Pangandusliit
Pangandusliit on Euroopa Liidu poliitika euroala liikmesriikide pangandussektorite integreerimiseks.
Mis on pangandusliit?
Pangandusliit on oluline samm ELi majandus- ja rahaliidu elluviimisel.
See koosneb normide, menetluste ja vahendite raamistikust, mille eesmärk on tagada, et euroala pangad on vastupidavamad, et nende üle tehakse paremat järelevalvet ja nad suudavad finantskriisidele vastu pidada.
Pangandusliidu peamised eesmärgid on järgmised:
- tugevdada pankade turvalisust ja usaldusväärsust, et nad suudaksid toime tulla tulevaste finantskriisidega
- korraldada mitteelujõuliste pankade kriisilahendus ilma maksumaksjate raha kasutamata ja nii, et sellel oleks reaalmajandusele minimaalne mõju
- vähendada turu killustatust finantssektori normide ühtlustamise abil
Millised riigid osalevad?
Pangandusliitu kuuluvad automaatselt euroala liikmesriigid.
Seoses Bulgaaria ja Horvaatia ühinemisega 1. oktoobril 2020 koosneb pangandusliit praegu 21 liikmesriigist.
Euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel on võimalus pangandusliiduga ühineda, seades sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. See võimaldab neil osaleda pangandusliidu järelevalve- ja kriisilahendusmehhanismides ilma eurot kasutusele võtmata.
Miks pangandusliit loodi?
Pangandusliit loodi reaktsioonina 2008. aasta finantskriisile ja sellele järgnenud euroala võlakriisile.
Need kriisid näitasid, et euroala pangandussektor on tihedalt seotud ja ühe riigi finantsprobleemid võivad kiiresti üle kanduda teistesse riikidesse, mõjutades kogu piirkonna finantsstabiilsust.
Seetõttu loodi 2014. aastal pangandusliit, et võtta kasutusele uus ja paremini integreeritud Euroopa pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse struktuur. Uute normide aluseks võeti olemasolev panganduse õigusraamistik.
Selle lõppeesmärk on tugevdada Euroopa pankade turvalisust ja usaldusväärsust, et muuta need vastupidavamaks ja suurendada usaldust finantssüsteemi vastu.
Millised on pangandusliidu sambad?
Pangandusliit põhineb kolmel sambal. Esimesed kaks sammast on täielikult toimivad ning neid kohaldatakse euroala riikide suhtes, ning vabatahtlikkuse alusel euroalasse mittekuuluvate riikide suhtes:
- ühtne järelevalvemehhanism
- ühtne kriisilahenduskord
- Euroopa hoiuste tagamise skeem
Ühtne järelevalvemehhanism
Ühtne järelevalvemehhanism on ELi riikideülene pangandusjärelevalve organ.
Euroopa Keskpank (EKP) vastutab pangandusliidus asutatud krediidiasutuste järelevalve eest tihedas koostöös riiklike järelevalveasutustega. EKP ja riikide järelevalveasutused teevad koostööd, et:
- tagada, et pangad järgivad ELi ühtset reeglistikku
- varakult tegeleda finantsstabiilsust ähvardavate võimalike ohtudega
Ühtne kriisilahenduskord
Ühtne kriisilahenduskord on mitteelujõuliste krediidiasutuste tõhusa ja tulemusliku kriisilahenduse süsteem. Selle eesmärk on tagada raskustes olevate pankade kriisilahendus minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele.
Ühtse kriisilahenduskorra osadeks on:
- ühtne kriisilahendusnõukogu
- ühtne kriisilahendusfond
Kuidas ühtne kriisilahenduskord toimib (Infograafik)
Euroopa hoiusekindlustusskeem
Hoiuste tagamise skeemiga tagatakse, et pankades olevad hoiused on panga maksejõuetuse korral kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses. Hoiused on praegu liikmesriikide tasandil kaitstud riiklike hoiuste tagamise skeemidega.
Euroopa Komisjon tegi 2015. aastal ettepaneku luua hoiuste kaitsmise ühine süsteem, mis on tuntud kui Euroopa hoiusekindlustusskeem.Tagades pangahoiuste kaitse ühtse taseme, on Euroopa hoiusekindlustusskeemi eesmärk:
- tagada hoiustajate võrdne kaitse, olenemata nende panga asukohast euroalal
- katkestada pankade ja nende asukohariikide valitsuste vaheline seos, vähendades finantsraskuste ülekandumise ohtu
- suurendada suutlikkust tulla tõhusamalt toime panganduskriisidega, minimeerides võimalikku mõju majandusele
Euroopa hoiusekindlustusskeem on endiselt ettepaneku etapis ja kaasseadusandjad ei ole seda veel vastu võtnud.
Viimati läbi vaadatud: 19. juuni 2024