Ühine varjupaigamenetlus

Varjupaigamenetluse ühtlustamine

ELi varjupaigamenetluste ühtlustamiseks asendatakse muudetud määrusega varjupaigamenetluste direktiiv. Muu hulgas, nende muudetud õigusnormidega:

• kehtestatakse kohustuslikud piirimenetlused, et ELi välispiiridel kiiresti hinnata, kas taotlus on põhjendamatu või vastuvõetamatu
• kehtestatakse varjupaigataotleja õigusi ja kohustusi käsitlevad nõuded
• ennetatakse süsteemi kuritarvitamist, sätestades selged menetlused

Piirimenetlus

Varjupaigamenetluse määrusega kehtestatakse teatavate taotlejakategooriate puhul ka kohustuslik piirimenetlus, mille eesmärk on ELi välispiiridel kiiresti hinnata, kas taotlus on põhjendamatu või vastuvõetamatu.

Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse piiril toimuvat varjupaigamenetlust, ei ole lubatud liikmesriigi territooriumile siseneda.

Piirimenetluse põhiaspektid

Isikute suhtes, kes kujutavad endast julgeolekuohtu, eksitavad ametiasutusi, esitades valeandmeid või jättes teabe esitamata, või kes tulevad riikidest, kus heaks kiidetud varjupaigataotluste arv on väike, kehtestatakse kohustuslik piirimenetlus.

Sellega luuakse igas liikmesriigis piisav vastuvõtu- ja inimressurssidealane suutlikkus vaadata piirimenetluse raames igal ajahetkel läbi kindlaksmääratud arv taotlusi. ELi tasandil on piisavaks suutlikkuseks määratud 30 000.

Iga liikmesriigi piisav suutlikkus määratakse kindlaks valemi alusel, milles võetakse arvesse järgmist:

• ebaseaduslike piiriületuste arv
• saabumised pärast otsingu- ja päästeoperatsioone
• riiki sisenemise keelud kolme aasta jooksul

Täiendavad piirimenetluse põhiaspektid on järgmised.

Sellega luuakse prioriseerimissüsteem, et seada esikohale isikud, kelle suhtes tuleks kohaldada piirimenetlust, st taotlejad, kelle puhul on tagasisaatmise tõenäosus suurem, kes kujutavad endast julgeolekuohtu või kes ei ole alaealised ega pereliikmed. Kui piirimenetlust kohaldatakse viimati nimetatud kategooria suhtes, tuleks esmajärjekorras läbi vaadata nende taotlused.

Samuti nähakse sellega ette piirimenetluse suhtes kehtestatavad erandid, näiteks alaealiste puhul, kes ei kujuta endast julgeolekuohtu, või juhul, kui vastuvõtu või menetlustega seotud erivajadusetega taotlejatele ei ole võimalik pakkuda vajalikku tuge.

Lisaks kohustab see liikmesriike looma piirimenetlusega seoses põhiõiguste seire mehhanismi.

Varjupaigataotlejate õigused ja kohustused

Reformitud varjupaigamenetluse määrusega mitte ainult ei ühtlustata menetluskorda, vaid kehtestatakse ka nõuded seoses varjupaigataotlejate õiguste ja kohustustega, näiteks:

• menetluslikud tagatised, millega kaitstakse taotlejate õigusi, andes neile muu hulgas asjakohast ja õigeaegset teavet, võimaldades neil isikliku vestluse käigus arvamust avaldada ja suulist tõlget kasutada
• kõigi taotlejate õigus saada haldusmenetluse käigus tasuta õigusnõustamist ning õigus tasuta õigusabile ja esindamisele apellatsioonimenetluses
• rohkem tähelepanu menetluslike erivajadustega haavatavatele isikutele, nagu saatjata alaealised

Menetluslikud tagatised

Tasuta õigusnõustamine

Rohkem tähelepanu haavatavatele isikutele

Turvalise riigi mõiste

Varjupaigamenetluse määruses sätestatakse ka ühtlustatud õigusnormid, et määrata kindlaks turvalised riigid, st riigid, mille puhul üldiselt ei teki kaitsevajadust või kus varjupaigataotlejad ei ole ohus. See, kas kolmas riik tagab tõhusa kaitse, sõltub näiteks järgmistest kriteeriumidest:

• õigus jääda asjaomase kolmanda riigi territooriumile
• juurdepääs piisavatele elatusvahenditele, et säilitada rahuldav elatustase võrreldes asjaomase kolmanda riigi üldise olukorraga
• juurdepääs arstiabile ja haiguste põhiravile asjaomases kolmandas riigis üldiselt ette nähtud tingimustel
• haridus asjaomases kolmandas riigis üldiselt ette nähtud tingimustel
• tõhus kaitse on kättesaadav kuni püsiva lahenduse leidmiseni

Töö rände- ja varjupaigaleppega

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid selles olulises, järgitavaid menetlusi käsitlevas õigusaktis ning paljudes muudes rände- ja varjupaigaleppes sisalduvates ettepanekutes kokkuleppele 20. detsembril 2023.

Detsembris saavutatud kokkuleppe ja kolm õigusakti, milles nõukogu ja Euroopa Parlament olid kokku leppinud juba 2022. aastal, kiitsid ELi liikmesriikide esindajad heaks 8. veebruaril 2024.

Samuti kiideti heaks tagasisaatmist piiril käsitlev määrus, mis võimaldab pakti kohaldada nende Euroopa riikide suhtes, kus kehtivad erinevad Schengeni eeskirjad.

14. mail 2024 võttis nõukogu ELi rände- ja varjupaigaleppe vastu.

• Rändepoliitika: nõukogu jõudis kokkuleppele peamistes varjupaiga- ja rändealastes õigusaktides (pressiteade, 8. juuni 2023)
• Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid läbimurde ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi reformimisel (pressiteade, 20. detsember 2023)
• Varjupaiga- ja rändereform: ELi liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament andsid varjupaiga- ja rändepaktile rohelise tule (pressiteade, 8. veebruar 2024)
• Nõukogu võttis vastu ELi rände- ja varjupaigaleppe (pressiteade, 14. mai 2024)