Lepituskomitee

Mis on lepituskomitee?

Lepituskomitee võib kokku kutsuda seadusandliku tavamenetluse raames, kui nõukogu ei kiida teisel lugemisel heaks parlamendi muudatusettepanekuid seadusandliku ettepaneku kohta. Lepitusetapp on viimane võimalus jõuda kaasseadusandjate vahel kokkuleppele.

Kui lepituskomitees kokkuleppele ei jõuta, siis seadust vastu ei võeta.

Komitee koosneb 27 liikmesriigi esindajatest ja sama paljudest Euroopa Parlamendi liikmetest. Seda juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi president ja nõukogu roteeruv eesistujariik. Koosolekutel osaleb ka Euroopa Komisjon, kes püüab erinevad seisukohad ühitada.

Lepituskomiteed käsitlev säte on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 294.

• Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 294

Viimasel ajal harva kasutatud

Alates 1999. aastast on ainult 9% seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidest vastu võetud lepitusmenetluse teel.

Praegu võetakse üle 90% seadusandliku tavamenetluse alla kuuluvatest õigusaktidest vastu esimese lugemise lõpus või teise lugemise alguses.

Aastatel 2014–2025 lepitusmenetlusi ei toimunud.

2026. aastal kutsuti esimest korda enam kui kümne aasta jooksul kokku lepituskomitee seoses lennureisijate õigusi käsitleva ettepanekuga.

Kuidas lepitus toimub?

Lepituskomitee tuleb kokku kutsuda hiljemalt kuus nädalat (või kaheksa nädalat, kui taotletakse pikendust) pärast kavandatava õigusakti teise lugemise lõppu. Eesmärk on jõuda kokkuleppele ühises tekstis, võttes aluseks kahe institutsiooni poolt teisel lugemisel vastu võetud seisukohad.

Lepituskomiteel on seejärel ühise teksti suhtes kokkuleppele jõudmiseks aega kuus nädalat. Seda ajavahemikku võib parlamendi või nõukogu taotlusel pikendada kuni kahe nädala võrra.

Kui selle aja jooksul kokkuleppele ei jõuta, siis kavandatud õigusakti vastu ei võeta.

Kui ühise teksti suhtes jõutakse kokkuleppele, peab see veel parlamendis ja nõukogus läbima vastuvõtmise protsessi. See toimub seadusandliku ettepaneku kolmandal lugemisel. Kolmandal lugemisel ei saa ühise teksti sõnastust muuta. Mõlemal institutsioonil on kõnealuse õigusakti üle hääletamiseks aega kuus nädalat. Seda ajavahemikku võib kuni kahe nädala võrra pikendada.

Vastuvõtmiseks peab tekst olema vastu võetud:

• parlamendi absoluutse häälteenamusega
• nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega

Kui parlament või nõukogu nimetatud ajavahemiku jooksul ühise teksti üle ei hääleta või lükkab selle tagasi, siis kavandatud õigusakti vastu ei võeta.

Sellisel juhul võib komisjon esitada samal teemal uue seadusandliku ettepaneku.

Vaata ka