Skip to content

2016. aasta Euroopa poolaasta

November

2017. aasta majanduskasvu analüüs

2017. aasta majanduskasvu analüüsis soovitatakse ELi liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi järgmiste prioriteetide osas:

  • investeeringute taaskäivitamine
  • struktuurireformide teostamine
  • vastutustundliku eelarvepoliitika tagamine

Rõhku pannakse ka sellele, et tagada sotsiaalne õiglus, mis aitab edendada kaasavamat majanduskasvu, ning vajadusele tugevdada konkurentsivõimet, innovatsiooni ja tootlikkust.

Ühine tööhõivearuanne

Ühises tööhõivearuandes järeldatakse, et ELi tööhõivealane ja sotsiaalne olukord on majanduse mõõduka taastumise taustal paranemas. 2016. aastal paranes enamik tööturuga seotud näitajatest. Töötuse määr langes jätkuvalt ning oli 2016. aasta septembris 8,6% (euroalal 10%). Ka noorte tööpuudus ja pikaajaline töötus vähenesid jätkuvalt, kuigi püsisid mitmes liikmesriigis kõrgel tasemel.

Häiremehhanismi aruanne

Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruandes analüüsitakse olukorda majanduse jätkuva, kuid endiselt hapra elavnemise kontekstis.

Komisjonil on kavas viia järgmises 13 liikmesriigis läbi põhjalik analüüs, et hinnata, kas nendes esineb tasakaalustamatust: Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia ja Soome.

Finantsabi saavate riikide tasakaalustamatuse ja parandusmeetmete järelevalve toimub nende abiprogrammide raames. Sel aastal puudutab see Kreekat.

Euroala 2017. aasta soovituse eelnõu

Euroala 2017. aasta soovituse eelnõus märgitakse muu hulgas, et euroalal tuleks järgida üldiselt positiivset eelarvepoliitikat, rakendada majanduskasvu toetavaid reforme, leppida kokku Euroopa hoiuste tagamise skeemis ning kaaluda muid meetmeid, millega tugevdada majandus-ja rahaliitu.

Oktoober

Nõukogu arutab 2016. aasta Euroopa poolaasta saadud kogemusi

Nõukogu arutas 11. oktoobril 2016. aasta Euroopa poolaasta saadud kogemusi ja valdkondi, mida järgmise Euroopa poolaasta tsükli ajal saaks paremaks muuta.

Selline arutelu toimub nõukogus igal aastal ning selle eesmärk on poolaasta toimimist jätkuvalt parandada. Arvamuste vahetuse aluseks oli majandus- ja rahanduskomitee kiri.

Komitee tõstis esile kaks valdkonda, milles on pärast 2016. aasta Euroopa poolaastat vaja rohkem tööd teha ja nendeks on: riikide isevastutus ja riigipõhiste soovituste rakendamine.

Selleks et nendes kahes valdkonnas positiivseid muutusi esile kutsuda, soovitab komitee muuta selle protsessi avalikumaks ja julgustada kahepoolsete dialoogide pidamist liikmesriikide vahel, samuti nendevahelisi vastastikusi eksperdihinnanguid.

Samuti pooldati selles kirjas Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele antavate soovituste paremat koordineerimist ja suuremat järjepidevust, eelkõige selliste soovituste vahel, mis on suunatud eelarveprobleemidele ja eelarvepoliitika seisundile, ning struktuurireformiga seotud soovituste vahel.

Juuli

Euroopa Ülemkogu kinnitab riigipõhised soovitused

Nõukogu kiitis 12. juulil 2016 heaks riigipõhised soovitused ja arvamused. Nõukogu esitas samuti selgitused selliste juhtumite kohta, kui nõukogu otsustas komisjoni poolt ette pandud soovitusi muuta. Dubleerimise vältimiseks ei esitatud riigipõhiseid soovitusi Kreekale, kuna Kreeka suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi.

Juuni

Nõukogu võtab vastu lõplikud riigipõhised soovitused, lõpetab 2016. aasta Euroopa poolaasta

Nõukogu võttis ametlikult vastu Euroopa Ülemkogu poolt juunis kinnitatud soovitused ELi liikmesriikidele. See on 2016. aasta Euroopa poolaasta tsükli viimane etapp.

Soovitustes keskendutakse liikmesriikide majandus-, eelarve- ja tööhõivepoliitikale ning struktuurireformidele olenevalt iga riigi olukorrast. Valitsustelt eeldatakse nende soovituste rakendamist 2016. aasta jooksul.

Soovitusi Hispaaniale ja Portugalile ajakohastati pisut kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames võetavate asjakohaste sammudega.

Euroopa poolaasta uus tsükkel algab 2016. aasta hilissügisel.

Otsused ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta

Nõukogu võttis 12. juulil vastu otsused, milles kinnitatakse, et Portugal ja Hispaania ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele, milles anti nõu nende valitsemissektori eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks vastavalt 2015. ja 2016. aastaks.

Pärast nõukogu otsuste vastuvõtmist ning kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, oodatakse Euroopa Komisjonilt 20 päeva jooksul ettepanekut karistuste kohta. Karistuseks võib olla rahatrahv maksimaalselt 0,2% SKPst ning ELi struktuuri- ja investeerimisfondidest saadava rahastuse osaline peatamine.

Otsused karistuste kohta loetakse vastuvõetuks, kui nõukogu ei otsusta teisiti 10 päeva jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest.

Hispaania ja Portugal võivad esitada 10 päeva jooksul põhjendatud taotluse karistuse vähendamiseks või tühistamiseks.

Euroopa Ülemkogu kinnitab riigipõhised soovitused

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 28. juuni kohtumisel riigipõhised soovitused, mida olid analüüsinud ja mille olid heaks kiitnud nõukogu erinevad koosseisud.

Nõukogu kiidab heaks 2016. aasta riigipõhised soovitused

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kiitis 17. juunil heaks 2016. aasta riigipõhised soovitused 27 liikmesriigile. Kreekale soovitusi ei esitatud, sest tema majanduspoliitikat jälgitakse makromajandusliku kohandamisprogrammi raames.

Nõukogu soovitused hõlmavad riiklikke reformikavasid, mille liikmesriigid varem käesoleval aastal esitasid, ning sisaldavad nõukogu arvamusi riiklike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta. Soovitused sisaldavad ka makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest tulenevaid nõuandeid.

Nõukogu kiitis samuti heaks dokumendi, milles selgitatakse muudatusi, mis nõukogu tegi Euroopa Komisjoni esitatud riigipõhiste soovituste eelnõudesse.

Mõned riiklike reformikavade osad vaadati läbi tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 14. juuni 2016. aasta istungil.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu otsustas 17. juunil, et ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord Küprosel, Iirimaal ja Sloveenias on parandatud. Sellest tulenevalt tunnistas nõukogu kehtetuks vastavad otsused ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta nendes riikides. Otsuste tegemisel tugineti Euroopa Komisjoni analüüsile ja soovitustele.

Mai

Nõukogu järeldused 2016. aasta põhjalike analüüside ja 2015. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise kohta

Nõukogu võttis järeldused vastu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 25. mai istungil.

Nõukogu on nõus komisjoni poolt 19 liikmesriigis tehtud põhjalike analüüside tulemustega ning komisjoni poolt esitatud makromajandusliku tasakaalustamatuse olukorra klassifikatsiooniga kõnealuste riikide kohta, kus kriteeriumide kohaselt võib olukord ulatuda tasakaalustamatuse puudumisest kuni ülemäärase tasakaalustamatuseni.

Nõukogu rõhutab muu hulgas vajadust võtta poliitikameetmeid ja olla tõsiselt pühendunud struktuurireformidele kõigis liikmesriikides, eelkõige juhul, kui neis valitsev makromajanduslik tasakaalustamatus mõjutab euroala sujuvat toimimist.

Nõukogu järeldas kokkuvõtvalt, et 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste rakendamine on eri poliitikavaldkondades ja liikmesriikides olnud ebaühtlane ning et ainult üksikutel juhtudel on tehtud märkimisväärseid edusamme. Sellega seoses on vaja kiiremas korras parandada investeerimistingimusi, et meelitada reaalmajandusse rohkem erainvesteeringuid.

Riigipõhiste soovituste eelnõud

Euroopa Komisjon esitas 18. mail riigipõhiste soovituste eelnõud, milles esitatakse vajadustest lähtuvaid nõuandeid ELi liikmesriikide majanduspoliitikale järgnevaks 12–18 kuuks, eesmärgiga edendada majanduskasvu.

2016. aasta soovituste eelnõudes keskendutakse liikmesriikide majanduse elavdamise eesmärgil kolmele prioriteetsele valdkonnale: struktuurireformid, investeeringud ja vastutustundlik eelarvepoliitika.

Käesoleval aastal pööratakse riigipõhiste soovituste eelnõudes kooskõlas kokkulepitud soovitusega euroala majanduspoliitika kohta muu hulgas suuremat tähelepanu euroala probleemidele ja euroala riikide majanduste omavahelisele sõltuvusele.

Soovitused Portugalile ja Hispaaniale sisaldavad konkreetseid viiteid nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele vastavalt 2016. ja 2017. aastal.

Nõukogu analüüsib soovituste eelnõusid, eesmärgiga võtta need vastu 2016. aasta juunis.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus

Komisjon tegi kindlaks, et Horvaatial ja Portugalil esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis nõuab meetmete võtmist ja tavaliselt õigustab ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse algatamist.

Kui nimetatud kaks riiki rakendavad oma ambitsioonikaid ja üldiselt piisavaid riiklikke reformikavasid rangelt ja õigeaegselt, ei pruugi makromajandusliku tasakaalustamise menetluse algatamine siiski vajalik olla.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Komisjon soovitab, et nõukogu lõpetaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Küprose, Iirimaa ja Sloveenia suhtes.

Juuli alguses võidakse vastu võtta ametlikud otsused ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse osas, võttes aluseks Hispaania ja Portugali poolt praegu kehtivatele nõukogu soovitustele reageerimiseks võetud meetmete hindamise.

Komisjon järeldas lisaks, et Belgia, Itaalia ja Soome vastavad praegu stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele, eelkõige võlakriteeriumi osas. Itaalia olukorra hindamine vaadatakse läbi 2016. aasta novembris.

Märts

Euroopa Ülemkogu kinnitab poliitikaprioriteedid

17. märtsil kinnitas Euroopa Ülemkogu 2016. aasta majanduskasvu analüüsi poliitikaprioriteedid, milleks on:

  • investeeringute taaskäivitamine
  • struktuurireformide teostamine majanduse moderniseerimise eesmärgil
  • vastutustundliku eelarvepoliitika elluviimine

Liikmesriigid juhinduvad nendest prioriteetidest oma 2016. aasta riiklikes reformikavades ning stabiilsus- või lähenemisprogrammides.

Euroopa Ülemkogu võttis samuti teadmiseks komisjoni konsultatsiooni sotsiaalküsimustes ning rõhutas hästitoimivate tööturgude ja hoolekandesüsteemide tähtsust.

Riigipõhised aruanded ja makromajandusliku tasakaalustamatuse põhjalikud analüüsid

Euroopa Komisjon avaldas 8. märtsil teatise, milles võetakse kokku 26 riigi kohta hiljuti koostatud aruannete tulemused; need aruanded sisaldavad ka järgmise 18 liikmesriigi makromajandusliku olukorra põhjalikku analüüsi: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari ja Ühendkuningriik.

Komisjoni järeldus oli, et ELi liikmesriigid on teinud oma majanduse tasakaalustamatuse vähendamisel 2015. aastaga võrreldes edusamme. Nad on samuti parandanud nõukogu poolt eelmisel aastal esitatud riigipõhiste soovituste rakendamist, kuigi riigiti ja poliitikavaldkonniti erineval määral.

Põhjalike analüüside eesmärk on paremini mõista nende riikide makromajanduslikku olukorda, kus 2016. aasta häiremehhanismi aruande kohaselt võib esineda makromajanduslikku tasakaalustamatust. Analüüsid aitavad teha kindlaks tasakaalustamatuse olemasolu, selle suuruse ja ka selle, kas on vaja algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.

Selleks et lihtsustada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kohaldamist, on 2016. aastal makromajandusliku tasakaalustamatuse kategooriaid vähendatud kuuelt neljale: tasakaalustamatust ei ole, tasakaalustamatus, ülemäärane tasakaalustamatus ja ülemäärane tasakaalustamatus, mille puhul tuleb võtta parandusmeetmeid.

Komisjon jõudis märtsis järeldusele, et 6 riigis ei esine majanduse tasakaalustamatust vastavalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kriteeriumitele, 7 riigis esineb tasakaalustamatust ja 5 riigis esineb ülemäärast tasakaalustamatust.

Küpros viis 31. märtsil 2016 lõpule oma rahandusliku kohandamisprogrammi ning nüüd kohaldatakse tema suhtes Euroopa majanduspoliitika koordineerimise tavapärast tsüklit, sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Euroopa Komisjon võttis Küprost käsitleva põhjaliku analüüsi vastu 7. aprillil 2016. Komisjon leiab, et Küprosel esineb ülemäärast tasakaalustamatust, mille tulemusel suurenes ülemäärase tasakaalustamatusega riikide arv kuueni.

Üheski riigis ei esine sellist ülemäärast tasakaalustamatust, mille tõttu tuleks algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.

Euroopa poolaasta 2016: makromajanduslik tasakaalustamatus ja valitsemissektori eelarvepuudujäägid

Kreeka viib praegu ellu makromajanduslikku kohandamisprogrammi ning seetõttu ei kohaldata tema suhtes Euroopa poolaasta raames majanduse juhtimise protsesse, sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust.

Poolaasta sotsiaalne mõõde

Tööhõiveministrid pidasid 7. märtsil 2016 poliitilise mõttevahetuse 2016. aasta Euroopa poolaasta tööhõive- ja sotsiaalpoliitika aspektide üle. Mõttevahetuses keskenduti riigipõhiste soovituste rakendamisele, valides juhtumiuuringuks tööjõuturu segmenteerituse ja lepingulised suhted.

Ministrid toonitasid järgmist:

  • probleemide ühine teadvustamine ning laialdane toetus ja üksmeel on otsustava tähtsusega iga reformikava puhul
  • sotsiaalpartneritel peab olema tähtis roll ja nad peaksid olema tihedalt kaasatud
  • avalikkuse toetus (kodanikuühiskonnalt) ja poliitiline toetus on samuti vajalikud
  • määrava tähtsusega on ka teabe jagamine, hea kommunikatsioon ja suurem läbipaistvus
  • struktuurireformid peavad olema kaasavad, pöörates tähelepanu konkreetsetele rühmadele (noored, pikaajalised töötud)
  • reformid peavad põhinema pikaajalisel visioonil

Ministrid leppisid kokku, et riigipõhised soovitused peavad tuginema täpsetele ja tasakaalustatud tõenditele ning liikmesriikide tavadele.

Veebruar

Euroopa Ülemkogu kohtumine

ELi juhid kinnitasid Euroopa Ülemkogu 18.–19. veebruari kohtumisel soovituse euroala majanduspoliitika kohta.

Jaanuar

Nõukogu järeldused 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta

Nõukogu võttis 15. jaanuaril vastu järeldused 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande kohta.

Nõukogu on üldjoontes nõus komisjoni analüüsi ja ettepanekutega.2016. aasta prioriteedid on järgmised:

  • investeeringute taaskäivitamine
  • struktuurireformide teostamine
  • vastutuse tagamine

Nõukogu järeldustes 2016. aasta häiremehhanismi aruande kohta nõustutakse üldjoontes komisjoni analüüsiga ja tervitatakse ettepanekuid, mille eesmärk on parandada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Nõukogu usub siiski, et tulemustabelisse lisatud uued täiendavad tööhõivenäitajad ei ole makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse seisukohast vajalikud.

Nõukogu kiidab heaks soovituse euroala majanduspoliitika kohta

Nõukogu (ECOFIN) kiitis 15. jaanuaril heaks soovituse eelnõu euroala majanduspoliitika kohta. Tegu on Euroopa poolaasta uue menetlusega, kus enne riigipõhiseid soovitusi esitatakse euroala käsitlev soovitus. See peaks aitama paremini kajastada riigipõhiste soovituste ja meetmetega seotud ühiseid probleeme. Soovitus võetakse eeldatavasti vastu nõukogu (ECOFIN) istungil märtsis pärast selle kinnitamist Euroopa Ülemkogu poolt veebruaris.

Nõukogu soovitab ajavahemikus 2016–2017 euroalal kohaldada poliitikat, mis:

  • toetab majanduse elavdamist
  • edendab lähenemist
  • hõlbustab makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimist
  • parandab kohanemisvõimet

Nõukogu soovitab samuti, et euroalal viidaks ellu mitmed töö-, toote- ja teenusteturu reformid.

Lisaks soovitatakse teostada eelarvepoliitikat täielikus kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, seades sealjuures eesmärgiks 2016. aastal euroalal üldise neutraalse eelarvepoliitika ja 2017. aastal valitsemissektori võla vähendamise.

Soovituses käsitletakse ka pankade viivislaenudega tegelemist ning ettevõtjate ja kodumajapidamiste suhtes kohaldatavate maksejõuetusmenetluste täiustamist. Loodetakse, et euroala püüdleb ka majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise poole.

Euroopa poolaasta eelnevatel aastatel

Vaata ka

Teemad