Reageerimine rändekriisile ja vääramatu jõuga seotud olukordadele

Reageerimine kriisiolukordadele

Kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi käsitleva uue määrusega nähakse ette asjakohased menetlusnormid, erandid ja solidaarsusmehhanismide kiire käivitamine, et reageerida sarnastele kriisiolukordadele nagu 2015. aasta rändekriis

Euroopa Liitu seadusliku aluseta saabunute arv on pärast rändekriisi haripunkti (2015. aasta) märkimisväärselt vähenenud.

Uus õigusakt hõlmabkolmandateriikide kodanike või kodakondsuseta isikute massilist saabumist ELi liikmesriiki, mis on sellise ulatuse ja laadiga, et

• see halvaks liikmesriigi varjupaiga-, vastuvõtu- või tagasisaatmissüsteemi
• sellel oleks ilmselt tõsised tagajärjed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja ELi rändehaldussüsteemi toimimisele

Liikmesriikidel oleks õigus teha erandeid teatavatest normidest, näiteks seoses varjupaigataotluste registreerimise või piiril toimuva varjupaigamenetlusega.Uusi norme kohaldatakse olukordades, mis hõlmavad:

• pagulaste massilist saabumist ühte või mitmesse liikmesriiki
• olukordi, kus rändajaid kasutatakse ära poliitilistel eesmärkidel sihtliikmesriigi suutlikkuse ületamiseks ja riigi destabiliseerimiseks
• vääramatust jõust, näiteks pandeemiast tingitud olukordi (nagu COVID-19 kriis) või loodusõnnetusi

Nende erakorraliste meetmete ja muu solidaarsustoetuse jaoks on vaja kõigepealt saada nõukogu luba.

Meetmed

Kui liikmesriik seisab silmitsi mõne eespool kirjeldatud olukorraga, võib see liikmesriik taotleda luba ühistest menetlustest erandite tegemiseks või solidaarsusmeetmete kasutamiseks.

Komisjon analüüsib olukorda ja kui eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud, võtab vastu komisjoni rakendusotsuse, millega tehakse kindlaks kriisiolukorra või vääramatu jõu olukorra olemasolu. Komisjon võib teha ka ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusotsus.

Kui nõukogu on selle otsuse vastu võtnud, saab asjakohaseid erandeid kohaldada ja liikmesriigil on võimalik asjakohastest solidaarsusmeetmetest kasu saada. Lisaks sellele, et komisjoni ülesandeks on olukorda jälgida ja hinnata, võib komisjon teha ka ettepaneku nõukogu rakendusotsus kehtetuks tunnistada või seda pikendada. Kehtestatud meetmed kehtivad kolm kuud ja neid võib pikendada maksimaalselt 12 kuuks.

Tähtajad

Selleks et leevendada survet ELi riigile, kuhu saabub massiliselt varjupaika taotlevaid inimesi, rakendatakse tähtaegade suhtes järgmisi erandeid.

Teatavaid tähtaegu võib pikendada, näiteks:

rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega nelja nädalani

piirimenetluse lõpuleviimise tähtaega täiendava kuue nädala võrra

taotluste ja teadete saatmise tähtaegu ja tähtaegu nende isikute tagasivõtmiseks, kelle eest vastutab kriisis olev liikmesriik, kuid kes asuvad teises liikmesriigis

Erandid

Lisaks võimaldavad uued meetmed liikmesriikidel teha kriisiolukordades järgmist:

• muuta piirimenetluse kriteeriume, et vähendada piiril läbivaadatavate taotluste arvu või laiendada piirimenetluse kasutamist nii, et kõik taotlused vaadatakse läbi piiril, kusjuures haavatavate rühmade jaoks on kehtestatud erikaitsemeetmed
• saada vabastuse (tavaolukorras nõutavast) kohustusest võtta teisest ELi liikmesriigist tagasi need varjupaigataotlejad, kelle eest nad vastutavad

Solidaarsus- ja toetusmeetmed

Kriisiolukorras olev liikmesriik võib taotleda teistelt ELi riikidelt solidaarsuspanuseid. Need panused sarnanevad uue varjupaiga- ja rändehalduse määruse alusel kokkulepituga ja on järgmised:

varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine

rahaline panus, sealhulgas kolmandates riikides

alternatiivsed solidaarsusmeetmed, näiteks suutlikkuse suurendamine või personali lähetamine

Nende meetmete üldine eesmärk on tagada, et ükski liikmesriik ei kannaks ebaproportsionaalset vastutust ja et kõik liikmesriigid peaksid pidevalt solidaarsusesse panustama.

Ainult juhul, kui ümberpaigutamismeetmed ei kata kõiki liikmesriigi vajadusi, muutuvad vastutuse rakendamise erandid kohustuslikuks, kusjuures toetav liikmesriik vastutab nende isikute varjupaigataotluste läbivaatamise eest, kes viibivad tema territooriumil, kuid kelle peaks tavaolukorras tagasi võtma kriisiolukorras olev liikmesriik. Kuna kriisiolukordades tuleb katta kõik vajadused, võib asjaomane liikmesriik olla sunnitud panustama rohkem kui oleks õiglane, kuid sellisel juhul oleks sellel liikmesriigil õigus oma panus hiljem tasa arveldada.

Kriisi ajal on ELi solidaarsuskoordinaatori ülesanne toetada ümberpaigutamisi ja parandada liikmesriikide valmisolekut.

Kiirendatud menetlus

Kui teatavast päritoluriigist või -piirkonnast saabub suur hulk taotlejaid, kes tõenäoliselt vajavad kaitset, võib komisjon võtta vastu soovituse kiirendatud menetluse kohaldamiseks.

See menetlus võimaldab isikliku vestluse ära jätta ja see tuleks lõpule viia vähem kui nelja nädala jooksul.

Töö rände- ja varjupaigaleppega

Liikmesriigid jõudsid 4. oktoobril 2023 kokkuleppele oma läbirääkimisvolitustes määruse suhtes, mis käsitleb kriisiolukordi (sealhulgas rände ärakasutamist) ja vääramatu jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 20. detsembril 2023 kokkuleppele kõnealuses erandlike asjaolude korral rakendatavas uues õigusaktis ning paljudes muudes rände- ja varjupaigaleppes sisalduvates ettepanekutes.

ELi liikmesriikide esindajad kiitsid 8. veebruaril 2024 heaks mitme õigusakti suhtes detsembris saavutatud kokkuleppe ja kolm õigusakti, milles nõukogu ja Euroopa Parlament olid kokku leppinud juba 2022. aastal. Liikmesriikide esindajad kiitsid heaks ka piirilt tagasisaatmist käsitleva ajakohastatud määruse.

14. mail 2024 võttis nõukogu ELi rände- ja varjupaigaleppe vastu.

• Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku volitustes kriisiolukordi käsitleva ELi akti suhtes (pressiteade, 4. oktoober 2023)
• Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid läbimurde ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi reformimisel (pressiteade, 20. detsember 2023)
• Kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordade määrus, 9. veebruar 2024
• Nõukogu võttis vastu ELi rände- ja varjupaigaleppe (pressiteade, 14. mai 2024)