Nõukogu (justiits- ja siseküsimused), 09.-10.06.2016, 9.–10. juuni 2016

Peamised tulemused

Siseküsimused – 10. juuni

Relvad  

Ministrid leppisid kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas direktiivi ettepaneku suhtes, milles käsitletakse relvade omandamise ja valduse kontrolli, millega muudetakse ja täiendatakse kehtivat direktiivi 91/477/EMÜ. Nende volituste alusel alustab eesistujariik läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga niipea, kui viimane on oma seisukoha vastu võtnud.

Muudetud direktiivi eesmärk on käsitleda kehtivas õiguses esinevaid teatavaid nõrku kohti, mis tehti kindlaks eelkõige pärast mitut Euroopas toimunud terrorirünnakut.

Madalmaade julgeoleku- ja justiitsminister ning nõukogu eesistuja Ard Van Der Steur ütles: „Pärast Pariisis ja Brüsselis toimunud traagilisi terrorirünnakuid palusid justiits- ja siseministrid selle direktiivi kiiresti vastu võtta. Selle uue direktiiviga on eesistujariik Madalmaad saavutanud õiglase tasakaalu ühelt poolt lubatud tulirelvade siseturu ja teiselt poolt ELi kodanike julgeoleku tugevdamise vahel.“

• Nõukogu leppis kokku läbirääkimisseisukohas tulirelvade kontrolli tugevdamise kohta

Teabevahetuse parandamise tegevuskava 

Ministrid kiitsid heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas.

Selles tegevuskavas kehtestatakse raamistik integreerituma ELi teabearhitektuuri jaoks ning konkreetsed praktilised lühiajalised ja keskmise tähtajaga meetmed ning pikaajalised suunised teabehalduse ja teabevahetuse edendamiseks.

Hiljutised terrorirünnakud Pariisis ja Brüsselis, jätkuvad terroriaktid väljaspool ELi ja käimasolev rändekriis on näidanud, et on oluline investeerida kiiresse, tõhusasse ja kvaliteetsesse teabehaldusesse ja teabevahetusse.

• Reageerimine terroristidest välisvõitlejate probleemile ja hiljuti Euroopas toimunud terrorirünnakutele (taustteave)

Üheskoos oleme suutnud parandada kontrolli Türgist Kreekasse suunduvate rändevoogude üle. Nüüd on meil kiiremas korras vaja teha lõpp traagilistele uppumissurmadele Vahemerel. Me peame tegutsema koos ja me peame tegutsema kogu rändetee ulatuses. See hõlmab rände algpõhjuste käsitlemist, migrantide registreerimist selle asemel, et lasta neil kontrollimata edasi liikuda, ning majandusmigrantide tagasisaatmist päritoluriiki. Madalmaade rändeminister ja nõukogu eesistuja Klaas Dijkhoff

Ränne

Nõukogu arutas praegust rändega seotud olukorda ja eelkõige ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamist ning rändvoogusid Vahemere keskosas.

Ministrid kinnitasid taas, et tuleks kiirendada tagasisaatmisi Kreekast Türki ning Frontexi ja EASO kaudu antav ELi abi tagasisaatmiste toetuseks peaks eelkõige aitama kaasa tõhusale vastuvõtmise ja kõlblikkuse menetlusele. Liikmesriigid kinnitasid, et migrandid saavad Türki tagasi pöörduda ja nad peaksid seda tegema.

Osalevatel liikmesriikidel paluti kiirendada Süüria pagulaste Türgist ümberasustamist ja valmistuda vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava jaoks. Neid innustati kiirendama varjupaigaotsijate ümberpaigutamist Kreekast ja Itaaliast vastavalt nõukogu 2015. aasta septembri otsustele.

• Rändesurvele lahenduste otsimine (taustteave)

Viisanõude kaotamine

Ministrid pidasid üldise mõttevahetuse viisapoliitika teemal, pidades silmas komisjoni hiljutisi ettepanekuid viisanõude kaotamise kohta.

Eesistujariik teatas, et veel ei ole piisavalt toetust selleks, et anda volitused läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga Gruusia puhul viisanõude kaotamist käsitleva ettepaneku üle. Mitu liikmesriiki väljendas rahulolematust selle olukorra üle ja lootis, volitused kiidetakse võimalikult kiiresti heaks.

Nõukogu asjaomased organid vaatavad hetkel arutlusel olevad ettepanekud tulemustel põhineva lähenemisviisi alusel eelolevatel nädalatel täiendavalt läbi.

Ministrid rõhutasid, et viisanõuded saab kaotada üksnes siis, kui eelnevalt kokku lepitud kriteeriumid on täidetud. Ministrid märkisid, et otsus tehakse rangel ja õiglasel viisil, võttes aluseks komisjoni hinnangu selle kohta, kas kriteeriumid on täidetud.

Justiitsküsimused – 9. juuni

Vararežiimid rahvusvaheliste paaride puhul  

18 liikmesriiki leppisid kokku kahes määruses, mille eesmärk on määrata kindlaks õigusnormid, mida kohaldatakse abielupaaride ja registreeritud partnerite varalistele suhetele piiriülestes olukordades (st erineva ELi kodakondsusega paarid ja/või paarid, kellele kuulub vara teises ELi liikmesriigis).

Määruste eesmärk on määrata kindlaks, millise kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad abieluvara käsitlevad asjad ja registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed ning milline seadus on nende suhtes kohaldatav. Määrustega kehtestatakse selged õigusnormid lahutuse või surma korral kohaldatava õiguse kohta, tagatakse suurem õiguskindlus ning lõpetatakse paralleelne ja potentsiaalselt vastuoluline menetlemine eri liikmesriikides. Samuti hõlbustavad määrused piirülestes olukordades vastu võetud otsuste tunnustamist ja jõustamist.

Hollandi minister Van der Steur ütles eesistujariigi Madalmaade nimel: „Eesistujariik Madalmaad on väga rahul sellega, et nõukogu on väga kiiresti teinud palju edusamme, et tõhustatud koostöö kaudu selles küsimuses ummikseisust välja tulla. Tõhustatud koostöös osaleb juba 18 liikmesriiki. Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on käesoleval poolaastal selles küsimuses palju tööd teinud ja me loodame, et pärast ettepanekute vastuvõtmist ühinevad tõhustatud koostööga ka teised liikmesriigid.“

• 18 ELi liikmesriiki lepivad kokku rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevate õigusnormide selgemaks muutmises

Küberruumi käsitlev kriminaalõigussüsteem  

Justiitsministrid võtsid vastu kahed järeldused, milles esitatakse konkreetsed meetmed ja ajakava edasiseks tegevuseks koostöö parandamiseks küberruumis toimuva kuritegevuse vastu võitlemisel.

Eelkõige esitatakse nendes järeldustes konkreetsed meetmed järelmeetmete ja tegevuse jaoks, et muuta sujuvamaks vastastikuse õigusabi menetlusi, parandada teenuseosutajatega tehtavat koostööd ja käivitada aruteluprotsess võimalike ühendavate tegurite üle seoses õiguskaitsepädevusega küberruumi puhul. Komisjonil palutakse esitada tulemused nendes kolmes valdkonnas 2017. aasta juuniks.

• Küberruumis toimuva kuritegevuse vastane võitlus: nõukogu lepib kokku praktilistes meetmetes ja järgmistes sammudes

 Euroopa Prokuratuur 

Ministrid väljendasid eesistujariik Madalmaade juhtimisel ekspertide tasandil arutatud hiljutiste artiklite suhtes laialdast kontseptuaalset toetust. Eesistujariik palus ekspertidel läbirääkimisi jätkata, pidades silmas mõne delegatsiooni esitatud reservatsioone ja võttes teadmiseks, et enne teksti suhtes üldise kokkuleppe saavutamist ei saa ühtegi elementi pidada kokkulepituks.

Need artiklid hõlmavad kohtuasjade haldamise süsteemi käsitlevaid norme ja andmekaitset, süüdistuse esitamise lihtsustatud menetlusi, üldsätteid ning finantsküsimusi ja personali käsitlevaid sätteid.

Euroopa Prokuratuuri käsitleva määruse eesmärk on aidata võidelda ELi finantshuvide vastaste kuritegude vastu, luues Euroopa Prokuratuuri, millel on pädevus kõnealuses valdkonnas.