Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem: nõukogu kinnitab eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahelise kokkuleppe peamistes poliitilistes sätetes

30. juunil 2017 kinnitasid ELi suursaadikud nõukogu eesistujariigi Malta ja Euroopa Parlamendi esindajate vahel 29. juunil saavutatud kokkuleppe poliitilistes küsimustes, mis puudutavad ettepanekut riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta ning ettepanekut, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi osas, eesmärgiga jõuda üldisele kokkuleppele, kui allesjäänud tehnilised küsimused on lahendatud. Nimetatud süsteemis registreeritakse Schengeni ala välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja sisenemiskeelu andmed.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem aitab:

• vähendada viivitusi piirikontrolli läbiviimisel ning parandada piirkontrolli kvaliteeti, arvutades automaatselt iga reisija lubatud viibimisaja
• tagada viibimisaja ületajate süstemaatilise ja usaldusväärse tuvastamise
• suurendada sisejulgeolekut ja tugevdada võitlust terrorismi vastu, võimaldades õiguskaitseasutustele juurdepääsu varasemate reiside andmetele

„Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on osa ELi jõupingutustest tugevdada kontrolli meie välispiiridel. See võimaldab meil rännet paremini hallata, eriti viibimisaja ületamise juhtudel, ning parandada meie reageerimist praegusele terrorismiohule.“ Michael Farrugia, Malta siseminister ja riigi julgeoleku minister

Kokkulepitud poliitilise kompromissiga riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta nähakse ette mitu olulist elementi, sealhulgas järgmised.

Salvestatud teave

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes (nii nende suhtes, kellelt nõutakse viisat, kui ka nende suhtes, kes on viisanõudest vabastatud), kellele on antud luba viibida riigis 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Süsteemis registreeritakse nende riiki sisenemine, riigist lahkumine ja sisenemiskeeld.

Samuti salvestatakse süsteemi nende isikut tõendavate ja reisidokumentide andmed ning biomeetrilised andmed (neli sõrmejälge ja näokujutis).

Määruse eelnõus nähakse samuti ette riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi koostalitlusvõime viisainfosüsteemiga (VIS) nende kolmandate riikide kodanike puhul, kellel peab ELi välispiiri ületamiseks olema viisa. See tagab kiire ja tõhusa piirikontrolli.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem koosneb keskandmebaasist, kuhu andmed on salvestatud, ja sellega ühendatud ühtsetest riiklikest liidestest.

Kolmandate riikide kodanikega seotud andmeid säilitatakse piirihalduse eesmärgil viis aastat viibimisaja ületajate ja kolm aastat teiste isikute puhul.

Juurdepääs teabele

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi salvestatud teave on kättesaadav piirikontrolliasutustele, viisasid väljastavatele asutustele ja liikmesriikide asutustele, kellel on pädevus kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik vastab riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimustele.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevad andmed on samuti kättesaadavad määratud asutustele ja Europolile terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks vastavalt määruses esitatud tingimustele.

Igasugune juurdepääs riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevatele andmetele ning selliste andmete töötlemine peaks olema pädevate asutuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne ja vajalik.

Järgmised sammud

Lähipäevil jätkub töö tehnilisel tasandil, et kahe määruse eelnõu tekst lõplikult viimistleda. Seejärel esitatakse üldine kokkulepe ELi suursaadikutele nõukogu nimel kinnitamiseks. Pärast seda edastatakse tulevased määrused Euroopa Parlamendile esimesel lugemisel hääletamiseks ja seejärel nõukogule vastuvõtmiseks.

Taustteave

Kavandatud määrus on komisjoni poolt 2013. aasta veebruaris esitatud seadusandliku paketi muudetud versioon. Pärast seda, kui kaasseadusandjad väljendasid muret 2013. aasta õigusaktide paketi teatavate tehniliste, finants- ja korralduslike aspektide pärast, viis komisjon läbi tehnilise uuringu, millele järgnes katseprojekt, mille korraldas suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks loodud amet eu-LISA. Kirjeldatud ettevalmistusetapi tulemuste põhjal esitas komisjon 6. aprillil 2016 muudetud ettepaneku.