Skip to content

Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaal

Lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevate uute ELi normidega soovitakse tagada, et naistel ja meestel oleksid tööl ja kodus võrdsemad võimalused.

Uued ELi normid

Töö- ja eraelu tasakaalu käsitlevad uued ELi normid jõustusid 2022. aasta augustis. Nõukogu võttis uued normid vastu 13. juunil 2019.



Ettepaneku eesmärk on edendada pere- ja töökohustuste head tasakaalu ning tagada, et naistel ja meestel oleksid tööl ja kodus võrdsemad võimalused. ELi ja liikmesriikide õigusaktid ning poliitika peaks:

  • aitama töötajatel ühitada töö- ja pereelu
  • aitama ettevõtetel hoida tööl andekaid inimesi
  • suurendama paindlikkust nii tööandjate kui ka töötajate jaoks
  • soodustama võrdseid võimalusi
  • looma majanduskasvu ja pakkuma hüvesid kogu ühiskonnale, sealhulgas lastele ja perekondlikku hoolt vajavatele inimestele



Miks meil seda vaja on?

Direktiivi üldine eesmärk on:

  • tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl
  • võimaldada lapsevanematel ja hoolduskohustusega inimestel ühitada paremini tööd ja hoolduskohustust

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks ELi aluspõhimõtetest. Sellegipoolest on naised kogu Euroopa Liidus tööturul ja juhtivatel kohtadel märkimisväärselt alaesindatud. Eelkõige püütakse selle uue algatusega soodustada hoolduskohustuse võrdsemat jagunemist naiste ja meeste vahel.

ELis soolisest tööhõivelõhest tulenev majanduslik kahju on 370 miljardit eurot aastas. Töö- ja eraelu tasakaalu pakett peaks olema lapsevanematele ja hooldajatele abiks, kohustamata neid tegema valikut pere või karjääri vahel.

Täpsemalt

Seadusandlikud meetmed

Komisjoni direktiivi ettepanekuga, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, kehtestatakse uued või rangemad miinimumnõuded, et ELi eri liikmesriikide olukorda ühtlustada, säilitades järgmised olemasolevad õigused ja neid laiendades:

  • isapuhkus – uus õigus ELi tasandil
  • vanemapuhkus – plaanis muuta tasustatavaks
  • hoolduspuhkus – uus õigus ELi tasandil
  • paindlik töökorraldus – laiendada hooldajatele ja ajakohastada kaitsetaset

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid 24. jaanuaril 2019 esialgse kokkuleppe lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi ettepaneku mõne põhiküsimuse suhtes.

Isapuhkus

Isa või teine lapsevanem saab võimaluse võtta lapse sünni ajal vähemalt 10 tööpäeva puhkust, mis tasustatakse samal tasemel kui praegu ELi tasandil sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus. Liikmesriigid, kus on kasutusel soodsam vanemapuhkuste süsteem, võivad jätkata oma praeguse korraga.

Vanemapuhkus

Individuaalne õigus 4kuulisele tasustatud puhkusele, millest 2 kuud ei oleks vanemate vahel ülekantav. Puhkusetasu suuruse kehtestavad liikmesriigid.

Hoolduspuhkus

Uus ELi tasandi mõiste – töötajale antav puhkus selleks, et hooldada tõsistel tervislikel põhjustel hooldamist või tuge vajavat sugulast – 5 tööpäeva aastas. Selle puhkuse kohaldamine võib olla liikmesriigiti erinev – nad võivad võimaldada puhkust juhtumipõhiselt ja kehtestada selle õiguse kasutamiseks lisatingimusi.

Paindlik töökorraldus

Samuti laiendatakse lapsevanemate õigust taotleda paindlikku töökorraldust ka töötavatele hooldajatele.

Muud kui seadusandlikud meetmed

Lisaks seadusandlikule ettepanekule sisaldab komisjoni algatus ka mitteseadusandlikke meetmeid, millega toetatakse liikmesriike ühiste eesmärkide saavutamisel. Nendega soovitakse:

  • tagada hooldajatele ja lapsevanematele, sealhulgas rasedatele naistele ja puhkuselt naasvatele töötajatele kaitse diskrimineerimise ja vallandamise vastu
  • soodustada perepuhkuste ja paindliku töökorralduse sooliselt tasakaalustatud kasutamist
  • kasutada paremini Euroopa vahendeid pikaajalise hoolduse ja lapsehoiuteenuste parandamiseks
  • kaotada nende jaoks, kes ei ole esimese sissetuleku saajad majanduslikult pärssivad tegurid mis takistavad töötajatel, eelkõige naistel, sisenemast tööturule või töötamast täistööajaga

Artikkel 33 – perekonna- ja tööelu

Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.



Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 33

Töö nõukogus

Komisjon esitas uue direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, nõukogule 2016. aasta detsembris. Nõukogu ja Euroopa Parlament kui kaks seadusandjat lepivad kokku direktiivi lõplikus sisus ja sõnastuses. Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi.

Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühm vaatas ettepaneku läbi.

Liikmesriikide ministrid arutasid nõukogus uut ettepanekut 2017. aasta detsembris. Nõukogu leppis oma läbirääkimisseisukohas (üldine lähenemisviis) lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi suhtes kokku 21. juunil 2018. Nimetatud volituste põhjal alustas nõukogu eesistujariik läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid 24. jaanuaril 2019 esialgse kokkuleppe lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiivi ettepaneku mõne põhiküsimuse suhtes.

6. veebruaril 2019 kinnitasid ELi liikmesriikide esindajad ELi nõukogus esialgse kokkuleppe direktiivi suhtes.

Nõukogu võttis direktiivi vastu 13. juunil 2019. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid peavad seejärel võtma kolme aasta jooksul vastu direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, seega 2. augustiks 2022.

Seotud dokumendid ja väljaanded

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 5. märts 2026