Skip to content

Struktuurireformide ja investeeringute soodustamine: stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete paindlikkus

Ülevaade

Selleks et toetada ELi jõupingutusi investeeringute taseme suurendamisel ja struktuurireformide soodustamisel, leppis Euroopa Ülemkogu 2014. aasta juunis kokku, et on vaja analüüsida, kuidas saaks stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivaid nõudeid kohaldada paindlikumalt, ilma neid muutmata.

Euroopa Ülemkogu suuniste alusel esitas Euroopa Komisjon 2015. aasta jaanuaris teatise pealkirjaga „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“.

Teatises selgitatakse, kuidas komisjon kavatseb kohaldada stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikumalt, kui ta hindab liikmesriikide vastavust pakti nõuetele.

Komisjon juba kohaldab oma uut tõlgendust pakti nõuete kohta, kuna kehtivaid nõudeid ei ole vaja muuta ja seega ei ole vaja võtta seadusandlikke meetmeid.

Nõukogu kinnitas 2016. aasta veebruaris kõnealuse teatise kohta ühiselt kokku lepitud seisukoha, mille abil ajakohastatakse tegevusjuhendit – praegust tõlgendust selle kohta, kuidas tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid kohaldada („Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused“).

Peamised eesmärgid

Stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete paindlikum kohaldamine peaks aitama:

  • soodustadastruktuurireformide rakendamist
  • edendada investeeringuid

Töö nõukogus

Veebruar 2016: nõukogu kinnitas ühiselt kokku lepitud seisukoha stabiilsuse ja kasvu pakti paindliku kohaldamise kohta. Kõnealuse kokkulepitud seisukoha abil ajakohastatakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tegevusjuhendit.

Detsember 2015: nõukogu kinnitas ühiselt kokku lepitud seisukoha, mis käsitleb stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikkust. Seisukoht lepiti kokku majandus- ja rahanduskomitees.

Oktoober 2015: majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutas komisjoni teatist stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta, tuginedes majandus- ja rahanduskomitee eesistuja ettekandele.

Jaanuar 2015: nõukogu arutas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete paindlikku kohaldamist, keskendudes struktuurireformi klausli ja investeerimisklausli kohaldamisele. Nõukogu leppis samuti kokku, et majandus- ja rahanduskomitee jätkab komisjoni teatise tehnilist analüüsimist.

Suunised stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikuma kasutamise kohta: põhipunktid

Teatis stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikuma kasutamise kohta keskendub stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete paindlikumale kohaldamisele, võttes arvesse järgmisi tegureid:

  1. liikmesriikides elluviidavad struktuurireformid
  2. valitsuste investeerimistegevus
  3. iga liikmesriigi tsüklilised tingimused

1. Struktuurireformide klausli paindlik kohaldamine

Struktuurireformide klauslit kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sätete alla kuuluvate liikmesriikide ning selle parandusliku osa sätete alla kuuluvate liikmesriikide suhtes erinevalt.

Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sätteid

Kehtivad nõuded

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sätete alla kuuluvatel liikmesriikidel on lubatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisest või selle saavutamiseks ette nähtud kohandamiskavast ajutiselt kõrvale kalduda, juhul kui nad rakendavad olulisi struktuurireforme. See nõue annab liikmesriikidele võimaluse katta pikaajalist kasu toovate reformide elluviimise lühiajalised kulud ning jätab neile keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks rohkem aega.

Paindlik kohaldamine:

Kõrvalekaldumist võidakse lubada juhul, kui struktuurireformid vastavad kindlaksmääratud kriteeriumidele, st kui:

  • need on olulised
  • nendega saavutatakse pikemas perspektiivis positiivne kontrollitav mõju eelarvele
  • need rakendatakse täielikult

Lisaks kohaldatakse struktuurireformide klauslit nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel alustanud oma reformide elluviimist, kuid on juba võimelised esitama täpseid meetmeid ja usaldusväärseid tähtaegu sisaldavad üksikasjalikud kavad reformide rakendamiseks.

Ajutine lubatud kõrvalekaldumine ei tohi ületada 0,5% SKPst ja liikmesriik peab saavutama oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi nelja aasta jooksul.

Peale selle peab liikmesriik, kellele võimaldatakse kõrvalekaldumist, säilitama kindlusvaru tagamaks, et kõrvalekalle ei too kaasa olukorda, kus riigi valitsemissektori eelarvepuudujääk oleks üle 3% SKPst.

Nõukogu lubab ajutist kõrvalekaldumist pärast seda, kui komisjon on andnud hinnangu ja kinnitanud, et kokkulepitud reforme on täielikult rakendatud.

Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa sätteid

Kehtivad nõuded

Komisjon peab analüüsima liikmesriigis asjakohaseid keskpika perioodi majanduslikke, eelarvega seotud ja muid tegureid, enne kui ta saab algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse või teha ettepaneku ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaegade pikendamiseks. Need tegurid hõlmavad struktuurireformide rakendamist.

Paindlik kohaldamine

Võtta lisaks käimasolevatele olulistele struktuurireformidele arvesse ka oluliste struktuurireformide kavasid. Sellised kavad peavad sisaldama selgeid meetmeid ja realistlikku ajakava reformide rakendamiseks.

See tähendab, et kui riigil, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa sätteid, on olemas elujõulised reformikavad, võib komisjon:

  • soovitada, et nõukogu pikendaks ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega nende riikide puhul, kelle suhtes juba kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust
  • soovitada, et nõukogu määraks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamisel ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks pikema tähtaja

Järelevalve

Reformide rakendamist jälgitakse Euroopa poolaasta raames. Riik, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust, peab esitama parandusmeetmete kavas oma struktuurireformid. Sel juhul jälgitakse reformide rakendamist ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse raames.

2. Investeerimisklausli paindlik kohaldamine

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga (EFSI) seotud investeeringud

Kavandatud paindlik kohaldamine

1. Mitte algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust nende liikmesriikide puhul, kelle valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtuse 3% SKPst, juhul kui ületamine on tingitud investeerimisest projekti, mida kaasrahastatakse EFSI kaudu. Kõrvalekalle eesmärgiks seatud eelarvepuudujäägist peab siiski olema väike ja ajutine.

2. Mitte võtta arvesse võlakoormuse kontrollväärtuse (60% SKPst) väikseid ületamisi, kui valitsus osaleb EFSIga seotud investeeringutes.

Neid nõudeid kohaldataks kõikidele liikmesriikidele, olenemata sellest, kas nende suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku või parandusliku osa sätteid.

Muud investeeringud

Kehtivad nõuded

Stabiilsuse ja kasvu pakt võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks ette nähtud kohandamiskavast nendel liikmesriikidel, kelle investeeringuid võib pidada võrdväärseks oluliste struktuurireformidega.

Paindlik kohaldamine

Investeerimisklauslit kohaldatakse paindlikumalt avaliku sektori investeeringute suhtes, võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda.

See tähendab, et liikmesriikidel, kelle investeeringuid võib pidada võrdväärseks oluliste struktuurireformidega, võimaldatakse ajutiselt kõrvale kalduda oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks ette nähtud kohandamiskavast, juhul kui:

  • nende SKP kasv on negatiivne või nende SKP on alla potentsiaalse
  • kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks ette nähtud kohandamiskavast ei tekita valitsemissektori eelarvepuudujääki, mis on suurem kui 3% SKPst, ning säilitatakse asjakohane kindlusvaru sellise rikkumise ennetamiseks
  • lubatud kõrvalekaldumise tulemusena suurendatakse investeeringute taset
  • kõrvalekaldumine on seotud asjaoluga, et liikmesriik kaasrahastab projekte, mida rahastatakse ka ELi programmide ja EFSI kaudu
  • liikmesriik hüvitab ajutised kõrvalekalded liikmesriigi programmis (stabiilsusprogramm euroala liikmesriikide puhul ja lähenemisprogramm euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide puhul) kehtestatud tähtaja jooksul

Neid nõudeid kohaldataks liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa sätteid.

Euroopa Komisjon vaatab struktuurireformi klausli ja investeerimisklauslite kohaldamise läbi 2018. aasta juuniks. Läbivaatamisel kontrollitakse muu hulgas, kas investeerimisklausel on aidanud soodustada uusi investeeringuid ja milline on investeerimisklausli jätkamise mõju.

3. Tsüklilised tingimused

Pakti ennetusliku osa alusel on loodud liikmesriigi majandustsüklit paremini arvesse võttev lähenemisviis. Komisjon kasutab keerukamat meetodit (maatriksit), et määrata kindlaks iga riigi eelarve kohandamise kava, olenevalt sellest, kas riik on majandusraskustes või tema majandus elavneb.

Sellise riigi olukorra hindamisel, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust (pakti paranduslik osa), eristab komisjon nii palju kui võimalik valitsuse kontrolli all olevaid ning majandusaktiivsuse ootamatust langusest tulenevaid eelarve arengusuundi.

Euroopa Komisjon peaks nõukogule esitama läbivaatamisaruande maatriksi tõhususe kohta 30. juuniks 2018. Selles analüüsitakse eelkõige, kas maatriks on edukalt edendanud liikmesriikide antitsüklilist poliitikat ja kas ta on aidanud kaasa liikmesriikide keskpika perioodi eesmärkide saavutamisele. Selles uuritakse ka, kas maatriks on taganud valitsemissektori võla vähendamise „rahuldava kiirusega“.

Mis on stabiilsuse ja kasvu pakt?

Stabiilsuse ja kasvu pakt, millega nähakse ette nii ennetamine kui ka tõkestamine, koosneb ühest resolutsioonist ja kahest nõukogu määrusest:

  • eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta
  • ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta

Mis on keskpika perioodi eelarve-eesmärk?

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk viitab iga liikmesriigi struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgile SKP suhtes, mille iga riik peab eeldatavalt saavutama teatava aja jooksul. Keskpika perioodi eelarve-eesmärk nõuab, et liikmesriikide eelarvepositsioonid oleksid tasakaalulähedased või ülejäägis. See aitab ka tagada, et liikmesriigid täidavad nõuet hoida valitsemissektori võlg alla 60% SKPst ja valitsemissektori eelarvepuudujääk alla 3% SKPst ning et nende riigi rahandus oleks üldiselt jätkusuutlik.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk määratakse kindlaks iga riigi puhul eraldi iga kolme aasta tagant. Selle võib sagedamini läbi vaadata, kui liikmesriik rakendab riigi rahandust mõjutavaid struktuurireforme.

Edusamme, mida liikmesriigid peaksid igal aastal kõnealuse eesmärgi saavutamisel tegema, nimetatakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavaks, ning need määratakse kindlaks iga riigi puhul eraldi. Edusamme jälgitakse asjakohaste Euroopa poolaasta aruandlusmenetluste kaudu.

Seotud dokumendid ja väljaanded

Vaata ka