"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 13.–14. oktoober 2022
Peamised tulemused
Justiitsküsimused (neljapäev, 13. oktoober)
Õiguslikud meetmed ja võitlus karistamatuse vastu Ukrainas
Ministrid tegid kokkuvõtte õiguslikest meetmetest ja võitlusest karistamatuse vastu seoses Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pandud kuritegudega. See hõlmab toetust sõjakuritegude ja muude kõige raskemate kuritegude uurimisele ja nende eest vastutusele võtmisele ning meetmeid vastuvõetud individuaalsete ja majandussanktsioonide täieliku rakendamise tagamiseks.
Eelmisel nädalal olime tunnistajaks Venemaa uutele kohutavatele ja valimatutele rünnakutele Ukraina kodanike ja tsiviiltaristu vastu. Need on viimased pikas hirmutegude loetelus, mida Venemaa on kõikjal Ukrainas toime pannud. EL toetab kindlalt Ukraina rahvast ning teeb koostööd Ukraina ametivõimude ja rahvusvahelise üldsusega, et vastutavad isikud kohtu ette tuua.
Pavel Blažek, Tšehhi justiitsminister
Kuue ELi liikmesriigi ja Ukraina ametiasutused on Eurojusti toetusel moodustanud ühise uurimisrühma või sellega hiljem ühinenud, et hõlbustada teabe ja tõendite vahetamist ning toetada Ukrainas toime pandud kuritegude uurimist. Samuti on tugevdatud Eurojusti rolli, et võimaldada ametil säilitada, hoiustada ja analüüsida tõendeid sõjakuritegude kohta. Liikmesriigid eraldavad täiendavalt 7 miljonit eurot Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamiseks ning pakuvad Ukrainale kohtuekspertiisi alast tuge tõendite kogumiseks.
Selleks et tagada vastuvõetud sanktsioonide täielik rakendamine, on Euroopa Komisjon koordineerimise hõlbustamiseks loonud külmutamise ja arestimise rakkerühma. Nõukogu võtab 24. oktoobril eeldatavasti vastu otsuse, millega laiendatakse ELi kuritegude loetelu, et see hõlmaks ka ELi piiravate meetmete rikkumist. Seejärel saab komisjon esitada ettepaneku sellealaste siseriiklike õigusaktide ühtlustamiseks.
Justiitsministrid vahetasid arvamusi õigusalase koolituse ja selle mõju üle õiguskaitse kättesaadavusele õigusriigi kontekstis. Sellega seoses rõhutati koolituse tähtsust ja rolli kohtusüsteemi kvaliteedi parandamisel ja selle sõltumatuse edasisel tugevdamisel.
Ministrid tõid esile riiklike koolitusasutuste olemasolu ning seda, et kohtunikud osalevad Euroopa koolitustel ja vahetustes. Nad keskendusid sellele, kuidas tagada kohtunike osalemise kõrge tase täienduskoolituses, ning rääkisid, milliseid riiklikke meetmeid nad kasutavad õigusalases koolituses osalemise seireks ning selle mõju ja tõhususe hindamiseks.
Ministrid arutasid ka seda, kas riiklikul tasandil on seoseid õigusalases koolituses osalemise ja kohtunike karjääri arendamise vahel. Nad märkisid, et nad ei ole täheldanud pingeid kohtunike õigusalases koolituses osalemise ja nende sõltumatuse vahel.
Ministrid hindasid keskkonnakuritegude direktiivi eelnõu arutamisel tehtud edusamme. Tehnilisel tasandil toimunud arutelude käigus tegid eksperdid märkimisväärseid edusamme seadusandliku teksti koostamisel, mille suhtes on võimalik saavutada liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus. Valdav enamik pidas võimalikuks nõustuda sellega, et füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistusmäärad raskete ja kergemate kuritegude eest on vastavalt viis ja kolm aastat. Muud sanktsioonidega seotud aspektid, sealhulgas juriidilistele isikutele määratavate karistuste ülemmäär, on veel lahendamata.
Eesistujariigi eesmärk on leppida teksti suhtes kokku üldises lähenemisviisis detsembris toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil.
Kuidas EL võitleb keskkonnakuritegudega? (Infograafik)
Euroopa Prokuratuur
Komisjon ja Euroopa peaprokurör teavitasid ministreid viimastest arengutest seoses Euroopa Prokuratuuri toimimisega. Euroopa Prokuratuur alustas tegevust 2021. aasta juunis ja algatas esimesel aastal 929 uurimist, esitas 28 süüdistust, tegi neli süüdimõistvat otsust ja arestimisotsuseid tegi summas 259 miljonit eurot. Nõukogus jätkub töö seoses Euroopa Prokuratuuri suhetega kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning peatselt käivitatakse protsess 8 uue Euroopa prokuröri ametisse nimetamiseks, et asendada neid, kelle ametiaeg lõpeb 2023. aasta juulis.
Euroopa Komisjon ja Euroopa peaprokurör mainisid ka Euroopa Prokuratuuri volituste võimaliku laiendamise küsimust, et need hõlmaksid süüdistuste esitamist ELi sanktsioonide rikkumise eest. Seda teemat tuleks põhjalikult kaaluda.
Lõunalauas vahetasid ministrid Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori juuresolekul arvamusi põhiõiguste kaitsmise üle kriiside ajal. Nad hindasid inimõiguste kaitse taristu (eelkõige riiklike institutsioonide, kohtute ja kodanikuühiskonna) vastupanuvõimet kriisidele. Samuti kaalusid nad, milliseid täiendavaid meetmeid tuleks kõnealuse vastupanuvõime suurendamiseks võtta.
Muude küsimuste raames teavitas eesistujariik ministreid käimasolevast tööst mitme seadusandliku ettepanekuga ning andis aru 20. septembril toimunud seminarist kaitset vajavate täisealiste piiriülese kaitsmise kohta.
Euroopa Komisjon tutvustas oma õigusaktide paketti tsiviilvastutuse kohta seoses tehisintellekti kasutamise ja tootevastutusega. Samuti teavitas nõukogu ministreid esimesest aruandest isikuandmete kaitset õiguskaitses käsitleva direktiivi kohaldamise kohta ning viimastest arengutest seoses ELi ja USA andmekaitseraamistikuga.
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Ministrid vahetasid arvamusi Schengeni ala üldise olukorra üle, pöörates erilist tähelepanu välispiiride haldamisele, pidades silmas rändeolukorda. Nad kohustusid võtma mitmeid lühiajalisi ja keskmise tähtajaga meetmeid piiride, tagasisaatmise, IT-süsteemide rakendamise, uute õigusaktide, välismõõtme ja teisese rände valdkonnas.
Meie välispiiride tõhus haldamine on väga oluline nende rände- ja julgeolekuprobleemide käsitlemisel, millega me Schengeni alal silmitsi seisame. Selle saavutamiseks peame kasutama maksimaalselt ära tehnoloogia pakutavaid võimalusi ja Frontexi suutlikkust ning jätkama koostööd oma partnerite ja naabritega, et vähendada ebaseaduslikke piiriületusi. Täna kordasid ministrid oma täielikku pühendumust tugeva piirihaldussüsteemi loomisele, mis suudab toime tulla praeguste ja tulevaste väljakutsetega.
Tšehhi siseminister Vít Rakušan
Nõukogu kiitis heaks järeldused Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli kohta. Nõukogu palus komisjonil pöörata erilist tähelepanu uutele nähtustele nagu rändajate ärakasutamine ja hübriidohud, uute smugeldamismeetodite esilekerkimisele, pandeemiatele ja relvastatud konfliktidele ELi vahetus naabruses;
Samuti kiitis nõukogu neljapäeval ilma aruteluta heaks otsuse allkirjastada Frontexi ja Põhja-Makedoonia vaheline piirihalduskoostöö kokkulepe. See kokkulepe võimaldab korraldada ühisoperatsioone ja lähetada Põhja-Makedooniasse Frontexi piirihaldusrühmi, kui riik sellega nõustub.
Muude küsimuste raames teavitas eesistujariik ministreid sisepiirikontrollita Schengeni ala laienemisest, eelkõige olukorrast seoses Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeeniaga. Ilma et see piiraks nende 2011. aasta hindamiste lõpuleviimist, on Bulgaaria ja Rumeenia palunud vabatahtlikkuse alusel liikmesriikide ja komisjoni eksperte kohapeale vaatama, kuidas nad Schengeni acquis’d praegu kohaldavad. See töö on praegu pooleli. Horvaatia puhul taotles nõukogu 2022. aasta juunis Euroopa Parlamendi arvamust nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ täielikku rakendamist Horvaatias.
Venemaa agressioon Ukraina vastu
Ministrid arutasid Ukraina pagulaste olukorda ELis ja riigisiseste põgenike olukorda. Nad hindasid erandolukorra plaanimist ja jõupingutusi, et tagada ukrainlastele talvel soojad, ohutud ja inimväärsed elamistingimused, eelkõige ELis.
Lisaks pikendatakse 2022. aasta märtsis aktiveeritud ajutist kaitset, mille esialgne periood oli üks aasta, automaatselt kahe kuuekuulise perioodi võrra kuni 2024. aasta märtsini. Komisjon kutsus ministreid üles võimaldama Ukrainasse lühikesele visiidile naasvatele ukrainlastele ning neile, kes võivad pärast vabatahtlikku lahkumist otsustada ELi tagasi pöörduda, võimalikult palju paindlikkust ajutise kaitse õigustele.
Ministrid vahetasid arvamusi ka mõju üle, mida avaldab sisejulgeolekule Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, sealhulgas suuremaid riske seoses inimkaubanduse, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude raskete kuritegudega. ELi terrorismivastase võitluse koordinaator teavitas ministreid septembri lõpus toimunud Ukraina-visiidi tulemustest. Ministrid nõustusid alustama Ukrainaga julgeolekudialoogi, et käivitada koostöö Ukraina ametivõimudega.
Lisaks võttis nõukogu neljapäeval ilma aruteluta vastu õigusaktide muudatuste paketi, suurendamaks veelgi paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel, et aidata Ukraina pagulasi ja tegeleda Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgedega.
Eesistujariik andis ülevaate menetluses olevatest varjupaiga- ja rändeküsimustega seotud dokumentidest. Eesistujariik tutvustas ELi rändesolidaarsuse ja kriisidele reageerimise edasise tegevuse kontseptsiooni, sealhulgas õiguslikult siduvat, kuid paindlikku solidaarsusmehhanismi. Liikmesriigid toetasid töö jätkamist tehnilisel tasandil, võttes aluseks ettepanekus sisalduvad põhimõtted.
Eesistujariik teavitas ministreid ka oma hiljutistest kontaktidest Euroopa Parlamendiga, et alustada võimalikult kiiresti läbirääkimisi mitme seadusandliku ettepaneku üle.
Lõunalauas arutasid ministrid hiljutisi suundumusi Lääne-Balkani rändeteel, kus rändajate arv on sel aastal märkimisväärselt suurenenud. Nad keskendusid eelkõige Lääne-Balkani piirkonna viisapoliitikale ja mõjule, mida avaldab viisavaba reisimise korraga liitumata jätmine rände- ja varjupaigaolukorrale ELi naaberriikides. Samuti tõstsid nad esile Lääne-Balkani partneritega tehtava koostöö põhivaldkondi, mille hulgas on piirihaldus, tagasisaatmised ja rändajate smugeldamise vastane võitlus ja reeglite ELi viisapoliitikaga täieliku vastavusse viimise edendamine.
Muud küsimused
Eesistujariik teavitas ministreid viimastest arengutest seoses menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon ja eu-LISA teavitasid ministreid koostalitlusvõime rakendamisel tehtud edusammudest. Komisjon teavitas ministreid ka esimesest aruandest isikuandmete kaitset õiguskaitses käsitleva direktiivi kohaldamise kohta.
Hiljutiste arengute valguses andis komisjon ministritele ülevaate oma tööst seoses elutähtsa taristu toimepidevusega ELis.
Eelmisel nädalal olime tunnistajaks Venemaa uutele kohutavatele ja valimatutele rünnakutele Ukraina kodanike ja tsiviiltaristu vastu. Need on viimased pikas hirmutegude loetelus, mida Venemaa on kõikjal Ukrainas toime pannud. EL toetab kindlalt Ukraina rahvast ning teeb koostööd Ukraina ametivõimude ja rahvusvahelise üldsusega, et vastutavad isikud kohtu ette tuua.
Meie välispiiride tõhus haldamine on väga oluline nende rände- ja julgeolekuprobleemide käsitlemisel, millega me Schengeni alal silmitsi seisame. Selle saavutamiseks peame kasutama maksimaalselt ära tehnoloogia pakutavaid võimalusi ja Frontexi suutlikkust ning jätkama koostööd oma partnerite ja naabritega, et vähendada ebaseaduslikke piiriületusi. Täna kordasid ministrid oma täielikku pühendumust tugeva piirihaldussüsteemi loomisele, mis suudab toime tulla praeguste ja tulevaste väljakutsetega.
