Skip to content

Struktuurireformi tugiprogramm

ELi struktuurireformi tugiprogramm on ette nähtud selleks, et aidata liikmesriikidel kavandada ja ellu viia institutsioonilisi, haldus- ja struktuurireforme ning kasutada selleks ette nähtud ELi vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

Programmi rakendatakse aastatel 2017–2020 ning selle eelarve on 142,8 miljonit eurot.

Programm täiendab olemasolevaid ELi programme ning suutlikkuse suurendamiseks ja tehniliseks abiks saadaolevaid vahendeid. Programmi lisaväärtus seisneb abi, nõuannete ja oskusteabe andmises kohapeal (st taotluse esitanud liikmesriikide ametiasutustele) kas kogu reformiprotsessi jooksul või selle eri etappides.

Programmi ettepanek tugines positiivsetele kogemustele, mida EL sai tehnilise abi andmisel Kreekale ja Küprosele nende majanduslike kohandamisprogrammide elluviimisel. Kõnealuse programmi abil muudetakse selline oskusteave kättesaadavaks kõikidele ELi liikmesriikidele.

Kronoloogia

Euroopa Komisjon esitas struktuurireformi tugiprogrammi loomist käsitleva määruse ettepaneku 2015. aasta novembris osana 2016. aasta Euroopa poolaastaks mõeldud dokumentide paketist. Nõukogu jõudis Euroopa Parlamendiga selle suhtes kokkuleppele 8. veebruaril 2017. Nõukogu võttis ettepaneku vastu 11. mail 2017, pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle 27. aprillil 2017 heaks kiitnud.

Euroopa Komisjon esitas 2017. aasta detsembris ettepaneku suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti 80 miljoni euro võrra ja muuta selle üldeesmärki. Nõukogu jõudis Euroopa Parlamendiga selle suhtes kokkuleppele 11. juulil 2018.

Põhipunktid

Õigusraamistik

Määruse võttis vastu ELi nõukogu koos Euroopa Parlamendiga (seadusandliku tavamenetluse teel). Nõukogus toimus ettepaneku üle hääletamine kvalifitseeritud häälteenamusega.

Nõukogus vaatas ettepaneku läbi rahandusnõunike töörühm.

Ettepaneku vastuvõtmine nõudis muudatuste tegemist määruses (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta (ühissätete määrus), ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) käsitlevas määruses (EL) nr 1305/2013.

Eesmärgid

Programmi põhieesmärk on aidata liikmesriigil ellu viia majanduskasvu toetavaid struktuurireforme. Need reformid peaksid aitama parandada konkurentsivõimet, suurendada tootlikkust ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, luua töökohti ja hoogustada investeeringuid, eelkõige majanduse juhtimise kontekstis.

Programmis on ette nähtud ka abi andmine liidu rahaliste vahendite tõhusaks, tulemuslikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks.

Programmi eesmärk on saavutada nimetatud eesmärk, aidates liikmesriikidel parandada nende haldus- ja institutsioonilist suutlikkust. See omakorda peaks aitama neil paremini rakendada ELi õigust ja riigipõhiseid soovitusi, mis antakse liikmesriikidele igal suvel Euroopa poolaasta ehk ELi majanduspoliitika koordineerimise süsteemi raames. Selline koordineerimine on vajalik ELi liikmesriikide majanduse paremaks lähendamiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks kogu ELis.

Programmist toetatavad reformid

Toetust antakse liikmesriikide ametiasutustele asjaomase liikmesriigi taotluse alusel.

Toetust antakse reformidele,

  • mis on seotud Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste ja muude ELi õigusaktide rakendamisega seotud meetmete rakendamisega
  • mis on seotud konkreetsete majanduslike kohandamisprogrammide rakendamisega
  • mida liikmesriigid viivad ellu omal algatusel, et tagada jätkusuutlike investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomine

Toetust antakse kõige olulisematele reformidele ja teemadele, mis on kokku lepitud taotluse esitanud liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel.

Nõukogu tegi määruse eelnõusse mitmeid muudatusi, mis puudutavad liikmesriikide rolli sellise toetuse taotlemisega seotud protsessides ning programmi rakendamist ja järelevalvet.

Eelarve

Määruses on programmi eelarveks ette nähtud 142,8 miljonit eurot. See summa arvatakse maha olemasolevatest tehnilise abi vahenditest, mis on saadud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.

Nõukogu tegi ettepaneku, et vahendite mahaarvamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest peaks olema erandlik ega tohiks mõjutada tulevasi ettepanekuid.

Euroopa Komisjon tegi 2017. aasta detsembris ettepaneku suurendada programmi rahastamispaketti 80 miljoni euro võrra.

Vaata ka

  • 2018

    • 18. juuli

      Nõukogu eesistujariik saavutab poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga

      Nõukogu eesistujariik Austria ja Euroopa Parlament jõudsid 11. juulil 2018 kokkuleppele suurendada struktuurireformi tugiprogrammi eelarvet. ELi suursaadikud kinnitasid kokkuleppe 18. juulil.

      Teksti viimistletakse nüüd õiguslikult ja keeleliselt. Parlament hääletab teksti lõppversiooni üle eeldatavasti septembris. Varsti pärast seda võtab teksti vastu nõukogu ning see avaldatakse ELTs.

  • 2017

    • 11. detsember

      Nõukogu saab ettepaneku suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti

      Struktuurireformi tugiprogrammi määruse jõustumisest alates on liikmesriigid programmi täielikult ära kasutanud ja taotlenud toetust mahus, mis märkimisväärselt ületab aastaseks tsükliks ettenähtud summasid. Komisjon tegi seepärast ettepaneku suurendada struktuurireformi tugiprogrammi 2019.–2020. aasta eelarvet 80 miljoni euro võrra.

      Samuti tegi ta ettepaneku muuta selle üldeesmärki, et sellega saaks toetada ka struktuurireforme, mida liikmesriigid teevad euroalaga ühinemiseks ettevalmistumisel. See täiendaks programmi esialgset eesmärki aidata viia ellu reforme, mille eesmärk on säilitada majanduskasv ELi majanduse juhtimise kontekstis, samuti omaalgatuslikke struktuurireforme.

    • 11. mai

      Nõukogu võtab vastu struktuurireformi tugiprogrammi käsitleva määruse

      Nõukogu võttis 11. mail vastu struktuurireformi tugiprogrammi loomist käsitleva määruse lõpliku versiooni, pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle 27. aprillil 2017 heaks kiitnud.

      Määrus on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides ja jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

    • 8. veebruar

      Nõukogu eesistujariik saavutab poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga

      Nõukogu eesistujariik viis kavandatud programmi üle Euroopa Parlamendiga peetud läbirääkimised edukalt lõpule.

      Ettepaneku teksti viimistlemine toimub edasiste tehniliste kõneluste käigus. Nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) peaks kokkuleppe heaks kiitma enne Euroopa Parlamendi täiskogul toimuvat hääletust.

  • 2016

    • 28. aprill

      Nõukogu lepib kokku oma läbirääkimisseisukohas

      Alaliste esindajate komitee (COREPER) leppis nõukogu nimel kokku läbirääkimisseisukohas.

      Nõukogu läbirääkimisseisukohta käsitlev eesistujariigi ettepanek sai laialdase toetuse. Tekstis sisalduvad ettepanekud tugevdavad liikmesriikide positsiooni toetuse taotlemisel, selle kasutamisel ja järelevalves. Samuti nähakse selles ette, et vahendite mahaarvamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest peaks olema erandlik ega tohiks mõjutada tulevasi ettepanekuid.