Uued normid esmatähtsate ravimite kohta ELis
Esmatähtsate ravimite määruses käsitletakse peamiste ravimite nappust, et paremini rahuldada patsientide vajadusi ja parandada ELi vastupanuvõimet tervisekriisidele.
Mis on esmatähtsate ravimite määrus?
Esmatähtsate ravimite määrus on uue ELi määruse ettepanek, mille eesmärk on parandada esmatähtsate ravimite, sealhulgas antibiootikumide, insuliini ja valuvaigistite kättesaadavust ja varustuskindlust ELis.
Ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa tervishoiusüsteem vastupidavamaks ja sõltumatumaks, et tulla paremini toime ülemaailmsete tervishoiuprobleemidega nagu pandeemiad, loodusõnnetused ja tarneahela häired, mis ohustavad juurdepääsu hädavajalikele ravimitele.
Uus määrus täiendab ELi ravimialaste õigusaktide läbivaatamise ettepanekuid (nn ravimipakett), mis samuti sisaldavad raviminappuse haldamist ja ravimitega varustamist käsitlevaid sätteid.
Farmaatsiapakett: ravimeid käsitlevad uued ELi normid
Mida peetakse esmatähtsateks ravimiteks?
Euroopa Ravimiamet (EMA) määratleb esmatähtsat ravimit sellega ravitava haiguse tõsiduse ja alternatiivsete ravimeetodite kättesaadavuse alusel. Arvesse võetakse ka lisakriteeriume, näiteks liikmesriikide arv, kes peavad ravimit oluliseks.
Esmatähtsad ravimid on üliolulised tervishoiusüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks, eriti tervisekriiside ajal. Nende nappus võib põhjustada tõsiseid terviseriske, ravi katkemist või elukaotust.
Esmatähtsad ravimid on näiteks:
- antibiootikumid
- insuliin
- valuvaigistid
- vaktsiinid
- krooniliste ja ägedate haiguste (nt vähktõbi, südamehaigused, diabeet) ravimid
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Mis esmatähtsate ravimite määruse alusel muutub
Viimastel aastatel on EL seisnud silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis on tingitud elutähtsate ravimite nappusest. See on mõjutanud tervishoiuteenuste osutamist, suurendanud sõltuvust välistarnijatest ja häirinud kriitilisel ajal tervishoiusüsteemide toimimist, eelkõige COVID-19 pandeemia järel.
Määruse eesmärk on parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja varustuskindlust ning tarneahela vastupanuvõimet järgmiste meetmetega:
tarneahela mitmekesistamine, et vähendada sõltuvust piiratud arvust tarnijatest
stiimulite pakkumine ühishangete algatamiseks, et aidata liikmesriikidel osta ravimeid tõhusamalt ja vähendada kulusid
ELi ravimitootmise hoogustamine, et tagada esmatähtsate ravimite tootmine ELis, vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest
Ravimite toimeainete roll
Uued normid käsitlevad ka ravimite toimeaineid – esmatähtsate ravimite tootmisel kasutatavaid põhikomponente. Suurendades nende ainete tootmist ja hankimist ELis ning mitmekesistades tarneahelaid, püütakse määrusega vähendada sõltuvust eelkõige väljaspool Euroopat asuvatest välistarnijatest.
See on eriti oluline selliste ravimite puhul nagu antibiootikumid, mille järele on üleilmsete terviseprobleemide tõttu üha suurem nõudlus. Näiteks hoiatas EMA 2023. aasta jaanuaris amoksitsilliini nappuse eest mitmes liikmesriigis.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Euroopa Komisjoni 2021. aasta uuringus hoiatati, et EL on sõltuv toimeainete impordist, märkides, et geneeriliste ravimite toimeainete tootmine on piirkondlikult väga kontsentreeritud. Lisaks märgiti uuringus, et 80% imporditud toimeainetest on pärit ainult viiest riigist (Hiina, USA, Ühendkuningriik, Indoneesia ja India), kusjuures Hiina osakaal on 45% kogu impordist.
Nõukogu seisukoht esmatähtsate ravimite määruse suhtes
Nõukogu leppis 2. detsembril 2025 kokku oma seisukohas esmatähtsate ravimite määruse suhtes, mis on oluline samm, et parandada Euroopa valmisolekut tervisekriisideks. Nõukogu seisukoha põhipunktid on järgmised:
- ettenägematu olukorra ravimivaru käsitleva teabe vahetamine, mis suurendab läbipaistvust
- lihtsustatud hankemenetlused: ühishanke korraldamise eesmärgil ühistaotluse esitamiseks nõutavat liikmesriikide miinimumarvu on vähendatud üheksalt kuuele, mis lihtsustab riikide koostööd esmatähtsate ravimite tagamisel
- vastupanuvõime hinnast olulisem: nõukogu lisas riigihangete hindamismenetlusse kohustuse seada esmatähtsate ravimite ostmisel vastupanuvõimega seotud kriteeriumid hinnast olulisemaks. Sellega tagatakse, et hankeotsuste tegemisel peetakse varustuskindlust kuludest tähtsamaks
Edasised sammud
Nõukogu jõudis 12. mail Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele. Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad nüüd esialgse kokkuleppe kinnitama. Seejärel võtavad mõlemad institutsioonid selle pärast õiguskeelelist viimistlemist ametlikult vastu.
Viimati läbi vaadatud: 12. mai 2026