Ühtne järelevalvemehhanism

Peamised eesmärgid:

tagada Euroopa pangandussektori tõhustatud järelevalve kooskõlas kõrgetasemeliste standardite ja nõuete ühtse kogumiga
tagada Euroopa pangandussektori töökindlus
anda panus finantsstabiilsusesse ja finantssektori integratsiooni euroalal ja ühtsel turul tervikuna

Pangandusliidu üheks põhisambaks olev ühtne järelevalvemehhanism on ELi tasandi süsteem, et kontrollida usaldatavusnõuete täitmist euroala ja mehhanismiga ühineda otsustanud muude kui euroala liikmesriikide krediidiasutuste poolt.

Selle eesmärk on tagada Euroopa pangandussektori üle tõhusam järelevalve.

Järelevalve toimub integreeritud struktuuri kaudu, milles on ühendatud riikideülene asutus (Euroopa Keskpank) ja liikmesriikide järelevalveasutused, kes teevad omavahel tihedat koostööd, järgides kõrgetasemeliste standardite ja nõuete ühtset kogumit.

Ühtse järelevalvemehhanismi tegevust toetab teine pangandusliidu põhisammas – ühtne kriisilahenduskord, mis koosneb ühtsest kriisilahendusasutusest (kriisilahendusnõukogu) ja ühtsest kriisilahendusfondist maksejõuetuse äärel pankade kriisilahenduseks.

Peamised ülesanded

teostada järelevalvet krediidiasutuste poolt usaldatavusnõuete täitmise üle
avastada nõrkused varases etapis
tagada meetmete võtmine nende nõrkustega tegelemiseks, et hoida ära seda, et olukord hakkab ohustama üldist finantsstabiilsust

Struktuur

Ühtne järelevalvemehhanism koosneb Euroopa Keskpangast ja osalevate ELi liikmesriikide järelevalveasutustest.

Õigusaktid

Ühtse järelevalvemehhanismi alustekstideks on määrus, millega antakse EKP-le järelevalveülesanded, ja määrus, millega muudetakse Euroopa Pangandusjärelevalve asutamismäärust.

Koostöökord

Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide järelevalveasutuste vahelise koostöö praktiline kord kehtestatakse EKP määrusega, mida tuntakse „ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusena”.

SSM framework regulation (EUR-Lex)

Sarnased koostöökokkulepped on EKP sõlminud ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

Ühtses järelevalvemehhanismis osalejate ülesanded

Euroopa Keskpank

EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi üldise toimimise eest.

EKP teostab tihedas koostöös liikmesriikide järelevalveasutustega otsest järelevalvet kõikide „olulise tähtsusega” (eelkõige eriti suurte ja süsteemse tähtsusega) euroala pankade üle.

Otsest järelevalvet teostatakse nende pankade üle, kelle varade maht ületab 30 miljardit eurot või moodustab vähemalt 20% nende asutamiskohaks oleva riigi SKPst. Praegu tegutseb euroalal umbes 120 sellist panka, kes kokku moodustavad peaaegu 85% kogu euroala pankade varadest.

EKP järelevalve alla kuuluvate pankade loetelu

Järelevalve tähendab regulaarsete kontrollide tegemist, et tagada, et pangad on tegutsemiseks piisavalt tugevad. Selle käigus uuritakse, kuidas pangad raha sisse ja välja laenavad ja investeerivad või kuidas nad üldisemalt peavad kinni ühtsetest eeskirjadest.

EKP hakkas oma järelevalveülesandeid täitma täies mahus alates 2014. aasta novembrist.

Ettevalmistavas etapis kontrollitakse pankade toimekindlust nn põhjaliku (sealhulgas bilansi) hindamisega, mis hõlmab eelkõige varade kvaliteeti, ja stressitestidega, mille eesmärk on analüüsida, kas pankadel on piisavalt kapitali ja kas nad suudavad kriisidega toime tulla.

Kui see on asjakohane, viib EKP need hindamised läbi koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega.

EKP juhised pangandusjärelevalve kohta

Samuti on EKP-l õigus anda pankadele tegevuslubasid või need kehtetuks tunnistada, tegutsedes koostöös liikmesriikide järelevalveasutustega, ja kehtestada eeskirjade mittejärgimise korral sanktsioone.

Peale selle jälgib ta väiksemate pankade üle liikmesriikide järelevalveasutuste poolt järelevalve teostamist. EKP võib otsustada allutada iga ühtses järelevalvemehhanismis osalevas liikmesriigis tegutseva panga oma otsese järelevalve alla, et tagada järelevalvenõuete järjekindel kohaldamine.

EKP annab nende eeskirjade rakendamisest aru ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. EKP on sõlminud nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukoguga konkreetsed läbipaistvust ja aruandlust käsitlevad kokkulepped.

Põhjalik hindamine (EKP)

EKP järelevalvenõukogu

EKP järelevalveülesandeid täidab spetsiaalselt selleks asutatud järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu otsused loetakse vastu võetuks, kui EKP nõukogu neid tagasi ei lükka.

Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

esimees
aseesimees
4 liiget EKPst
1 esindaja igast osaleva ELi liikmesriigi järelevalveasutusest

Ühtses järelevalvemehhanismis osalevatel muudel kui euroala liikmesriikidel on järelevalvenõukogus täieõiguslik ja euroala liikmesriikidega võrdne hääleõigus.

Detsembris 2013 nimetati Danièle Nouy EKP järelevalvenõukogu esimeheks ja veebruaris 2014 nimetati Sabine Lautenschläger järelevalvenõukogu aseesimeheks. Mõlemad nimetati ametisse 5 aastaks. Ametiaeg ei ole pikendatav.

Liikmesriikide järelevalveasutused

Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad väiksemate pankade järelevalve eest ning tegelevad muude igapäevaste järelevalveülesannetega, mis on seotud tarbijakaitse, rahapesu, makseteenuste ja kolmandate riikide pankade filiaalidega.

ELi Nõukogu

Nõukogu nimetab ametisse järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe. Kandidaadid pakub välja EKP ja nad peavad saama heakskiidu Euroopa Parlamendilt.

Peale selle on nõukogul ja Euroopa Parlamendil õigus algatada menetlus esimehe ametist kõrvaldamiseks, kuigi sellele vastuseks astutava sammu kohta teeb otsuse EKP.

Euroopa Pangandusjärelevalve

EBA vastutab pangandussektoris ühtsete eeskirjade tulemusliku ja järjepideva rakendamise tagamise eest. Samuti osaleb ta EKP poolt läbi viidavate pankade stressitestide ettevalmistamises, kuna üleliiduliste stressitestide koordineerimine on just EBA ülesanne.

Euroopa Pangandusjärelevalve roll stressitestides