Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

Mis on rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid?

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid aitavad tagada, et vastuvõetud ELi õigusakte kohaldatakse järjepidevalt kõigis ELi liikmesriikides, või nendes määratakse kindlaks tehnilised üksikasjad.

Need ei ole seadusandlikud aktid (vaid nn muud kui seadusandlikud aktid), mis tähendab, et nende vastuvõtmiseks ei rakendata ELi seadusandlikke menetlusi. Selle asemel võivad nõukogu ja Euroopa Parlament anda õiguse neid õigusakte vastu võtta ELi täitevorganile – Euroopa Komisjonile.

Samal ajal kui rakendusaktidega põhiakti, millega komisjonile mainitud õigus antakse, muuta ei saa, võib delegeeritud õigusaktidega põhiakti täiendada või selle mitteolemuslikke osi muuta.

Rakendusaktid

Rakendusaktidega tagatakse, et ELi õigusakte kohaldatakse kõigis ELi riikides ühtemoodi. Nendega põhiakti muuta ei saa.

Komisjoni rakendusakti eelnõu vaatavad läbi riiklike ekspertide komiteed. Menetlusest sõltuvalt võib komitee arvamus olla siduv või mittesiduv. Nõukogu ja parlament õigusakti vastuvõtmist siiski blokeerida ei saa.

Näiteks: andmebaasid, põllumajandustoodete hindu käsitlevad normid, ravimite heakskiitmine

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud õigusaktid võimaldavad komisjonil tehnilisi üksikasju käsitledes täiendada või muuta põhiakti mitteolemuslikke osi.

Need aktid jõustuvad üksnes juhul, kui nõukogu ega parlament ei esita vastuväiteid.

Näiteks: reisiinfot käsitlevad normid, toidu märgistamise nõuded, looma- ja taimetervise meetmed

Rakendusaktide menetlus samm-sammult

Rakendamisvolitused antakse tavaliselt Euroopa Komisjonile. Teatavatel erijuhtudel võtab rakendusakti vastu nõukogu.

Kuna komisjoni koostatud rakendusaktide eelnõu vaatavad läbi riiklike ekspertide komiteed, nimetatakse seda menetlust komiteemenetluseks. Mõnel erandjuhul võib komisjon rakendusakti vastu võtta ilma komiteed kaasamata, näiteks väikeste toetuste eraldamiseks.

Millised on komiteemenetluse komiteed?

Komiteemenetluse komiteed koosnevad ELi liikmesriikide esindajatest (riiklikud eksperdid) ja neid juhivad komisjoni esindajad.

Mis on komiteemenetlus?

Komitee kaasatuse ulatusest lähtuvalt eristatakse kahte komiteemenetluse liiki:

• nõuandemenetlus
• kontrollimenetlus

Nõuandemenetlus

Nõuandemenetlust kasutatakse näiteks rakendusaktide või toetuste või rahastamise puhul.

1. 

   1. samm

   Nõuandekomitee esitab oma arvamuse lihthäälteenamusega.

2. 

   2. samm

   Komisjon otsustab komitee arvamuse põhjal, kas võtta rakendusakti eelnõu vastu või mitte. Komitee arvamus ei ole siduv.

Kontrollimenetlus

Ainult selle menetluse puhul saavad ELi liikmesriigid rakendusakti vastuvõtmise blokeerida.

Seda menetlust kasutatakse näiteks selliste rakendusaktide puhul, mis on seotud suurte ELi programmide, ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse, keskkonna ning ohutuse ja tervisega

1. 

   1. samm

   Kontrollimenetluse komitee esitab oma arvamuse kvalifitseeritud häälteenamusega (st 55% riiklikest ekspertidest, kes esindavad vähemalt 65% ELi elanikest).

2. 

   2. samm

   Kui komitee esitab positiivse arvamuse, võtab komisjon õigusakti vastu. Kui komitee esitab negatiivse arvamuse, ei või komisjon rakendusakti vastu võtta. Kui komitee arvamust ei esita, võib komisjon õigusakti vastu võtta, välja arvatud juhul, kui põhiakt selle võimaluse välistab, kui komitee on lihthäälteenamusega selle vastu või kui õigusakt käsitleb maksustamist, finantsteenuseid või tervise või ohutuse kaitset.

Kui komisjon ei või rakendusakti vastu võtta, võib ta:

• esitada kahe kuu jooksul kontrollimenetluse komiteele eelnõu muudetud versiooni
• esitada ühe kuu jooksul rakendusakti eelnõu apellatsioonikomiteele (mis koosneb samuti liikmesriikide esindajatest)

Viivitamata kohaldatavad rakendusaktid

Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel ja kui seadusandlik akt seda võimaldab, võib komisjon rakendusakti vastu võtta enne komiteega konsulteerimist. Sellistel juhtudel

• peab ta asjaomase komiteega konsulteerima 14 päeva jooksul pärast akti vastuvõtmist
• kohaldatakse asjaomast akti kõige rohkem kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui seadusandlikus aktis on sätestatud teisiti

Kui kohaldatakse kontrollimenetlust ja komitee esitab negatiivse arvamuse, peab komisjon akti viivitamata kehtetuks tunnistama.

Õiguslik alus

Rakendusakte käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 291 ja komiteemenetlust käsitlevas määruses (määrus (EL) nr 182/2011).

Delegeeritud õigusaktide menetlus samm-sammult

Delegeeritud õigusakte saab vastu võtta üksnes juhul, kui põhiaktiga komisjonile selleks õigus antakse. Seadusandlikus aktis määratakse kindlaks asjaomase delegeerimise eesmärgid, ulatus ja kestus.

Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament võivad delegeerimise igal ajal tagasi võtta, isegi kui komisjon ei ole delegeeritud õigusakti veel esitanud.

Delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel on kolm peamist sammu.

1. 1

   Koostamine ja konsulteerimine

   Komisjon valmistab delegeeritud õigusakti ette. Enne õigusakti vastuvõtmist peab komisjon konsulteerima ELi liikmesriikide määratud ekspertidega.

2. 2

   Läbivaatamine

   Nõukogu ja parlament vaatavad delegeeritud õigusakti läbi.

   Tähtaeg: kaks kuud, pikendatav

3. 3

   Jõustumine

   Kui nõukogu või EP esitab vastuväite, akt ei jõustu.

   Kui vastuväiteid ei esitata, siis delegeeritud õigusakt jõustub.

Õiguslik alus

Delegeeritud õigusakte käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290.

• Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide register (Euroopa Komisjon)
• Avaldage arvamust – jagage oma seisukohti ELi poliitika ja õigusaktide kohta (Euroopa Komisjon)