Audiovisuaalmeedia teenused

Nii nagu teiste kaupade ja teenuste suhtes, kehtivad ka audiovisuaalmeedia suhtes ühtse Euroopa turu valdkonna õigusnormid.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on aidanud luua ühtse Euroopa audiovisuaalmeedia teenuste turu:

• ühtlustades teatavaid audiovisuaalteenuste osutamist käsitlevaid õigusnorme
• hõlbustades päritoluriigi põhimõtte alusel audiovisuaalmeedia teenuste osutamist kogu ELis
  

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga pannakse alus avatud ja ausale ELi audiovisuaalteenuste turule. Direktiiviga reguleeritakse nii tavapäraseid teleringhäälingu teenuseid kui ka uusi, tellitavaid teenuseid, kuigi erineval määral.

Järgnev kronoloogia annab ülevaate nõukogus praegu toimuvatest direktiivi ajakohastamist käsitlevatest aruteludest.

Pidades silmas tehnoloogia kiiret muutumist, uute ärimudelite esilekerkimist ja muutuvat vaatajakäitumist, otsustas komisjon direktiivi ajakohastada ja võttis 2016. aasta mais vastu direktiivi muutmisettepaneku. Ettepaneku põhielementide hulka kuulub muu hulgas järgmine:

• direktiivi kohaldamisala laiendatakse videojagamisplatvormidele, et tagada alaealiste kaitse ning kaitse vihakõne ja vägivaldse sisu eest
• jätkatakse lineaarsete ja tellitavate teenuste suhtes kehtivate õigusnormide ühtlustamist, et parandada televisiooni konkurentsivõimet võrreldes tellitavate videoteenuste pakkujatega
• tugevdatakse riigi reguleerivate asutuste sõltumatust ning luuakse audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA), et tagada direktiivi parem ja ühtlasem rakendamine

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on osa digitaalse ühtse turu strateegiast, mille eesmärk on tagada, et Euroopa majandus, tööstus ja ühiskond saaksid uuest digitaalajastust maksimaalset kasu. Turg ja tehnoloogia arenevad kiiresti ning ELi kohus on tagada, et vastavad õigusnormid peaksid nende muutustega sammu.

Rohkem kui miljon ELi kodanikku töötab otseselt audiovisuaal- ja meediasektoris. Audiovisuaal- ja meediasektor peab kohanema uue olukorraga ja looma 21. sajandi meediaraamistiku.

• Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv 2010/13/EL
• Digitaalse ühtse turu strateegia (taustteave)

Päritoluriigi põhimõte

Päritoluriigi põhimõte on üks direktiivi nurgakive. Teenuseosutajate suhtes kohaldatakse üksnes nende asukohariigi õigusnorme. Keskmiselt 31% ühes liikmesriigis tellitavatest videoteenustest on loodud teises liikmesriigis.

Miks on vaja direktiiv läbi vaadata?

Sellest ajast, kui direktiiv 2010. aastal vastu võeti, on audiovisuaalmeedia maastik oluliselt muutunud. Vaatajad, eelkõige alaealised, on liikumas tavapäraselt televisioonilt veebikeskkonda, kuid samal ajal on televisiooniteenuste osutajate regulatiivne koormus palju suurem.

See käib nii traditsioonilisema meedia, nagu televisiooni (sh telereklaam, sponsorlus, tootepaigutus), kui ka uute digitaalmeediaväljaannete ja veebiteenuste kohta. Ettepaneku eesmärk on hõlmata videojagamisplatvormid ja tellitavad videoteenused. Arutelude käigus lisati hiljem ka sotsiaalmeedia.

Seetõttu tagab direktiiv paindlikkuse olukorras, kus üksnes teleringhäälingu suhtes kohaldatavad piirangud ei ole enam õigustatud. Ühtlasi kindlustatakse sellega tarbijate piisav kaitse tellitavate teenuste ja interneti maailmas ning tagatakse, et ei takistata innovatsiooni. Eesmärk on saavutada tasakaal konkurentsivõime ja tarbijakaitse vahel.

EL uues digitaalajastus

• Telerivaatamise aeg väheneb

• Noorte telerivaatamise aeg on vähenenud 7,5%

• Internetiliikluses peaks veebivideote osakaal, mis 2014. aastal oli 64%, kasvama 2019. aastaks 80%ni

Ettepaneku eesmärk on pidada sammu enneolematute tehnika- ja turumuutustega, mille digitehnoloogiale üleminek on kaasa toonud, selleks et säilitada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõime, kaitstes samas üldiseid avalikke huve, nagu:

• alaealiste kaitse
• meediavabadus ja meedia mitmekesisus
• kultuuriline mitmekesisus
• tarbijakaitse

Sellega on sätestatud vajalikud normid tehnoloogilise arengu kujundamiseks, eesmärgiga kaitsta meie kodanikke ja eriti lapsi kahjuliku, näiteks vihakõnet, vägivalda ja terrorismi propageeriva audiovisuaalsisu eest ja säilitada samal ajal sõnavabadus.

Komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal tõsteti audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise eesmärgil esile järgmised küsimused, millele muudetud direktiiv peaks vastama:

• tagada audiovisuaalteenuste osutamisel võrdsed võimalused
• pakkuda optimaalset tarbijakaitset
• kaitsta kasutajaid ning keelata vihakõne ja diskrimineerimine
• edendada Euroopa päritoluga audiovisuaalsisu
• tugevdada ühtset turgu
• tugevdada meediavabadust ja meedia mitmekesisust
• hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu teabele ja sisule

Audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühm (ERGA)

ERGA toob kokku audiovisuaalteenuste valdkonna riiklike sõltumatute reguleerivate asutuste juhid või kõrgetasemelised esindajad, eesmärgiga anda komisjonile nõu ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamise küsimuses.

Täpsemalt

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelise kokkuleppega luuakse tasakaal praegu kehtivate ja reformimist vajavate õigusnormide vahel. Uute õigusnormidega:

• luuakse kõigile ettevõtjatele seoses vaatajate kaitsmisega võrdsed võimalused, sõltumata nende osutatavast teenusest ja platvormist, mida nad kasutavad. Kasutajad saavad võrdse kaitse, olenemata sellest, kas nad vaatavad filmi traditsioonilises või tellitavas televisioonis.
• kehtestatakse selge vastutus videojagamisplatvormide suhtes, et parandada alaealiste ja kõigi kasutajate kaitset vägivaldse ja kahjuliku sisu, samuti vihakõne eest. Riiklike audiovisuaalvaldkonda reguleerivate asutuste kaudu on liikmesriikidel võimalus võtta meetmeid selliste ettevõtjate suhtes, kes õigusnorme ei täida

Uute õigusnormide oluline element on direktiivi kohaldamisala laiendamine videojagamisplatvormidele ja tellitavatele teenustele, eesmärgiga:

• suurendada kultuurilist mitmekesisust ja edendada Euroopa infosisu, kuna tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad peavad tagama, et vähemalt 30% nende kataloogist moodustab Euroopa infosisu ja et see tuuakse piisavalt esile
• vabastada vahendeid, mis investeeritakse Euroopa infosisu tootmisse, sest liikmesriigid võivad nõuda rahalisi osamakseid televisiooni ja tellitavate meediateenuste osutajatelt, sealhulgas neilt, kes asuvad teises liikmesriigis, tehes erandeid, mis võiksid lihtsustada idufirmade ja väikeettevõte tegevust

Uute õigusnormide muude eristuvate elementide hulka kuulub:

• koostöö parandamine liikmesriikide audiovisuaalvaldkonna asutuste vahel audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) tugevdamise ja ELi õigusaktides selle rolli määratlemise abil
• paindlikkuse tagamine, et liikmesriikidel oleks võimalik kohaldada õigusnorme vastavalt riiklikele oludele ja soovi korral isegi vastu võtta rangemad õigusnormid

• Ettepanek direktiivi 2010/13/EL muutmiseks
• Ettepanek direktiivi 2010/13/EL muutmiseks – lõplik kompromisstekst

Menetlus nõukogus

2016. aasta mais esitas komisjon oma ettepaneku nõukogule ja Euroopa Parlamendile osana digitaalse ühtse turu strateegiast. Ettepanek on olnud nõukogus läbivaatamisel mitme eesistumisperioodi jooksul ning eesistujariik Slovakkia esitas eduaruande 2016. aasta novembris.

2017. aasta mais leppis nõukogu kokku üldises lähenemisviisis, kusjuures ministrite arvamused läksid kõige enam lahku küsimustes, mis puudutasid direktiivi kohaldamisala laiendamist videojagamisplatvormidele, kohtualluvuse sätteid ning tellitavate teenuste raames Euroopa teoste edendamist. Üldise lähenemisviisi vastu oli kaheksa liikmesriiki, peamiselt kohaldamisala laiendamise tõttu sotsiaalmeedia audiovisuaalsisule, Euroopa teoste 30% alammäära tõttu tellitavate teenuste puhul ning samuti võimaluse tõttu nõuda teatavatelt teleringhäälingu edastajatelt rahalisi osamakseid.

Kokku toimus kümme kolmepoolset kohtumist. Üheksandal mitteametlikul kolmepoolsel kohtumisel, mis toimus 26. aprillil 2018, jõuti peamistes lahendamata küsimustes poliitilise kokkuleppeni, tasandades niimoodi teed lõplikule kokkuleppele, milleni jõuti viimasel kolmepoolsel kohtumisel 6. juunil 2018.

13. juunil kinnitas COREPER lõpliku kompromissteksti. Lõplik tekst edastati Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks ja vastuvõtmiseks esimesel lugemisel.

Nõukogu võttis direktiivi vastu 6. novembril 2018.

Taustteave

Kehtivas ELi audiovisuaalmeedia direktiivis reguleeritakse liikmesriikide õigusaktide koordineerimist ELi tasandil, pidades silmas kogu audiovisuaalmeediat, st nii traditsioonilist teleringhäälingut kui ka tellitavaid teenuseid.

Komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni, et koguda kõigi huvitatud osaliste arvamusi selle kohta, kuidas kujundada Euroopa audiovisuaalmeedia maastikku, et see vastaks digiajastu nõudmistele. Konsultatsioon toimus 2015. aasta juulist septembrini.