Toidujäätmed

Toidu raiskamise mõju

Toidujäätmed ja toidukadu, mis tekivad enne toidu tarbijateni jõudmist, on ülemaailmne väljakutse. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel läheb mingis toiduainete tarneahela punktis kaotsi või raisku umbes kolmandik kogu terves maailmas toodetud toidust.

ELis läheb igal aastal raisku üle 59 miljoni tonni toitu, mis on 132 kg elaniku kohta.

Kus toidujäätmed tekivad?

Üle poole ELi toidujäätmetest pärineb kodumajapidamistest. See kogus on peaaegu kaks korda suurem, kui tootmise või töötlemise käigus tekkinud toidujäätmete kogus. Joonisel on näidatud toidujäätmete kogus sektorite kaupa, võttes aluseks kokku 132 kg jäätmeid inimese kohta.

^{Allikas: Eurostat (2024), 2022. aasta andmed.}

Ebatõhusus toiduainete tarneahelas ja tarbijate tasandil avaldab suurt mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.

Toidu raiskamise peamine mõju

Keskkond

Toidujäätmed põhjustavad 16% kogu ELi toidusüsteemi kasvuhoonegaaside heitest.

Majandus

Toidujäätmetena läheb igal aastal raisku kuni 132 miljardi euro väärtuses toitu.

Ühiskond

ELis on ligi 33 miljonit inimest, kes ülepäeviti ei saa endale korralikku söögikorda lubada, kui samas läheb tohutus koguses toitu lihtsalt raisku.

ELi tegevus toidujäätmete vähendamiseks

ELi liikmesriigid on pühendunud ÜRO kestliku arengu eesmärgi raames võetud sihile vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid ühe elaniku kohta poole võrra, seda nii jaemüügi kui ka tarbijate tasandil, ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu.

Selle eesmärgi saavutamise kiirendamiseks on EL võtnud konkreetsed meetmed toidukao ja toidujäätmete tekke piiramiseks.

ELi jäätmete raamdirektiivis on kao ja jäätmete vähendamisele suunatud meetmed seatud tähtsuse järjekorda. Esimene meede, mida liikmesriigid peaksid jõustama, on ennetamine. Kui ennetamine ei ole võimalik, tuleks ELi liikmesriikidel astuda samme toidu korduskasutusse või ringlusse võtmiseks või muuks otstarbeks kasutamiseks.

Tähtsusjärjekord kao ja jäätmete vähendamisel

1. ENNETAMINE: toidukao ja toidujäätmete tekke ärahoidmine

2. KORDUSKASUTAMINE: ümberjagamise ja toidupankade kaudu uuesti inimtoiduks kasutamine või loomasööda näol uue otstarbe andmine

3. RINGLUSSEVÕTT: kõrvalsaaduste taaskasutamine ja toitainete korduskasutamine nt kompostimiseks

4. TAASKASUTAMINE: põletamine energiatootmise eesmärgil

ELi jäätmete raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid:

• vähendama tootmise ja turustamise käigus kaotsi mineva toidu kogust
• vähendama toidujäätmete teket kodumajapidamistes
• propageerima toiduannetust
• jälgima ja hindama toidujäätmete tekke ennetamise valdkonna ELi meetmete rakendamist

Muud meetmed, mille eesmärk on vähendada toidukadu ja toidujäätmete teket, hõlmavad ülejääva toidu kasutusotstarbe muutmist, kasutades seda näiteks loomasöödana või kompostiks.

Toidujäätmete tekke vähendamise eesmärgid

Euroopa Komisjon esitas 2023. aasta juulis ettepaneku ELi jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Läbivaatamine hõlmab uusi õiguslikult siduvaid toidujäätmete tekke vähendamise eesmärke 2030. aastaks.

Nõukogu leppis 2024. aasta juunis kokku oma seisukohas kavandatud eesmärkide üle Euroopa Parlamendiga peetavateks läbirääkimisteks.

Kaasseadusandjad jõudsid 2025. aasta veebruaris esialgsele kokkuleppele. See hõlmab järgmisi toidujäätmete tekke vähendamise eesmärke.

• Nõukogu ja parlament leppisid kokku toidujäätmete vähendamises ja uute, jäätmeteks muutunud tekstiili käsitlevate normide kehtestamises (pressiteade, 19.­ veebruar 2025)