Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, 14.–15. juuni 2021

Peamised tulemused

Tööhõive- ja sotsiaalküsimused (esmaspäev, 14. juuni)

Euroopa lastegarantii

Nõukogu võttis vastu soovituse, millega luuakse Euroopa lastegarantii. Soovituse eesmärk on ennetada laste sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, ning seeläbi aidata ka järgida laste õigusi, võideldes laste vaesuse vastu ja edendades võrdseid võimalusi.

Eelkõige soovitatakse, et liikmesriigid tagaksid hea ja tasuta juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele, vähemalt ühele tervislikule einele igal koolipäeval ja tervishoiuteenustele, samuti hea juurdepääsu tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele.

27 liikmesriiki peaksid igaüks määrama riikliku lastegarantii koordinaatori ning esitama komisjonile üheksa kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest selle rakendamise tegevuskava, mis hõlmab ajavahemikku aastani 2030.

See ei ole ainult eesistujariigi Portugali võit. See on võit eelkõige neile 18 miljonile lapsele Euroopa Liidus, kes on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. See on võit, mis aitab tagada hariduse, lapsehoiu, kvaliteetse tervishoiu ja korraliku eluaseme kõigile lastele Euroopas.

Portugali tööhõive, solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse minister Ana Mendes Godinho

• Nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii
• Abivajavate laste juurdepääs põhiteenustele: nõukogu leppis kokku Euroopa lastegarantiis (pressiteade, 14. juuni 2021)

Kaugtöö

COVID-19 puhangu algusest peale on kaugtööd tegevate inimeste arv tohutult kasvanud. Eurofoundi uuringu kohaselt töötas 2020. aasta juulis eranditult kodus 34% vastanutest, samas kui 2019. aastal töötas kodus 5,4% 27 ELi liikmesriigis töötavatest inimestest. Nõukogu võttis sellega seoses vastu järeldused, milles rõhutatakse, et hiljutise kaugtöö kasutamise suurenemise tõttu on vaja kaaluda kaugtöö võimalusi, piiranguid ja ohte. Järeldustes kutsutakse liikmesriike muu hulgas üles kaaluma:

• selliste riiklike tegevuskavade või strateegiate kehtestamist, milles käsitletakse kaugtöö pakutavaid võimalusi ja sellega kaasnevaid riske, võttes arvesse soolist mõõdet, või kaaluma selle teema lisamist olemasolevatesse või tulevastesse strateegiatesse
• oma kaugtööd reguleeriva poliitika muutmist või või vajaduse korral suuniste andmist eelkõige seoses tööaja korralduse ja jälgimisega, naiste ja meeste võrdõiguslikkust puudutavate riskidega ning kaugtöö kulude katmiseks makstavate toetustega
• tööinspektsiooni ning tööohutust ja -tervishoidu tugevdavate algatuste tegemist või tõhustamist, pidades silmas kaugtööst tulenevaid riske

Samuti kutsus nõukogu komisjoni üles analüüsima kaugtöö konteksti ja mõju ELis ning seda, mil määral ELis praegu kehtiv sotsiaal- ja tööõigus tagab kaugtöö tegijatele inimväärsed töötingimused.

Kaugtöö on muutunud miljonite eurooplaste jaoks normaalseks ja see jätkub pärast pandeemiat hübriidmudelina. Töötajatele meeldib kaugtöö pakutav paindlikkus ja autonoomia ning aja kokkuhoid, sest töö ja kodu vahel pendeldamine pole vajalik. Siiski ei tohiks unustada kaugtööga kaasnevaid väljakutseid, näiteks töö- ja eraelu vaheliste piiride hägustumine või töötajate isoleeritus. Kiitsime täna heaks järeldused, milles kutsume liikmesriike üles kasutama ära kaugtöö võimalusi ja tegelema selle ohtudega riiklikes kaugtöö tulevikku käsitlevates strateegiates ja poliitikameetmetes. Portugali tööhõive, solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse minister Ana Mendes Godinho

• Nõukogu järeldused kaugtöö kohta

COVID-19 mõju soolisele võrdõiguslikkusele

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles kutsutakse liikmesriike (ja vajaduse korral komisjoni) üles võtma meetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi süvendavat mõju teatavatele pikaajalist kahju põhjustavatele teguritele, millega naised kokku puutuvad, ning tagama, et soolisest võrdõiguslikkusest saaks majanduse taastamise tõukejõud.

Need sammud hõlmavad järgmist:

• soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamine taastemeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, millega toetatakse näiteks nende majandussektorite töötajaid, mida pandeemia raskemini tabas, näiteks jaemüügi-, majutus- ja turismisektori töötajaid, ning millega käsitletakse naiste eriomaseid vajadusi, mis puudutab haridustaset, töötunde, mitteaktiivsust, töötust ja oskusi
• tegelemine töö-, pere- ja eraelu ühitamisega nii naiste kui ka meeste jaoks, tagades, et kõikidel töötajatel, sealhulgas kaugtöö tegijatel on samasugused karjääri edendamise võimalused, kaasa arvatud võrdne juurdepääs juhtivatele ja otsustustasandi ametikohtadele
• võrdse juurdepääsu tagamine kõigile haridusvaldkondadele ja karjäärivõimalustele, sealhulgas tegeldes soolise digilõhega ning digioskuste parandamisega ja teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkondades ja eriti IKT-hariduses osaluse suurendamisega
• COVID-19 poolt soolisele võrdõiguslikkusele avalduvat mõju käsitlevate sooliselt segregeeritud andmete, teabe ja uuringute väljatöötamine ja levitamine suuremas mahus

Tööturul ja ühiskonnas tervikuna juba valitseva struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu (sooline palgalõhe ja hoolduslõhe) on COVID-19 pandeemia ja sellega seotud piirangumeetmed naisi ebaproportsionaalselt rohkem mõjutanud ja see on endiselt nii. Kuna naised moodustavad tervishoiutöötajatest 76–95%, on neil suurem COVID-19ga nakatumise oht. Samal ajal jääb naiste kanda ebaproportsionaalselt suurem osa tasustamata tööst (majapidamise ja hooldamisega seotud kohustused), mille hulk COVID-19 kriisi ajal suurenes.

Sarnaselt varasemate kriisidega ei ole ka COVID-19 pandeemia mõju olnud sooliselt võrdne, mõjutades naisi rohkem. Me näeme, et eesliinitöötajatest naised – tervishoiutöötajad, hooldajad või lastehoiutöötajad, õpetajad või koduabilised – seisavad sageli silmitsi lisaprobleemidega, mis on seotud perekonna eest hoolitsemisega, täiendava tasustamata töö tegemisega ning raskustega töö- ja eraelu tasakaalustamisel. Siiski ei ole meil selget ettekujutust sellest, kuidas need mõjud piiravad naiste osalemist tööturul ning suurendavad olemasolevat lõhet palga puhul ja hooldusteenuste pakkumises, ning me saame muuta ainult seda, mida selgelt näeme. Nüüd, kui me töötame kriisist taastumise nimel ja valmistame ühiskonda ette tulevikuks, peame tagama, et meie meetmed põhinevad konkreetsetel andmetel, mis võimaldavad meil saada selge ülevaate sellest, mida me peame muutma, et saaksime teha teadlikke otsuseid ja vähendada ebavõrdsust.

Portugali ministrite nõukogu eesistumise eest vastutav riigiminister ja nõukogu eesistuja Mariana Vieira da Silva

• Nõukogu järeldused COVID-19 sotsiaal-majandusliku mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele

Puuetega inimeste strateegia

Ligikaudu 87 miljonil inimesel Euroopa Liidus on mingisugune puue ja üle poole neist (52%) tunneb end oma igapäevaelus diskrimineerituna. 2021. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030.

Nõukogu kiitis heaks järeldused, millega strateegia kinnitatakse. Järeldustes kutsutakse liikmesriike üles jätkama riiklike strateegiate ja poliitikameetmete väljatöötamist ja ajakohastamist ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, tagama toodete, teenuste, meedia, transpordi ja ehitiste ligipääsetavust käsitlevate ELi õigusaktide tõhusa ja sidusa ülevõtmise ja rakendamise, edendama inimesekesksete kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste arendamist ja iseseisvat elu, edendama poliitilises ja avalikus elus osalemist, võttes strateegiat arvesse vabatahtlike riiklike eesmärkide seadmisel, mis on mõeldud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas esitatud peamiste eesmärkide saavutamiseks ,ning kasutades parimal viisil asjakohaseid ELi rahastamisvahendeid ja rahastamisprogramme.

Eesistujariik Portugal on kindlalt pühendunud puuetega inimeste õigustele. Need järeldused on suurepärane võimalus muuta sõnad tegudeks ning tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale. Nagu me juba ütlesime, on aeg saavutada tulemusi, seega on väga oluline, et me kõik pühenduksime Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegiale aastateks 2021–2030 kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Portugali tööhõive, solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse minister Ana Mendes Godinho

• Nõukogu järeldused, milles käsitletakse puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030

Piisav miinimumpalk

Eesistujariik teavitas ministreid piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi menetlemise seisust. Samuti oli ministritel võimalus vahetada arvamusi paranduste üle, mida nad direktiivilt ootavad, ning anda märku, millised on nende arvates ettepaneku kriitilised elemendid, määrates seega kindlaks võimalikud edasised sammud tulevasteks läbirääkimisteks eesmärgiga jõuda kokkuleppele.

• Eduaruanne – piisava miinimumpalga direktiivi ettepanek

Porto sotsiaaltippkohtumine

7.–8. mail 2021 Portos toimunud sotsiaaltippkohtumine oli sotsiaalse Euroopa jaoks pöördeline hetk.7. mail allkirjastasid Euroopa Parlament, komisjon, ELi nõukogu eesistujariik Portugal, ELi sotsiaalpartnerid ja sotsiaalplatvorm Porto sotsiaalkohustuse ning 8. mail leppisid ELi juhid kokku Porto deklaratsioonis, milles kinnitasid oma pühendumust Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele ning tervitasid samba tegevuskavas aastaks 2030 seatud põhieesmärke tööhõive ja oskuste edendamiseks ja vaesuse vähendamiseks. Järelmeetmena arutasid ministrid eesmärkide seadmist ning edusammude jälgimist samba põhimõtete rakendamisel riiklikul tasandil Euroopa poolaasta raames.

Sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimistega seotud väljakutsed

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse, milles käsitleti sotsiaalpartnerite kaasamist majanduse taastamisse taaste- ja vastupidavuskavade kaudu ning seda, milline on parim lähenemisviis sotsiaaldialoogile ja kollektiivläbirääkimistele digipöörde kiirendamise kontekstis, võttes eelkõige arvesse vajadust tagada ebatüüpilistes töövormides hõivatud töötajate esindatus ning nende ühinemisõigus.

Tänasel arutelul tutvustasime oma erinevaid kogemusi; see andis meile võimaluse jagada oma mõtteid väljakutsete kohta, millega peame lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis tegelema sellistes olulistes ja päevakajalistes küsimustes. Portugali tööhõive, solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse minister Ana Mendes Godinho

Palkade läbipaistvus ja võrdne kohtlemine

Eesistujariik teavitas ministreid mitme seadusandliku ettepaneku menetlemise seisust: ettepanek direktiivi kohta, millega tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist ning nõukogu direktiivi ettepanek, mille eesmärk on laiendada kaitset usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise eest ka väljapoole tööhõive valdkonda. Mõlema ettepaneku kohta esitas eesistujariik Portugal aruande, milles tehti kokkuvõte liikmesriikide arutelude seisust ja võimalikest edasistest sammudest kokkuleppe saavutamiseks.

• Eduaruanne – siduvaid tasustamise läbipaistvuse meetmeid käsitlev direktiiv
• Eduaruanne – nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet

Euroopa poolaasta, pikaajaline hooldus ja pensionid

Nõukogu kinnitas 2020. ja 2019. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise hindamise ning tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamuse läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kohta, milles esitatakse uued põhinäitajad. Mõlemad punktid on seotud Euroopa poolaastaga, mis on ELi raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks kogu Euroopa Liidus. Ministrid kinnitasid samuti nii sotsiaalkaitsekomitee kui ka Euroopa Komisjoni järeldused 2021. aasta pikaajalist hooldust käsitleva aruande ja 2021. aasta pensionide piisavust käsitleva aruande kohta.

• Kinnitamine – Euroopa poolaasta – 2020. aasta ja asjakohaste 2019. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise hindamine – tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus
• Kinnitamine – Euroopa poolaasta – tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus läbivaadatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli kohta
• Kinnitamine – peamised järeldused sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni pikaajalist hooldust käsitleva 2021. aasta aruande kohta
• Kinnitamine – peamised järeldused sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni pensionide piisavust käsitleva 2021. aasta aruande kohta

Tervishoid (teisipäev, 15. juuni)

Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus

Ministrid kiitsid heaks järeldused juurdepääsu kohta ravimitele ja meditsiiniseadmetele, et luua tugevam ja vastupidav Euroopa Liit Kuigi paljudes haigustega seotud valdkondades on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi, et tagada õigeaegne juurdepääs uuenduslikele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, eelkõige seoses rahvatervise probleemidega, nagu uute antimikroobikumide väljatöötamine. Järeldustes innustatakse muu hulgas komisjoni koostama täielikku ülevaadet Euroopa potentsiaalse ja praeguse tootmisvõimsuse kohta esmatähtsate ravimite, meditsiiniseadmete ja muude meditsiinitoodete puhul.

Pandeemia on taas toonud esile ravimitele juurdepääsu, nende kättesaadavuse ja taskukohasuse kolmekordse väljakutse. Mul on hea meel, et ministrid tulid täna kokku, et ühiselt kutsuda üles võtma struktuurseid meetmeid ja tagama, et õigeaegsest juurdepääsust uuenduslikele ravimitele ja meditsiiniseadmetele saavad kasu nii patsiendid kui ka tervisesüsteemid.

Portugali terviseminister Marta Temido

• Nõukogu järeldused, mis käsitlevad juurdepääsu ravimitele ja meditsiiniseadmetele, et luua tugevam ja vastupidav Euroopa Liit

Euroopa Ravimiameti suuremad volitused

Nõukogu jõudis kokkuleppele õigusakti eelnõu suhtes, millega suurendatakse Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli kriisiks valmisolekus ja kriisi ohjamises ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

See üldine lähenemisviis annab nõukogu eesistujariigile läbirääkimisvolitused, et jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele ühises seisukohas.

• Üldine lähenemisviis – ettepanek Euroopa Ravimiameti rolli suurendamiseks
• Nõukogus saavutatud kokkulepe sillutab teed Euroopa Ravimiameti tugevdamisele (pressiteade, 15. juuni 2021)
• Eurooplaste kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest (taustteave)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning piiriülesed terviseohud

Eesistujariik teavitas ministreid kahe käimasoleva seadusandliku ettepaneku menetlemise seisust: ettepanek, millega muudetakse määrust, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, ning määruse ettepanek tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta.

Esimese ettepaneku eesmärk on anda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele suuremad volitused, et paremini toetada liikmesriike ja komisjoni muu hulgas epidemioloogilise olukorra reaalajas jälgimiseks ning ELi tervishoiu rakkerühmade mobiliseerimiseks, et aidata kaasa kohalikul tasandil reageerimisele. Tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse ettepanekus nähakse ette tervisekriisideks ja pandeemiateks valmisoleku ELi kava väljatöötamine ning antakse soovitused riiklike kavade väljatöötamiseks (mida hinnatakse ja mille vastupidavust kontrollitakse).

• Eduaruanne – ettepanek, millega muudetakse määrust, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus
• Eduaruanne – tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse ettepanek