"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 8.–9. detsember 2022
Justiitsküsimused (reede, 9. detsember)
Võitlus karistamatuse vastu Ukrainas
Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad võitlust karistamatuse vastu seoses Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pandud kuritegudega.
Üheksa kuud pärast sõja algust jätkab Venemaa kohutavaid ja valimatuid rünnakuid Ukraina kodanike ja tsiviiltaristu vastu. Iga päev ilmneb uusi tõendeid Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta. EL toetab Ukrainat ja selle rahvast ning jätkuvalt ka Ukraina ametivõime ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut, et tagada kohtumõistmine nende kuritegude eest vastutavate isikute üle.
Tšehhi justiitsminister Pavel Blažek
Järeldustes innustatakse liikmesriike ja asjaomaseid ELi organeid jätkama Ukraina peaprokuratuuri ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamist. Samuti kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu meetmeid, et täielikult rakendada raskete rahvusvaheliste kuritegude ja vastutuse viiside määratlust ning võimaldada nende kuritegude puhul kasutada üldist kohtualluvust või muus vormis siseriiklikku kohtualluvust. Liikmesriigid peaksid tugevdama ka raskete rahvusvaheliste kuritegude ohvrite toetamist ja kaitset kriminaalmenetluses.
Ministrid arutasid vara tagasivõtmist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi eelnõu. Nad keskendusid eelkõige kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikute menetlusõigustele. Ministrid arutasid seda, kas ettepanekus sätestatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile pakuvad piisavat kaitset kõigile isikutele, keda need meetmed mõjutavad. Samuti kaalusid nad seda, kas laiendada kaitseõigust isikutele, kes ei ole kuriteos süüdistatavad, kuid keda need meetmed mõjutavad.
Ministrid väljendasid ulatuslikku toetust ettepanekule tagada vähemalt kõnealuses ettepanekus sätestatud ulatuses menetlusõiguslik kaitse kõigile isikutele, keda need meetmed mõjutavad, sealhulgas isikutele, keda kuriteos ei süüdistata ega kahtlustata. Sellele arutelule tuginedes jätkatakse nüüd tööd tehnilisel tasandil.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nõukogu leppis kokku volitused läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga keskkonnakuritegude direktiivi üle. Direktiivi ettepaneku eesmärk on parandada keskkonnakuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist. Selles täpsustatakse keskkonnakuriteo määratlust ja lisatakse uusi keskkonnakuritegude liike. Samuti ühtlustatakse selles füüsilistele isikutele ja esmakordselt ka juriidilistele isikutele määratavate karistuste taset.
Nõukogu võttis vastu volitused läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga kavandatava määruse üle, milles käsitletakse õigusalase koostöö digiteerimist ja õiguskaitse kättesaadavust, ning sellele lisatud direktiivi ettepaneku üle. Nende ettepanekutega suurendatakse kohtumenetluste tõhusust ja kiirust ning parandatakse õiguskaitse kättesaadavust kodanike jaoks.
Ministrid arutasid esimest korda direktiivi eelnõu üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta („vaigistuskaebuste vastane direktiiv“). Nad keskendusid eelkõige vajadusele võtta piisavad kaitsemeetmed tsiviilkohtumenetluste kuritarvitamise vastu, tagades samal ajal õiguse tõhusale juurdepääsule õiguskaitsele.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid kohtuvaidluste kuritarvitamise eest, millega soovitakse neid vaikima sundida. Liikmesriigid on avaldanud laialdast toetust sellele direktiivile, mille eesmärk on kaitsta väljendusvabadust ja teabele juurdepääsu õigust. Samuti rõhutasid nad, et ettepanekus sätestatud menetluslikke tagatisi ei või kuritarvitada ning et jätkuvalt tuleb tagada hageja juurdepääs õiguskaitsele, mis on tema põhiõigus. Need meetmed peaksid olema hoolikalt suunatud ja kooskõlas õigusega õiglasele kohtumenetlusele.
Lõunalauas vahetasid ministrid arvamusi antisemitismi vastase võitluse üle. Nad arutasid seda, kuidas maksimeerida jõupingutusi antisemitismi vastu võitlemiseks kõigil tasanditel ja kogu ühiskonnas, kuidas ühtlustada arutelusid, millised vahendid on kõige olulisemad antisemitismi vastu võitlemiseks internetis, mida liikmesriigid teevad antisemitismiga seotud vahejuhtumite registreerimise ja nendest teatamise parandamiseks ning milliseid meetmeid võetakse riiklikult ja ELi tasandil, et tagada ja eraldada piisavalt rahalisi vahendeid.
Põhiõigused
Ministrid arutasid ELi ühinemist Euroopa inimõiguste konventsiooniga, eelkõige viimaseid selleks toimuvatel läbirääkimistel lahendamata küsimusi. Läbirääkimised Euroopa Nõukoguga taaskäivitati ametlikult 2020. aasta juunis ning alates sellest on tehtud väga suuri edusamme, kusjuures mitmes põhiküsimuses on saavutatud esialgne kokkulepe.
Muude päevakorrapunktide all esitas komisjon oma aastaaruande ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta. Selle aasta aruandes keskendutakse sellele, kuidas suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate ja õiguspraktikute kui meie demokraatia peamiste edendajate mõjuvõimu.
Elektroonilistest tõendid
Eesistujariik andis ülevaate elektroonilisi tõendeid käsitlevate ettepanekute osas tehtud edusammudest. Nõukogu andis ministritele teavet esialgse poliitilise kokkuleppe kohta, mis saavutati Euroopa Parlamendiga 29. novembril. Praegu viiakse lõpule õigusaktide viimistlemisega seotud tehniline töö, et esitada need seejärel liikmesriikidele kinnitamiseks.
Elektroonilisi tõendeid käsitlevate seadusandlike ettepanekute eesmärk on kiirendada juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, luues õigusraamistiku kohtumääruste jaoks, mis adresseeritakse otse teises liikmesriigis asuvale teenuseosutajale või tema seaduslikule esindajale.
Nõukogu võttis vastu järeldused Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku (EJCN) suutlikkuse suurendamise kohta, toetades seega EJCNi ametliku sekretariaadi loomist, mis peaks toimima EJCNi vajaliku tugistruktuurina, et võimaldada EJCNil täita küberkuritegevuse valdkonna spetsialistide vajadusi ja ootusi.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Eesistujariik andis samuti ülevaate järgmise ELi ja USA justiits- ja siseküsimuste valdkonna ministrite kohtumise ettevalmistamisest ja päevakorrast ning ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseküsimuste ministrite foorumi tulemustest.
Eesistujariik teavitas ministreid rikkumisest teatamise teemalisest konverentsist, mis toimus 26.–27. oktoobril Prahas. Kohtumisel käsitleti arenguid rikkumisest teatamise direktiivi ülevõtmisel ja rikkumisest teatajate kaitset üldisemalt.
Eesistujariik tutvustas ka 24. oktoobril Brüsselis toimunud õigusemõistmise digiteerimist käsitleva seminari tulemusi.
Komisjon esitas soovituse seoses eelvangistuses hoitavate kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigustega ning materiaalsete kinnipidamistingimustega.
Nõukogu järgmine eesistujariik Rootsi tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.
Siseküsimused (neljapäev, 8. detsember)
Schengeni ala
Nõukogu võttis täna vastu otsuse Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Horvaatias.
Mul on väga hea meel, et Tšehhi eesistumise ajal suutis Horvaatia astuda kaks olulist sammu oma Euroopa integratsioonis ning ühineda nii euro- kui ka Schengeni alaga. Olen veendunud, et need edusammud sillutavad teed teistele liikmesriikidele, kes vastavad tingimustele, et astuda oma Euroopa-teekonnal järgmine samm, ning ma jätkan oma kolleegidega tööd selle nimel, et saaksime lähitulevikus liita Schengeni perekonnaga ka Bulgaaria ja Rumeenia.
Tšehhi siseminister Vít Rakušan
Ministrid arutasid ka Schengeni ala üldist olukorda, keskendudes sisejulgeolekumeetmetele, sealhulgas IT-süsteemide koostalitlusvõimele ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastasele võitlusele. Nad kinnitasid rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitemiseks rea meetmeid, mis hõlmavad kolme tegevusvaldkonda: tugeva olukorrateadlikkuse säilitamine, tugevamate piiriüleste operatiivmeetmete toetamine võitluses kuritegelike võrgustike vastu ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste rolli ja asutustevahelise koostöö suurendamine. Ministrid kinnitasid ka ajakohastatud ajakava Schengeni infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis peaks nüüd toimuma hiljemalt 7. märtsiks 2023.
Varjupaiga- ja rändepoliitika
Eesistujariik andis ülevaate menetluses olevatest varjupaiga- ja rändeküsimustega seotud dokumentidest. Viimastel kuudel on tehtud intensiivselt tööd, mille raames keskenduti peamiselt ELi rändesolidaarsuse, vastutuse ja kriisidele reageerimisega seotud edasisele tegevusele. Töö nende põhimõtete integreerimiseks seadusandlikesse tekstidesse jätkub eelseisva Rootsi eesistumise ajal. Eesistujariik andis teavet ka hiljutiste positiivsete arengute kohta nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelises institutsioonidevahelises koostöös, mis võimaldavad taasalustada tööd viie seadusandliku ettepaneku teemal rände- ja varjupaigaleppe raames.
Ministrid hindasid edusamme, mida on tehtud seoses rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas rändajate ärakasutamise olukordi käsitleva määrusega. Määrus võimaldaks ärakasutamise olukorras olevatel liikmesriikidel teha erandkorras erandeid mõnest Euroopa ühisest varjupaigaeeskirjast, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Samuti sätestataks selles erinormid toetus- ja solidaarsusmeetmete kohta, mida niisuguses olukorras võib võtta.
Ministrid vahetasid samuti arvamusi rände välismõõtme üle ja olukorra üle peamistel rändeteedel. Nad rõhutasid vajadust käsitleda rände välismõõdet terviklikult, võttes arvesse kõiki rändeteid ja tehes võimaluse korral ühiseid või täiendavaid jõupingutusi. Selle teema raames esitas Euroopa Komisjon oma hiljutise tegevuskava Lääne-Balkani rändetee kohta, mis on jätkuks 21. novembril avaldatud Vahemere keskosa rändeteed käsitlevale tegevuskavale. Komisjonil paluti esitada tegevuskavad ülejäänud rändeteede kohta.
Lõunalauas arutasid ministrid seda, kuidas parandada ELi tagasisaatmispoliitika tõhusust. Nad rõhutasid seda, kui tähtis on kasutada mõjutusvahendina viisapoliitikat ja kiitsid heaks eesistujariigi esitatud ajakava, rõhutades samas vajadust kasutada eri valdkondades finantsvõimendust, et parandada kolmandate riikide koostööd tagasivõtmise valdkonnas.
Nõukogu võttis samuti aruteluta päevakorrapunktina vastu rakendusotsuse, millega tõstetakse Gambia kodanike suhtes kohaldatavat viisatasu 120 euroni, et parandada Gambia koostööd oma kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel.
Ministrid vahetasid arvamusi ELis asuvate Ukraina pagulaste olukorra üle, eelkõige seoses majutus- ja vastuvõtuasutustega, samuti selle üle, kuidas valmistuda erandolukorraks talvel. Viimaste andmete kohaselt võtavad ELi liikmesriigid vastu ligikaudu 4 miljonit Ukraina pagulast ja haridussüsteemis on registreeritud vähemalt 700 000 last.
Ministrid tegid samuti kokkuvõtte sisejulgeolekualasest dialoogist Ukrainaga, et käsitleda Venemaa agressioonisõjast tulenevaid julgeolekuprobleeme, sealhulgas piirijulgeolekut või riske seoses ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude raskete kuritegudega.
Muude küsimuste raames teavitas komisjon ministreid ELi kodanikukaitse mehhanismi raames Ukraina sõjast tulenevatele probleemidele antud reaktsioonist, sealhulgas hiljutistest probleemidest energeetika valdkonnas.
Nõukogu võttis vastu otsuse mitte aktsepteerida Ukrainas ja Gruusias välja antud Venemaa dokumente. Venemaa reisidokumente, mis on välja antud Ukraina Venemaa okupeeritud piirkondades või Gruusia separatistlikel territooriumidel elavatele isikutele või isikutele, kes elavad nendes piirkondades, ei aktsepteerita kehtivate reisidokumentidena viisa saamiseks või Schengeni ala piiride ületamiseks.
Nõukogu võttis vastu direktiivi ja soovituse, mille eesmärk on vähendada elutähtsa teenuse osutajate nõrkusi ja suurendada nende toimepidevust. Elutähtsa teenuse osutajad on sellised üksused, mis osutavad teenuseid, mis on üliolulised ühiskonna toimimise, majandustegevuse, rahvatervise, avaliku julgeoleku ja keskkonna jaoks. Nad peavad suutma hübriidrünnakuid, loodusõnnetusi, terrorismiohtu ja rahvatervisealaseid hädaolukordi ennetada, end nende vastu kaitsta, neile reageerida, nendega kohaneda ja neist taastuda.
Ministrid hindasid internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja tõkestamist käsitleva määruse eelnõuosas tehtud edusamme. Nõukogus toimusid tehnilisel tasandil arutelud, mille tulemusel viidi lõpule kogu teksti esimene läbivaatamine. Pärast seda on eesistujariik esitanud mitu ettepanekut tekst uuesti läbi vaadata, eelkõige seoses teksti sisu ja kohaldamisala, määratluste, internetipõhiste teenuste osutajate kohustuste ning järelevalve, jõustamise ja koostööga. Määrusega seotud töö jätkub nõukogus eelseisva Rootsi eesistumisperioodi ajal.
Eesistujariik andis samuti ülevaate järgmise ELi ja USA justiits- ja siseküsimuste valdkonna ministrite kohtumise ettevalmistamisest ja päevakorrast ning ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseküsimuste ministrite foorumi tulemustest.
Eesistujariik andis teavet Praha protsessi ministrite konverentsi tulemuste kohta, kus võeti vastu ühisavaldus ja tegevuskava aastateks 2023–2027.
Portugal tõstatas küsimuse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) peadirektori ametisse nimetamise kohta.
Komisjon tutvustas seoses ELi kodanikukaitse mehhanismiga metsa- ja maastikutulekahjudeks valmisolekut käsitlevat küsimust pärast sel suvel ELis toimunud intensiivseid tulekahjusid.
Nõukogu eelseisev eesistujariik Rootsi tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.
Üheksa kuud pärast sõja algust jätkab Venemaa kohutavaid ja valimatuid rünnakuid Ukraina kodanike ja tsiviiltaristu vastu. Iga päev ilmneb uusi tõendeid Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohta. EL toetab Ukrainat ja selle rahvast ning jätkuvalt ka Ukraina ametivõime ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut, et tagada kohtumõistmine nende kuritegude eest vastutavate isikute üle.
Mul on väga hea meel, et Tšehhi eesistumise ajal suutis Horvaatia astuda kaks olulist sammu oma Euroopa integratsioonis ning ühineda nii euro- kui ka Schengeni alaga. Olen veendunud, et need edusammud sillutavad teed teistele liikmesriikidele, kes vastavad tingimustele, et astuda oma Euroopa-teekonnal järgmine samm, ning ma jätkan oma kolleegidega tööd selle nimel, et saaksime lähitulevikus liita Schengeni perekonnaga ka Bulgaaria ja Rumeenia.