Panganduse reguleerimine
ELi pangandusraamistikku kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate pankade, muude krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Raamistiku eesmärk on tagada stabiilsus ja terviklikkus, säilitades samal ajal üldsuse usalduse finantssüsteemi vastu.
ELi pangandusraamistiku eesmärgid
Hoiustajate kaitse
Hoiustajate rahaliste vahendite kaitsmine, tagades hästi kapitaliseeritud pangad, mis on võimelised taluma finantsšokke.
Süsteemsete riskide ärahoidmine
Selliste riskide leevendamine, mis võivad põhjustada finantskriise ja destabiliseerida majandust.
Standardite harmoneerimine
Ühtsete normide kehtestamine, et luua võrdsed tingimused ja edendada ausat konkurentsi krediidiasutuste vahel.
Vastupanuvõime ja läbipaistvuse suurendamine
Üldise stabiilsuse ja selguse suurendamine, et edendada usaldust ja tagada pikaajaline kestlikkus.
Peamised õigusaktid
EL on vastu võtnud mitmeid õigusakte pangandussektori eri aspektide kohta. Allpool on esitatud kokkuvõte peamistest selle valdkonna õigusaktidest.
Kapitalinõuete määrus ja direktiiv
Kapitalinõuete määruses ja kapitalinõuete direktiivis on sätestatud üksikasjalikud usaldatavusnõuded muu hulgas kapitali adekvaatsuse, likviidsuse, finantsvõimenduse, riskijuhtimise ja järelevalve kohta.
Nende normidega tagatakse, et pankadel on piisav kapital ja likviidsus riskide maandamiseks ja võimalike kahjude katmiseks.
Hoiuste tagamise skeemide direktiiv
Hoiuste tagamise skeemide direktiiv kaitseb hoiustajaid kõigis liikmesriikides, tagades panga maksejõuetuse korral hoiuste hüvitamise kuni 100 000 euro ulatuses. Direktiivis on sätestatud ka normid, mis käsitlevad riiklikke hoiuste tagamise skeeme, sealhulgas hoiuste tagamise piirmäärad, rahastamis- ja väljamaksemenetlused.
Nendes skeemides peavad osalema kõik pangad.
Liikmeks olevad pangad tasuvad osamakseid vastavalt nende riskiprofiilile ja muudele teguritele. Tagatisskeem suunab kõik osamaksed vastavasse fondi. Kui pank muutub maksejõuetuks ja hoiused peatatakse, peab tagatisskeemidel olema võimalik hüvitada hoiustajatele igat liiki hoiused, mis on direktiivi alusel kaitstud.
Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv
Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga kehtestatakse maksejõuetute pankade nõuetekohase finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, et minimeerida mõju majandusele ja kõrvaldada vajadus maksumaksjate rahastatavate päästemeetmete järele.
Direktiivi abil:
- tagatakse maksejõuetute pankade tõhus juhtimine kriisilahenduse kavandamise ja kriisiprotokollide kaudu
- ennetatakse panga maksejõuetuse korral maksumaksjate raha kasutamise vajadust, kehtestades kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanismi (panga maksejõuetuse korral peavad kulud kandma aktsionärid ja võlausaldajad)
- luuakse pangandussektori rahastatavad kriisilahendusfondid, et vajaduse korral toetada maksejõuetute pankade kriisilahendust
Ühtse järelevalvemehhanismi määrus
Ühtse järelevalvemehhanismi määrusega kehtestatakse raamistik, mis käsitleb Euroopa Keskpanga (EKP) rolli seoses oluliste pankade järelevalvega pangandusliidus.
Ühtse järelevalvemehhanismi määruses kirjeldatakse EKP järelevalvealaseid kohustusi ja tema koostööd riiklike pädevate asutustega.
Ühtse kriisilahenduskorra määrus
Ühtse kriisilahenduskorra määrusega luuakse raamistik, mis käsitleb ühtse kriisilahendusnõukogu rolli seoses maksejõuetute pankade kriisilahendusega pangandusliidus.
Ühtse kriisilahenduskorra määruses on kindlaks määratud ühtse kriisilahendusnõukogu õigused seoses kriisilahenduse kavandamise, nõukogu otsustusprotsesside ja ühtse kriisilahendusfondi kasutamisega.
Basel III standardid
Basel III standardid on rahvusvaheliste pangandusnormide kogum, mille on välja töötanud Baseli pangajärelevalve komitee, et tugevdada pankade kapitalinõudeid, suurendades likviidsust ja vähendades pankade finantsvõimendust.
Need standardid on integreeritud ELi õigusraamistikku kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi muutmisega.
Basel II standarditega võrreldes on Basel III raames lisandunud mitu olulist sätet, millega nähakse ette järgmine:
- pankadel peab võimalike kahjude katmiseks olema rohkem kapitali, mis tagab finantslanguse puhul suurema stabiilsuse
- pangad peavad säilitama piisavas koguses kõrge krediidikvaliteediga likviidseid varasid 30-päevase stressistsenaariumi üleelamiseks (likviidsuskattekordaja)
- pankadel peavad olema stabiilsed rahastamisallikad, et rahastada oma tegevust ühe aasta jooksul (stabiilse netorahastamise kordaja)
- rakendatakse mitteriskipõhist meedet, et piirata ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumist pangandussektoris (finantsvõimenduse määr)
- paremate riskijuhtimistavade ja rangema stressitestimisega tagatakse, et pangad suudavad majandusšokkidele hästi vastu pidada
Nõukogu võttis 30. mail 2024 vastu õigusaktide paketi Basel III rakendamiseks. Uued normid jõustusid 1. jaanuaril 2025, kusjuures mõne nõude puhul kohaldatakse mitmeaastast järkjärgulise kasutuselevõtu perioodi.
ELi institutsioonide rollid
ELi pangandusraamistik hõlmab mitut olulist institutsiooni, millest igaühel on finantsstabiilsuse säilitamisel oma roll.
Euroopa Keskpank (EKP) on ühtse järelevalvemehhanismi raames euroala oluliste pankade peamine järelevalveasutus. EKP tagab, et need pangad järgivad usaldatavusnõudeid.
Ühtne kriisilahendusnõukogu vastutab ühtse kriisilahenduskorra raames maksejõuetute pankade kriisilahenduse kavandamise ja juhtimise eest. Nõukogu tööd toetab ühtne kriisilahendusfond.
Euroopa Pangandusjärelevalve edendab tõhusat ja järjepidevat usaldatavusnõuete kohast reguleerimist ja selle järelevalvet kogu ELis. Ta töötab välja tehnilised standardid ja suunised reguleerimistavade ühtlustamiseks.
Riiklikud pädevad asutused teevad järelevalvet väiksemate pankade üle ja rakendavad ELi õigusakte riiklikul tasandil, täiendades EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve tööd.
Viimased ja käimasolevad arengud
ELi pangandusraamistik kohaneb ja areneb jätkuvalt, reageerides ülemaailmsetele majanduslikele muutustele, tehnoloogia arengule ja kestlikkuse prioriteetidele. Selle tegevuse eesmärk on tugevdada finantssüsteemi vastupanuvõimet, edendades samal ajal innovatsiooni ja tagades tarbijakaitse.
Digirahanduse pakett
Vastuseks digirahanduse kiirele arengule töötab EL välja terviklikku õigusraamistikku, et tegeleda krüptorahast, finantstehnoloogia uuendustest ja digimaksesüsteemidest tulenevate väljakutsetega.
Kestlik rahandus
ELi jaoks on prioriteet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonda käsitleva reitingualase tegevuse integreerimine panganduse reguleerimisse. Nõukogu võttis 19. novembril vastu uued normid, mille eesmärk on muuta reitingualane tegevus ELis järjepidevamaks, läbipaistvamaks ja võrreldavamaks, et suurendada investorite usaldust kestlike finantstoodete vastu.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) annab ELis tegutsevatele keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonda käsitleva reitingu andjatele tegevusloa ja teostab nende üle järelevalvet, tagades, et nad järgivad läbipaistvusstandardeid.
Rahapesuvastane võitlus
Tekkivate riskidega tegelemiseks ja finantskuritegevuse vastu võitlemiseks tõhustab EL oma rahapesuvastast raamistikku. See hõlmab rangemat kontrolli, suuremat läbipaistvust finantstehingute puhul ning tihedamat koostööd riiklike ja ELi ametiasutuste vahel.
Uue ELi rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) loomisel on keskne roll nõuete täitmise kontrollimisel ja rahapesuvastaste normide ühetaolise kohaldamise tagamisel kõigis liikmesriikides.
Kriisiohje ja hoiusekindlustuse läbivaatamine
Viimastel aastatel on liikmesriikide ametiasutused otsinud sageli muid kui ELi raamistiku põhiseid lahendusi olukordades, kus keskmise suurusega ja väiksemad pangad on muutunud ELis maksejõuetuks. See on mõnikord viinud selleni, et maksejõuetute pankade toetamiseks kasutatakse maksumaksjate raha, mitte pangalt nõutavaid siseressursse või erasektori turvavõrke, mida rahastavad valdkonna ettevõtjad, nagu on ette nähtud ELi pankade kriisilahenduse raamistikus.
Sellele olukorrale reageerimiseks esitas Euroopa Komisjon 2023. aasta aprillis ettepaneku pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi kohta. 19. mail 2024 leppis nõukogu kokku oma seisukohas raamistiku kohta, võttes vastu läbirääkimisvolitused. 25. juunil 2025 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele läbivaatamise suhtes, mis on järjekordne samm ELi pangandusliidu väljakujundamise suunas.
Reformipakett sisaldab seadusandlikke ettepanekuid, millega muudetaks pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse kriisilahenduskorra määrust ja hoiuste tagamise skeemide direktiivi. Läbivaatamise eesmärk on rahastamispuudujäägi kõrvaldamine, andes väikestele ja keskmise suurusega pankadele täiendava kriisilahenduse rahastamisvahendina juurdepääsu pangandussektori rahastatavatele turvavõrkudele ning vähendada sõltuvust tagamata hoiuste omanike kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest.
- Kriisilahendus: nõukogu ja parlament saavutasid kokkuleppe ELi kriisiohjeraamistiku teemal (pressiteade, 25. juuni 2025)
- Pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistik: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 19. juuni 2024)
Ahelmeetod
Nõukogu võttis 26. märtsil 2024 kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi käigus vastu nn ahelmeetodi direktiivi. Direktiiviga muudetakse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahenduskorra määrust. Selles on sätestatud sihipärased kohandused, millel on oluline roll raamistiku proportsionaalsuse parandamisel.
Viimati läbi vaadatud: 25. juuni 2025