ELi eetikaorgan

Milleks selline eetikaorgan?

Tugevad eetika- ja läbipaistvusstandardid on hea valitsemistava jaoks väga olulised ning aitavad ennetada korruptsiooni ja lubamatut sekkumist demokraatlikku protsessi.

Neile toetuvad ka ELi aluslepingud, milles määratakse kindlaks ELi institutsioonide volitused, kohustused ja menetlused. Osalt institutsioonide erinevate rollide ja volituste tõttu on enamikul institutsioonidest oma kodukord või käitumisjuhend, mis on viinud selleni, et igal institutsioonil on oma eetikaraamistik.

15. mail 2024 loodud ELi eetikaorgan on sõltumatu organ, mis kehtestab:

• ELi institutsioonide ühised eetikastandardid
• mehhanismi, mille kaudu institutsioonid saavad eetikaküsimustes omavahel koordineerida ja arvamusi vahetada

See aitab suurendada usaldusväärsust ja kodanike usaldust avaliku sektori asutuste ja demokraatlike protsesside vastu ning edendada institutsioonide koostööd.

Pädevus

Institutsioonide suhtes kohaldatavad ühised standardid puudutavad muu hulgas valdkondi, nagu:

• kolmandate isikute pakutavate kingituste, auhindade, majutuse ja reiside vastuvõtmine
• tingimuslikkuse ja läbipaistvuse meetmed, eelkõige huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste puhul
• deklareeritavad huvid ja varad
• kõrval- või välistegevus
• endiste liikmete tegevus pärast nende ametiaja lõppu

Iga ELi institutsioon vastutab nende standardite rakendamise ning nende järgimise järelevalve ja järelmeetmete eest, sealhulgas võimalike ahistamis- ja sanktsioonide korral, juhul kui nendega kaasneb normide rikkumine. Samuti on institutsioonidel ülesanne avalikustada see teave, kuidas nad standardeid kohaldavad.

Eetikaorgani pädevus ei mõjuta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ega Euroopa Ombudsmani volitusi.

Keda see puudutab?

Eetikaorgan on ühine sõltumatu organ ELi institutsioonide ja selle liikmete (nimelt institutsioonidesse poliitiliselt ametisse nimetatud isikute) jaoks.

Osalevad institutsioonid

Osalevad institutsioonid ehk osalised on

• Euroopa Parlament
• Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Komisjon
• Euroopa Liidu Kohus (vaatleja)
• Euroopa Keskpank
• Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
• Euroopa Regioonide Komitee

7. detsembril 2024 teatas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa, et tema taotleb, et selles organis osaleks ka Euroopa Ülemkogu ja et seda esindaks selles endine Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy.

Taotluse korral võib organi töös osaleda ka Euroopa Investeerimispank, samas kui teised ELi asutused võivad otsustada kohaldada organi eetikastandardeid vabatahtlikkuse alusel hilisemas etapis.

• Eesistuja António Costa kutse Euroopa Ülemkogu liikmetele, 7. detsember 2024

Kokkuleppeosaliste liikmed

ELi eetikaorganisse kuuluvate osaliste liikmed on ELi institutsioonide poliitiliselt ametisse nimetatud liikmed. Nende hulgas on:

• Euroopa Parlamendi liikmed
• liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, sealhulgas juhul, kui ta täidab välisasjade nõukogu eesistuja ülesandeid
• Euroopa Komisjoni liikmed
• Euroopa Keskpanga juhatuse liikmed ning Euroopa Keskpanga nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmed
• Euroopa Kontrollikoja liikmed
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed seoses nende Euroopa Liidu volituste täitmisega
• Euroopa Regioonide Komitee täis- ja asendusliikmed, välja arvatud juhul, kui nad täidavad oma kohalikke või piirkondlikke volitusi

Nõukogu eesistumise ajal või kuue kuu jooksul enne ja pärast seda võivad liikmesriigid otsustada teha oma valitsuste liikmetele avalikult kättesaadavaks teabe eetilist käitumist käsitlevate riigisiseste normide, standardite või tavade kohta, mis on asjakohased nende ülesannete täitmiseks nõukogu eesistumise ajal.

Ülesanded

Eetikaorganil on kolm põhiülesannet:

1. töötada konsensuse alusel välja ühised miinimumstandardid, mida kohaldatakse kõigi osaliste ja nende liikmete suhtes
2. pidada arvamuste vahetusi sise-eeskirjade ja ühiste standardite vastavusse viimise üle
3. edendada koostööd liikmete käitumisega seotud küsimustes

Kui konsulteeritakse eetikaorganit abistavate sõltumatute ekspertidega, võivad need esitada konfidentsiaalse arvamuse selle kohta, kas huvide deklaratsioonid vastavad ühistele miinimumstandarditele.

Juhtimine

Eetikaorgani koosseisu kuuluvad osalevate institutsioonide liikmed: üks maksimaalselt viieks aastaks määratud täisliige ja üks asendusliige. Iga liige juhatab eetikaorganit rotatsiooni korras ühe aasta.

Teda abistavad viis sõltumatut eksperti ja ühine sekretariaat, mis moodustatakse iga osaleva institutsiooni ametnikest.

Eetikaorgani koosseisu puhul tuleks tagada nii selle liikmete sooline tasakaal kui ka geograafiline mitmekesisus.

Teabe kättesaadavus

Kogu eetikaorganiga seotud teave on kättesaadav eetikaorgani veebisaidil.

Muu hulgas avaldatakse seal teave järgmise kohta:

• eetikaorgani koosseis
• koosolekute ajakavad ja päevakorrad
• ühiste eetikastandardite areng ja ajakohastamine
• kõik eeskirjad, mida kohaldatakse nende standarditega hõlmatud osalevate institutsioonide suhtes
• eetikaorgani aastaaruanne
• osalevate institutsioonide enesehindamised