Pangandusliidu õigusnormide muudatused

ELi suursaadikud kinnitasid 15. veebruaril kokkuleppe, mis saavutati eesistujariik Rumeenia ja Euroopa Parlamendi vahel ELi pangandussektori riskide vähendamiseks mõeldud muudetud reeglites.

Nõukogus ja parlamendis kokku lepitud pakett sisaldab kahte määrust ja kahte direktiivi, mis on seotud järgmisega:

• pankade kapitalinõuded (määruse 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL muutmine);
• raskustes olevate pankade finantsseisundi taastamine ja kriisilahendus (direktiivi 2014/59/EL ja määruse 806/2014 muutmine).

Selle otsusega jõuab lõpule 2016. aasta novembris alanud läbirääkimisprotsess. Esimene kokkulepe saavutati panganduspaketi põhielementides ja nõukogu kinnitas selle 4. detsembril 2018. Nüüd kinnitasid ELi suursaadikud kõiki riskivähendamismeetmeid käsitleva kokkuleppe.

Riskivähendamispaketi eesmärk on rakendada pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud reforme, et tugevdada pangandussektorit ja käsitleda finantsstabiilsusega seotud lahendamata probleeme. 2016. aasta novembris esitatud ettepanekud sisaldavad elemente, milles on kokku leppinud Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu (FSB).

Üks peamisi paketis kokkulepitud meetmeid pangandussüsteemi riskide vähendamiseks on pankade kriisilahenduse raamistiku tugevdamine. Seega peab globaalsetel süsteemselt olulistel ettevõtjatel olema suurem kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, kehtestades nõuded omavahendite ja kõlblike kohustuste koguse ja kvaliteedi kohta, et tagada tõhus ja korrakohane kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine. Samuti tagatakse kriisilahendusasutustele ajutised kaitsemeetmed ja võimalikud lisameetmed.

Paketiga tugevdatakse ka pankade kapitalinõudeid, et vähendada stiimuleid liigsete riskide võtmiseks, lisades siduva finantsvõimenduse määra ja siduva stabiilse netorahastamise kordaja ning kehtestades riskitundlikud eeskirjad väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega kauplemiseks.

Lisaks sisaldab panganduspakett meetmeid pankade laenuandmisvõime suurendamiseks ning pankadele kapitaliturgudel suurema rolli andmise hõlbustamiseks, nagu näiteks:

• vähendada väiksemate ja vähem keerukate pankade halduskoormust, eelkõige seoses aruandluse ja avalikustamise nõuetega;
• suurendada pankade võimet anda laenu VKEdele ja rahastada taristuprojekte.

Panganduspakett sisaldab ka piiriüleste panganduskontsernide järelevalves ja kriisilahenduses osalevate mitmesuguste asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse raamistikku. Kokkulepitud meetmetega säilitatakse nõukogu seisukohaga saavutatud tasakaal päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutuste volituste vahel, et hõlbustada piiriüleseid kapitali- ja likviidsusvooge, tagades samal ajal hoiustajate, võlausaldajate ja finantsstabiilsuse piisaval tasemel kaitse kõikides liikmesriikides. Kokkulepe sisaldab ka muudatusi pädevate asutuste vahelise koostöö parandamiseks rahapesuvastase tegevuse järelevalvega seotud küsimustes.

• Pangandusliit: ELi suursaadikud kinnitasid riskivähendamismeetmete täieliku paketi (pressiteade, 15. veebruar 2019)

Rahandusministrid kinnitasid nõukogu eesistujariigi Austria ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kokkuleppe ulatusliku seadusandliku paketi peamistes elementides, mille eesmärk on vähendada ELi pangandussektoris riske.

Ettepanekute eesmärk on rakendada pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud reforme, et tugevdada pangandussektorit ja käsitleda finantsstabiilsusega seotud lahendamata probleeme. 2016. aasta novembris esitatud ettepanekud sisaldavad elemente, milles on kokku leppinud Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu (FSB).

Tegevuskava pangandusliidu väljakujundamiseks

Kokkulepitud meetmed aitavad saavutada 2016. aasta juunis koostatud nõukogu pangandusliidu väljakujundamise tegevuskavas esitatud peamistest eesmärkidest kolme:

• tõhustada kriisilahendusraamistikku, eelkõige mis puudutab kohustuste allutatuse vajalikku taset ja kvaliteeti (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue), et tagada tõhus ja korrakohane kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine
• näha kriisilahendusasutustele ette võimalus peatada kriisilahendusmenetluses oleva panga maksed ja/või lepingulised kohustused (nn moratooriumivahend), et aidata stabiliseerida panga olukorda
• tugevdada pankade kapitalinõudeid, et vähendada stiimuleid liigsete riskide võtmiseks, lisades siduva finantsvõimenduse määra ja siduva stabiilse netorahastamise kordaja ning kehtestades riskitundlikud sätted väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega kauplemiseks

Lisaks sisaldab panganduspakett meetmeid pankade laenuandmisvõime suurendamiseks ning pankadele kapitaliturgudel suurema rolli andmise hõlbustamiseks, nagu näiteks:

• vähendada väiksemate ja vähem keerukate pankade halduskoormust, eelkõige seoses aruandluse ja avalikustamise nõuetega
• suurendada pankade võimet anda laenu VKEdele ja rahastada taristuprojekte.
• vähendada teatavate instrumentide, nagu kvaliteetsete väärtpaberistamise instrumentide või pandikirjade emiteerimise/hoidmise kulusid

Panganduspakett sisaldab ka piiriüleste panganduskontsernide järelevalves ja kriisilahenduses osalevate mitmesuguste asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse raamistikku.

Kokkulepitud meetmetega säilitatakse nõukogu seisukohaga saavutatud tasakaal päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutuste volituste vahel, et hõlbustada piiriüleseid kapitali- ja likviidsusvooge, tagades samal ajal hoiustajate, võlausaldajate ja finantsstabiilsuse piisaval tasemel kaitse kõikides liikmesriikides.

Kokkulepe sisaldab ka muudatusi pädevate asutuste vahelise koostöö parandamiseks rahapesuvastase tegevuse järelevalvega seotud küsimustes.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu leppis kokku oma seisukohas ettepanekute kohta, mis käsitlevad riskide vähendamist pangandussektoris ning kapitalinõuete ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse sätete tugevdamist. Ministrid palusid eesistujariigil alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi niipea, kui parlament on läbirääkimisteks valmis. Riskide vähendamise valdkonnas saavutatud edusammudele tuginedes kordasid ministrid oma pühendumust edusammude tegemisele kõikide nõukogu 2016. aasta juuni pangandusliidu tegevuskavas nimetatud komponentide, sealhulgas riskide jagamise osas.

• Nõukogu kokkulepe riskide vähendamise meetmetes (pressiteade, 25. mai 2018)
• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 25. mai 2018

Ministrid arutasid panganduspaketi menetlemisel tehtud edusamme.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 5. detsember 2017

Nõukogu leppis 16. juunil 2017 kokku oma läbirääkimisseisukohas määruse ettepaneku suhtes, millega muudetakse ELi pankade kapitalinõuete määrust. Muudatusega kehtestatakse üleminekumeetmed, mille eesmärk on leevendada võimalikku negatiivset mõju, mida IFRS 9 kasutuselevõtt võib avaldada pankade regulatiivsele kapitalile.

Kokkulepe võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada Euroopa Parlamendiga ettepaneku üle kõnelusi niipea, kui parlament on oma läbirääkimisseisukohas kokku leppinud.

IFRS 9 täiustab finantsinstrumentidega seonduvat aruandlust, nõudes laenukahju eraldiste tegemist varajases etapis. Standard võeti vastu finantskriisi ajal aruandlusraamistikus kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamiseks. Ent suuremad eraldised toovad tõenäoliselt kaasa pankade regulatiivse kapitali vähenemise.

Pärast vastuvõtmist võimaldab määrus arvata pankadel viieaastase üleminekuperioodi jooksul oma esimese taseme põhiomavahendite hulka lisaomavahenditena osa laenukahju suurenenud eraldistest. See lisatud summa väheneb järk-järgult igal üleminekuperioodi aastal, kahanedes lõpuks nullini.

Määruses on sätestatud ka kolmeaastane üleminekuperiood, et lõpetada järk-järgult erandi tegemine muude liikmesriikide vääringus nomineeritud avaliku sektori võla riskide kontsentreerumise piirmäärast.

IFRS 9 jõustus 1. jaanuaril 2018, mistõttu nõukogu otsustas menetleda IFRS 9 standardiga seotud üleminekusätteid 2016. aasta novembris esitatud komisjoni ettepanekust (millega muudetakse pankade kapitalinõuete määrust 575/2013) eraldi ja jõustada need kõnealuseks kuupäevaks.

• Eelnõu: määrus üleminekuperioodi kohta, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju, mai 2017

Nõukogu leppis 16. juunil 2017 kokku oma läbirääkimisseisukohas direktiivi eelnõu suhtes, millega muudetakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistikku, kehtestades sätted tagamata võlainstrumentide järjestuse kohta maksejõuetusmenetluses (s.o pankade võlausaldajate hierarhiat käsitlevad sätted). Kokkulepe võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada Euroopa Parlamendiga kõnelusi niipea, kui parlament on kiitnud heaks oma läbirääkimisseisukoha.

Ettepanekuga muudetakse ja laiendatakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklit 108, milles enne käsitleti hoiuste järjestust maksejõuetusmenetluse hierarhias.

Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama selge allutatuse taseme tagamata hoiustele, millega seotud nõuded tuleb teisendada, kui pank on muutunud või võib muutuda maksejõuetuks.

Need sätted käsitlevad muu hulgas suuri hoiuseid, mis ei ole tagatud hoiuste tagamise skeemiga, st 100 000 euro piirmäära ületav hoiuste osa.

Liikmesriigid peavad looma nn eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võla klassi, kuna praegune direktiiv näeb üksnes ette füüsiliste isikute ja VKEde nõuete eelisjärjekorras rahuldamise, ilma eeliskohtlemist üksikasjalikumalt täpsustamata.

• Eelnõu: direktiiv, milles käsitletakse tagamata võlainstrumentide järjestust maksejõuetusmenetluse hierarhias – eesistujariigi kompromisstekst, mai 2017

ELi liikmesriikide määratud riiklikest ekspertidest koosnev nõukogu finantsteenuste töörühm alustas tööd seadusandlike ettepanekutega, et muuta kehtivaid pangandusliidu eeskirju.

• Finantsteenuste töörühm

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vahetas arvamusi, olles enne ära kuulanud Euroopa Komisjoni ettekande komisjoni seadusandlike ettepanekute paketi kohta, mille eesmärk on veelgi suurendada ELi pangandussektori vastupidavust ja selle suutlikkust pakkuda tuge reaalmajandusele.

23. novembril 2016 avaldatud muudatused hõlmavad ühtseid eeskirju, nimelt pangandussektori kapitalinõudeid ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse reegleid, ning ühtse kriisilahenduskorraga seotud sätteid.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 6. detsember 2016

Nõukogu võttis 17. juuni istungil vastu järeldused „Pangandusliidu väljakujundamist käsitlev tegevuskava“. Järeldustes antakse ülevaade järgmistest pangandusliiduga seotud sammudest ning palutakse Euroopa Komisjonil koostada ettepanekud pangandusliidu eeskirjade muutmiseks.

• Pangandusliidu väljakujundamist käsitlev tegevuskava – nõukogu järeldused, 17. juuni 2016