ELi kaubanduspoliitika
EL võtab vastu kaubandusalaseid õigusakte ning peab kaubanduspoliitika kaudu kolmandate riikidega läbirääkimisi ja sõlmib kaubandusküsimusi käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid.
Mida kujutab endast ELi kaubanduspoliitika?
Kaubanduspoliitika on ELi ainupädevuses. See tähendab, et kaubandusküsimusi reguleerib ja rahvusvahelisi kaubanduslepinguid sõlmib EL, mitte liikmesriigid.
Tegutsedes mitmete erinevate strateegiate elluviimise asemel ülemaailmsel areenil pigem üheskoos ja ühel häälel, on EL ülemaailmses kaubanduses tugevamal positsioonil.
EL peab kaubandussuhteid kolmandate riikidega kaubanduskokkulepete kaudu. Nende mõte on luua paremad kaubandusvõimalused ja ületada kaubandustõkked.
Kaubavahetusel ja teenuskaubandusel on oluline roll kestliku majanduskasvu suurendamisel ja töökohtade loomisel. Rohkem kui 30 miljonit töökohta ELis sõltub ekspordist väljapoole ELi. Tulevasest ülemaailmsest majanduskasvust 90% tekib hinnangute kohaselt väljaspool Euroopat. Kaubandus on seega vahend majanduskasvuks ja ELi jaoks esmatähtis prioriteet.
Nõukogu püüdleb veendunult tugeva ja reeglipõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi poole. Vastutustundliku ELi kaubanduspoliitikaga kaasneb kõrge läbipaistvuse tase ja tõhus teabevahetus kodanikega kaubanduse ja avatud turgudega seotud hüvede ja väljakutsete teemal.
Aus ja õiglane kaubandus
Euroopa Liit soovib tagada ausa ja õiglase kauplemise kolmandate riikidega.
Sel põhjusel on EL viimastel aastatel edendanud olulisemate kaubandusreeglite põhjalikku reformi. Reformiga on hõlmatud järgmised tuumikvaldkonnad:
- survestamisvastased meetmed
- välismaised otseinvesteeringud
- kahepoolsed kaitsemeetmed
- dumpinguvastased meetmed
- kaubanduse kaitsevahendid
ELi seadusandlike algatuste eesmärk on kaitsta Euroopa tootjaid ja ettevõtteid võimaliku kahju eest, mida välisriigi ettevõtete teatavad kaubandustavad võivad põhjustada.
Survestamisvastased meetmed
23. oktoobril 2023 võttis nõukogu vastu uue survestamisvastase õigusakti. Selle vahendi eesmärk on kaitsta ELi ja selle liikmesriike kolmandate riikide sellise majandussurve eest, mille puhul kasutatakse kaubandust või investeeringuid mõjutavaid meetmeid.
Vastumeetmete hulgas, mida võidakse kolmandate riikide suhtes vastusena majanduslikule survestamisele kohaldada, on kaubanduspiirangute kehtestamine, näiteks:
- suuremad tollimaksud
- impordi- või ekspordilitsentsid
- piirangud teenuste, välismaiste otseinvesteeringute või riigihangete valdkonnas
Survestamisvastane õigusakt on kavandatud selleks, et dialoogi kaudu survestamist vähendada ja sundida survestamismeetmete kasutamist lõpetama. ELi vastumeetmeid kohaldatakse üksnes viimase abinõuna.
Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud
5. märtsil 2019 võttis nõukogu vastu määruse, millega luuakse ELi tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuraamistik. See jõustus 2020. aasta oktoobris.
ELi-sisese suure integreerituse tõttu võivad ühes liikmesriigis tehtavad välismaised otseinvesteeringud ohustada julgeolekut või avalikku korda teises liikmesriigis või kogu ELis.
Välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad uued õigusnormid võimaldavad ELil kindlaks teha uusi probleeme ja neile vastavalt reageerida. Sel eesmärgil uue raamistikuga:
- luuakse koostöömehhanism, mille kaudu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon saavad seoses teatavate investeeringutega teavet vahetada ja muret väljendada;
- võimaldatakse Euroopa Komisjonil esitada arvamusi, kui investeering ohustab rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda;
- julgustatakse rahvusvahelist koostööd investeeringute taustauuringute valdkonnas, sealhulgas kogemuste, parimate tavade ja teabe jagamist ühist huvi pakkuvates küsimustes;
- kehtestatakse teatavad nõuded liikmesriikidele, kes soovivad riigi tasandil taustauuringumehhanismi säilitada või vastu võtta;
2024. aasta jaanuaris tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus, et kõrvaldada olemasolevad puudused ja parandada vahendi tõhusust.
Läbivaatamisettepanek tugineb kogemusele, mille on komisjon ja ELi liikmesriigid saanud 1200 välismaise otseinvesteeringu tehingu läbivaatamisel viimase kolme aasta jooksul, mida on tehtud kehtiva välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu määruse alusel.
Horisontaalsed kahepoolsed kaitsemeetmed
Nõukogu võttis 28. jaanuaril 2019 vastu määruse, mis võimaldab kohaldada kaubanduslepingutele kaitsemeetmeid.
Määrus hõlmab ELi-Jaapani, ELi-Singapuri ja ELi-Vietnami vabakaubanduslepinguid. Määruse kohaldamisalasse võib lisada uusi kaubanduslepinguid.
Kahepoolsed kaitsemeetmed on seotud kaubanduslepingutega ning võimaldavad sooduskohtlemise ajutist peatamist.
Enne algatust tehti ettepanekud selle mehhanismi lisamiseks igale kaubanduslepingule.
Nimetatud algatuse alusel kehtib selliste meetmete suhtes sidus horisontaalraamistik, mis lisatakse uutesse lepingutesse.
Dumpinguvastased meetmed
Nõukogu võttis 4. detsembril 2017 vastu ELi õigusnormid, et kaitsta Euroopa Liitu ebaausate kaubandustavade eest. Need jõustusid 20. detsembril 2017.
Ajakohastatud ELi dumpinguvastaseid norme kohaldatakse juhul, kui imporditud toodete hinnad on riigi sekkumise tõttu kunstlikult madalad.
Õigusraamistikuga kaob dumpingu arvutamisel endine eristus turumajanduslike ja mitteturumajanduslike riikide vahel.
Lisaks peab komisjon tõendama olulise turumoonutuse olemasolu toote müügihinna ja tootmiskulu vahel.
Kaubanduse kaitsevahendid
8. juunil 2018 jõustus uus määrus, millega ajakohastatakse ELi kaubanduse kaitsevahendeid.
Määruse eesmärk on kaitsta ELi tootjaid ebaausast konkurentsist tuleneva kahju eest, tagades vaba ja ausa kaubanduse. See muudab kaubanduse kaitsevahendid prognoositavamaks, läbipaistvamaks ja juurdepääsetavamaks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.
ELi eesmärk on muuta dumpingu- ja subsiidiumidevastased vahendid tõhusamaks ja sobivamaks, et kaitsta ELi tootjaid välisfirmade ebaausate kaubandustavade ja vastumeetmete ohu eest.
Samal ajal peaksid importijad saama paremini prognoosida tollimaksumäärade varieerumist, mis võimaldaks neil oma äritegevust lihtsamini planeerida. Kogu süsteem peaks olema läbipaistev ja kasutajasõbralik.