Meediavabadus ELis
Demokraatia oluline osa
Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on demokraatia ja ELi kodanike põhiõiguste oluline osa. Tõeline demokraatia ei ole võimalik ilma vaba meediata, mis uurib võimulolijate tegevust.
Meedia on demokraatliku korra aluseks oleva kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi oluline tugisammas. See on põhjus, miks autoritaarsesse valitsemisse langemine algab sageli sõltumatu meedia ründamisest. Viimastel aastakümnetel on mitmed riigid kogu maailmas sellise suuna valinud, kasutades meediakanalite ja ajakirjanike tagakiusamiseks sundi ja sageli vägivalda.
Ajakirjanikud jätkavad tööd karmides tingimustes, mida iseloomustab suurenev rahaline ja poliitiline surve, järelevalve, meelevaldne vangistamine või vägivald. Meediavabadus on oluline osa demokraatiast, ometi tapeti UNESCO vaatluskeskuse andmetel 2025. aastal maailmas vähemalt 129 ajakirjanikku ja meediatöötajat (alates 1993. aastast on see arv 1922), ning vahistati, ahistati või ähvardati veel palju teisi.
Ka ELis tuleb meediavabadust ja meedia mitmekesisust kaitsta. Tegemist on ühega neljast sambast, mida käsitletakse Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes, milles keskendutakse mitmele põhivaldkonnale, sealhulgas:
- meediat reguleerivate asutuste sõltumatus
- meediaomandi läbipaistvus
- riikliku reklaami jaotamise läbipaistvus ja õiglus
- ajakirjanike turvalisus ja juurdepääs teabele
Sellega seoses täiendavad kehtivaid õigusakte kaks uut komisjoni ettepanekut meediavabaduse kohta:
- direktiiv üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta
- Euroopa meediavabaduse määrus
Direktiiv üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta
Euroopa Komisjon esitas 2022. aasta aprillis direktiivi ettepaneku üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kohta. Üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid on põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid. Neid kasutatakse ajakirjanike, inimõiguslaste ja teiste vastu, et takistada ja piirata nende osalemist avalikku huvi pakkuvates küsimustes või neid selle eest karistada.
Kavandatav direktiiv sisaldab kaitsemeetmeid neile, kelle suhtes on algatatud ilmselgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid. Kavandatavaid kaitsemeetmeid kohaldatakse piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjades. Need hõlmavad järgmist:
- kohtutele antav võimalus jätta ilmselgelt põhjendamatud hagid kiirendatud menetluse kaudu rahuldamata, et vähendada nende mõju (ohvritele)
- võimalus kehtestada rahalisi hüvitisi, et hüvitada üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide sihtrühmaks olevatele isikutele tekitatud kahju
- kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest, tagamaks, et kavandatavas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid ei kahjustata sellega, et hagi esitatakse teises kohtualluvuses
Nõukogu on seda ettepanekut läbi vaadanud alates 2022. aasta detsembrist. Ettepanekut on arutatud tsiviilõiguse töörühmas.
9. juunil 2023 leppis nõukogu kokku oma seisukohas asjaomase õigusakti suhtes, millega kaitstakse ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike hagide eest.
Direktiivi eelnõuga kehtestatakse selliste hagide vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades järgmised menetluslikud tagatised:
- põhjendamatute nõuete tagasilükkamine menetluse algetapis
- menetluskulud katab hageja
- karistuste ettenägemine hagejale
- kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest
Järgmise sammuna alustab nõukogu arutelusid Euroopa Parlamendiga.
30. novembril 2023 jõudsid nõukogu ja ELi parlament esialgsele kokkuleppele ELi õigusakti suhtes, millega kaitstakse ajakirjanikke ja inimõiguslasi.
19. märtsil 2024 võttis nõukogu vastu õigusakti, mille eesmärk on kaitsta avalikku huvi pakkuvates küsimustes sõna võtvaid isikuid selliste kuritarvituslike kohtumenetluste eest, millega püütakse neid vaigistada.
Soovitused liikmesriikidele
Direktiiviga kaasnes kohe vastu võetud täiendav soovitus. Soovituses julgustatakse liikmesriike kohaldama kavandatavas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid kõigi riigisiseste kohtuasjade, mitte ainult tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes. Samuti kutsutakse soovituses liikmesriike üles võtma mitmesuguseid muid meetmeid, näiteks:
- õigusalane koolitus
- teavitustegevus
- koondandmete kogumine riigi tasandil
Euroopa meediavabaduse määrus
Veel üks samm ELi meediavabaduse kaitsmise suunas tehti 2024. aasta märtsis, kui nõukogu võttis vastu Euroopa meediavabaduse määruse. Määrus jõustus 7. mail 2024. Enamikku selle sätetest hakati kohaldama 8. augustil 2025.
Euroopa meediavabaduse määrusega luuakse ELi siseturul meediateenuste ühine raamistik ja kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja meediateenuse osutajaid poliitilise sekkumise eest, lihtsustades samal ajal nende tegutsemist ELi sisepiiride üleselt.
Uute normidega tagatakse kodanike õigus pääseda juurde vabale ja pluralistlikule teabele ning kehtestatakse liikmesriikide kohustus luua asjakohased tingimused ja raamistik selle kaitsmiseks.
Meediavabaduse määrus põhineb läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivil ja laiendab selle kohaldamisala raadiole ja ajakirjandusele.
Selles esitatakse uued normid ja mehhanismid, millega edendatakse meedia mitmekesisust ja sõltumatust kogu ELis.
Määrusega reageeritakse ELis kasvavale murele meedia politiseerimise pärast ning läbipaistvuse puudumisele seoses meedia omandilise kuuluvusega ja riiklike reklaamivahendite eraldamisega meediateenuse osutajatele.
Määrusega püütakse kehtestada kaitsemeetmed, et võidelda poliitilise sekkumise vastu nii era- kui ka avalik-õigusliku meediateenuse osutajate toimetuslikesse otsustesse, kaitsta ajakirjanikke ja nende allikaid ning tagada meediavabadus ja meedia mitmekesisus.
Määruse peamised elemendid on järgmised:
- stabiilse rahastamisallikaga sõltumatu avalik-õiguslik meedia
- meediaomandi läbipaistvus
- toimetuste sõltumatuse kaitse
- meedia mitmekesisuse tagamise ja meedia kontsentreerumise vältimise kaitsemeetmed
- uus meediavabaduse järelevalveasutus Euroopa meediateenuste nõukoda
Määrusega kehtestatakse ka tõhusamad liikmesriikide reguleerivate asutuste ja organite vahelise koostöö mehhanismid. Selle eesmärk on hõlbustada nii meediavabaduse määruse kui ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tõhusat ja järjepidevat rakendamist.
Liikmesriikidel on võimalik vastu võtta ka määruses sätestatutest rangemaid või üksikasjalikumaid norme.
- Euroopa meediavabaduse määrus: nõukogu võttis vastu uued normid ajakirjanike ja meediateenuse osutajate kaitsmiseks (pressiteade, 26. märts 2024)
- Euroopa meediavabaduse määrus – määruse ja soovituse ettepanek (Euroopa Komisjon)
- Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine (taustteave)
- Nõukogu ja parlament leppisid kokku uutes normides, millega kaitstakse meediavabadust, meedia mitmekesisust ja toimetuslikku sõltumatust ELis (pressiteade, 15. detsember 2023)
Sisemised kaitsemeetmed toimetuse sõltumatuse ja omaniku läbipaistvuse tagamiseks
Meediavabadust käsitleva seadusandliku ettepanekuga kaasnes kohe vastu võetud komisjoni soovitus ELis asutatud meediateenuse osutajatele ja liikmesriikidele. Soovituses tehakse ettepanek koostada meediateenuse osutajate jaoks loetelu vabatahtlikest meetmetest, et tagada nende toimetuste sõltumatus. Samuti julgustatakse soovituses meediateenuse osutajaid ja liikmesriike võtma meetmeid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks siseturul.
ELi toetus meediavabadusele
Praegune toetus meediavabadusele ELis tugineb sellistele algatustele nagu digiteenuste pakett, meedia- ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava, Euroopa demokraatia tegevuskava ning nõukogu järeldused ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitse ja turvalisuse kohta.
Mõned selle toetuse osaks olevad põhimeetmed on järgmised:
- meediaomandi jälgimise süsteemi rakendamine, et luua riigipõhine andmebaas, mis sisaldab teavet meediaomandi kohta
- toetuste andmine innovatsiooni toetamiseks kohalikus ja piirkondlikus meedias ning mitmekesisuse edendamiseks
- kiirreageerimismehhanismi olemasolu, et anda praktilist abi ohus olevatele ajakirjanikele
- uurivatele ajakirjanikele ja meediaorganisatsioonidele mõeldud erakorralise toetuse fondi loomine
- meedia mitmekesisuse seire rakendamine, et teha kindlaks võimalikud ohud meedia mitmekesisusele
Viimati läbi vaadatud: 29. aprill 2026