Maanteetransport

Kestlik ja ühendatud maanteetransport

Maanteetranspordil on ülioluline roll inimeste ja kaupade liikumisel kogu Euroopas, kuid see on ka suur kasvuhoonegaaside heite allikas. Ainuüksi sõiduautodest tulenev heide moodustab 12% ELi süsinikdioksiidi (CO₂) koguheitest.

EL on teinud mitmeid algatusi, et muuta transport keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk on leida tasakaal juurdepääsetavuse ja keskkonnaalase vastutuse vahel.

Autod ja kaubikud: CO₂ heite normid

2023. aasta märtsis võttis nõukogu vastu uued normid, et veelgi vähendada uute sõiduautode ja kaubikute CO₂ heidet, muutes ELi 2019. aasta määrust.

Muudetud normidega seati eesmärgid heitkoguste järkjärguliseks vähendamiseks. Aastatel 2030–2034 tuleb uute autode heitkoguseid vähendada 55% ja uute kaubikute heitkoguseid 50% võrreldes 2021. aasta eesmärkidega.

Alates 2035. aastast peavad kõik uued sõiduautod ja kaubikud olema heitevabad sõidukid.

2025. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normide läbivaatamise kohta. Ettepaneku eesmärk on pakkuda välja paindlikum ja tehnoloogianeutraalsem lähenemisviis ja liikuda samas edasi kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Liikmesriigid vaatavad praegu ettepanekut läbi.

Transpordi süsinikuheite vähendamine: sõiduautod ja kaubikud (Euroopa Komisjon)

Veoautod ja bussid: CO₂ heite normid

2024. aasta mais võttis nõukogu vastu uue määruse, millega karmistatakse raskeveokite heitenorme. Määrusega ajakohastatakse 2019. aasta norme, et aidata ELil saavutada oma kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärgid.

Määruse eesmärk on vähendada kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega maanteetranspordisektori CO₂ heidet, suurendades 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärki (–45%) ning kehtestades uued eesmärgid aastateks 2035 (–65%) ja 2040 (–90%).

Selle määrusega laiendatakse eelmise määruse kohaldamisala, et kehtestada heite vähendamise eesmärgid peaaegu kõigile uutele sertifitseeritud CO₂ heitega raskeveokitele, sealhulgas väiksematele veoautodele, linnabussidele, kaugbussidele ja haagistele.

Uute normide kohaselt peavad kõik uued linnabussid olema alates 2035. aastast heitevabad. Kaugbusside suhtes kohaldatakse jätkuvalt üldeesmärke.

Nõukogu võttis 2026. aasta märtsis ametlikult vastu raskeveokite CO₂ heite norme käsitleva määruse sihipärase muudatuse. Uute normidega nähakse tootjatele ette ajutine paindlikkus, mille abil saavad tootjad saavutada 2030. aasta CO₂ heite vähendamise sihttasemed. Muudatusega ei muudeta pikaajaliste vähendamiseesmärkide sisu.

Euro 7

Lisaks sõidukite heitenormide kehtestamisele on EL võtnud vastu norme, et vähendada maanteetranspordis tekkivate muude õhusaasteainete heidet.

Euro 7 määruses on sätestatud heitenormid, mis täiendavad eespool nimetatud CO₂ heite piirnorme ja millega on hõlmatud ka muud saasteained, sealhulgas rehvide kulumisest, piduritest ja akudest tulenev saaste.

Ühe õigusaktiga kehtestatakse normid nii sõiduautodele, kaubikutele kui ka raskeveokitele.

Nõukogu võttis 2024. aasta aprillis uue määruse vastu.

Euro 7: nõukogu võttis vastu sõiduautode, kaubikute ja veoautode heite uued piirnormid (pressiteade, 12. aprill 2024)

Teekasutuse maksustamine

ELi õiguses on sätestatud normid raskeveokite maksustamiseks teatava maanteetaristu kasutamise eest liikmesriikides.

Nõukogu andis 2021. aasta novembris rohelise tule selle eurovinjeti direktiiviks kutsutava normistiku muutmiseks. Muudetud õigusakti eesmärk on soodustada keskkonnahoidlikumat ja tõhusamat transporti ning see sisaldab uut süsteemi CO₂ heite vähendamiseks, et vähendada kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega kõnealuse sektori CO₂ jalajälge.

Direktiiv jõustus 2022. aasta märtsis.

Nõukogu võttis vastu eurovinjeti teemaksureformi (pressiteade, 9. november 2021)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 2026. aasta juunis esialgsele kokkuleppele eurovinjeti direktiivi sihipärastes muudatustes. Nende muudatuste eesmärk on selgitada, kuidas kohaldada CO₂-põhiseid maksustamisnorme, võttes eelkõige arvesse 1. juulil 2026 raskesõidukite suhtes jõustuvaid uusi CO₂ heite norme.

Muudatuste eesmärk on toetada sujuvat üleminekut teemaksusüsteemile, mis kajastab paremini sõidukite heitkoguseid, tagades samal ajal normide ühtlasema kohaldamise kõigis liikmesriikides.

Nõukogu ja parlament leppisid kokku raskesõidukite tee- ja kasutusmaksude täpsustatud normides (pressiteade, 30. juuni 2026)

Alternatiivkütuste taristu

Alternatiivkütuste taristu määruse ettepaneku eesmärk on tagada kogu ELis maantee-, lennu- ja veetranspordi sektorites üldsusele kasutatava elektrilaadimistaristu ja alternatiivkütuste tankimistaristu kasutuselevõtt.

Normidega kehtestatakse laadimisjaamade ja tanklate rajamise eesmärgid. Nende kohaselt tuleb muu hulgas tagada laadimisjaamade olemasolu põhimaanteedel vähemalt iga 60 kilomeetri tagant. Nõukogu võttis määruse vastu 2023. aasta juulis.

Alternatiivkütuste taristu: nõukogu võttis vastu uue õigusakti laadimisjaamade ja tanklate arvu suurendamiseks kogu Euroopas (pressiteade, 25. juuli 2023)

Pakett „Eesmärk 55“: üleminek kestlikumale transpordile (Infograafik)

Sõidukite ringlussevõtt nende olelusringi lõpus

Nõukogu võttis 2026. aasta juunis ametlikult vastu määruse, mis käsitleb sõidukite ringdisaininõudeid ja romusõidukite käitlemist. Uue määrusega kehtestatakse ringluspõhisuse nõuded sõidukite kogu olelusringile, alates projekteerimisest ja tootmisest kuni olelusringi lõpus toimuva töötlemiseni.

Tootjatel on rahaline ja korralduslik vastutus nende toodetud sõidukite kogu olelusringi eest, sealhulgas nende jäätmeks muutumise hetkel.

Tagamaks, et EL täidab enda võetud kohustust hoida väärtuslikke materjale oma territooriumil ja vältida saaste suurendamist kolmandates riikides, kehtestatakse määrusega ka keeld eksportida selliseid kasutatud sõidukeid, mis ei ole enam sõidukorras.

Nõukogu kiitis heaks normid ringluspõhisema autotööstuse jaoks (pressiteade, 29. juuni 2026)

Massi ja mõõtmeid käsitleva direktiivi muutmine

2025. aasta detsembris võttis nõukogu vastu seisukoha ettepaneku suhtes muuta direktiivi, millega kehtestatakse teatavatele maanteesõidukitele lubatud maksimaalmõõtmed ja täismass. Kõnealuses direktiivis on sätestatud normid ELis maanteetranspordis kasutatavatele sõidukitele lubatud täismassi ja maksimaalmõõtmete kohta.

Muudatusettepaneku eesmärk on ajakohastada kehtivaid norme, et kajastada tehnoloogia arengut, sealhulgas puhtamate, heiteta sõidukite kasutuselevõttu. Sellega muudatustega luuakse maanteetranspordisektorile stiimuleid heiteta tehnoloogiatesse investeerimiseks, eeskätt võimaldades kompenseerida nende tehnoloogiate tõttu suurenenud massi.

Nõukogu võttis seisukoha maanteesõidukitele lubatud täismassi ja maksimaalmõõtmete suhtes (pressiteade, 4. detsember 2025)

Liiklusohutus

Vaatamata viimastel aastakümnetel tehtud märkimisväärsetele edusammudele kaotab igal aastal ELi teedel elu endiselt üle 20 000 inimese. ELi eesmärk on vähendada surmade ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50% võrra ning viia 2050. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arv nullini.

Üks selle eesmärgi saavutamise vahendeid on liiklusohutuse pakett, mille Euroopa Komisjon pakkus välja 2023. aasta märtsis. Selle raames soovitakse muuta kolme seadusandlikku ettepanekut:

juhiloadirektiiv
direktiiv, milles käsitletakse juhtimiskeeldude kehtestamist kogu liidus
liiklusohutusnõuete rikkumist käsitleva piiriülese teabevahetuse direktiiv

Muudetud juhiloadirektiiv juhtide paremini ette valmistamiseks ja paremini hindamiseks

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 2025. aasta märtsis esialgsele kokkuleppele juhilubade direktiivi ajakohastamises. Eesmärk on suurendada liiklusohutust juhtide parema ettevalmistamise ja parema hindamise kaudu.

Kokkulepitud muudatustega nähakse ette järgmine:

ühtne mobiilne juhiluba 2030. aasta lõpuks
ühtlustatud katseaeg algajatele sõidukijuhtidele kõigis liikmesriikides
süsteem saatjaga sõitmiseks C-kategooria juhiloaga noorte sõidukijuhtide jaoks
samm juhilubade väljastamisel tehtava tervisekontrolli ühtlustamise suunas

Järgmisena kontrollitakse direktiivi veel õiguslike ja keeleliste probleemide suhtes ning seejärel võtavad nõukogu ja Euroopa Parlament selle ametlikult vastu. Pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist on liikmesriikidel aega 30 kuud, et võtta uued normid üle oma riigisisesesse õigusesse.

Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele juhilubasid käsitlevate uute normide suhtes (pressiteade, 25. märts 2025)

Juhtimiskeeldude direktiiv, millega tagatakse, et raske liiklusnõuete rikkumise toime pannud isikud võetakse vastutusele

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 25. märtsil 2025 esialgsele poliitilisele kokkuleppele juhtimiskeeldude (juhtimisõiguse äravõtmise või peatamise) parema jõustamise kohta kogu liidus.

Algatuse eesmärk on tagada, et raske liiklusnõuete rikkumise toime pannud isikud võetakse vastutusele kogu ELis, olenemata sellest, kus rikkumine toime pandi. Praegu on nii, et kui juht paneb toime raske liiklusnõuete rikkumise liikmesriigis, mis ei ole sellele juhile juhiloa väljastanud liikmesriik, kohaldatakse juhtimiskeeldu sageli ainult riigis, kus õigusrikkumine aset leidis.

Algatuse põhielemendid:

liikmesriigid peavad jõustama üksteise juhtimiskeelud, mis on määratud raskete rikkumiste (näiteks sõiduki juhtimine alkoholijoobes või surma või raske vigastuse põhjustamine) eest
rohkem kui kolmeks kuuks kehtestatud juhtimiskeelust tuleb liikmesriikide vahel teatada standardvormi kasutades
juhtimiskeelu kehtestamise korral muus kui juhiloa väljastanud liikmesriigis peab juhiloa väljastanud riik kohaldama sama juhtimiskeeldu (mõne erandiga)
kõiki andmeid jagatakse turvalise RESPERi süsteemi (juhilube käsitleva teabe vahetamist võimaldav ELi võrgustik) kaudu

Juhtimiskeeldude rakendamine ELis: nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 25. märts 2025)

Teabe jagamine liiklusohutusnõuete rikkumise kohta

Pärast Euroopa Parlamendiga 2024. aasta märtsis saavutatud esialgset poliitilist kokkulepet võttis Euroopa Liidu Nõukogu 16. detsembril 2024 vastu piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta käsitleva 2015. aasta direktiivi muudetud versiooni. Algatuse eesmärk on parandada liiklusohutust selle tagamise kaudu, et mitteresidendist sõidukijuhid võetakse ELi liikmesriikides toime pandud liiklusrikkumiste eest vastutusele. Ettepanekuga:

laiendatakse direktiiviga hõlmatud rikkumiste loetelu, et lisada sellesse ohtlik möödasõit, vastassuunavööndis sõitmine ning sündmuskohalt põgenemine
parandatakse koostööd riigiasutuste vahel
kaitstakse paremini sõidukijuhtide õigusi (nt kaitsemeetmed, et vältida isikuandmete väärkasutamist)
tõhustatakse teavitamis- ja maksemehhanisme (tagades, et õigusrikkujad saavad teateid nende emakeeles ja saavad kergemini trahve maksta)

Liikmesriigid peavad muudetud direktiivi sätted oma riigisisesesse õigusesse üle võtma 30 kuu jooksul alates direktiivi jõustumisest.

Liiklusohutus Nõukogu võttis vastu uue õigusakti liiklusohutusnõuete rikkumist käsitleva koostöö parandamiseks Euroopas (pressiteade, 16. detsember 2024)

Tehnoülevaatuspakett

2025. aasta detsembris võttis nõukogu vastu seisukoha tehnoülevaatuspaketi suhtes. Kõnealune pakett kujutab endast ettepanekut ajakohastada põhjalikult sõidukite liiklusohutuskontrollide alaseid ELi standardeid ja sõidukite registreerimise norme. Selle eesmärk on parandada veelgi liiklusohutust ELis, näiteks järgnevalt:

tagades tehnoülevaatuste järjepidevuse, objektiivsuse ja kvaliteedi
vähendades seadmete rikkumist ning parandades defektsete sõidukite ja rikutud läbisõidumõõdikute avastamist