Kriitiliste toormete määrus

Miks on ELi kriitiliste toormete määrus vajalik?

ELi nõudlus mitteväärismetallide, akumaterjalide, haruldaste muldmetallide ja muude toormete järele peaks hüppeliselt kasvama, arvestades et EL loobub fossiilkütustest ja läheb üle puhta energia süsteemidele, mille jaoks on vaja rohkem mineraale.

ELi rohepööre nõuab akude, päikesepaneelide, püsimagnetite ja muu puhta tehnoloogia kohaliku tootmise suurendamist. Vastava nõudluse rahuldamiseks on vaja ulatuslikku juurdepääsu mitmesugustele toormetele.

Lisaks on kriitilised toormed ELi jaoks olulised järgmistes valdkondades:

Tööstuse väärtusahelad

Energia tootmiseks mittekasutatavad toormed on seotud kõigi tööstusharudega tarneahela kõigis etappides.

Strateegiline tehnoloogia, näiteks kosmose- ja kaitsetehnoloogia

Tehnoloogia areng ja elukvaliteedi paranemine sõltuvad mitmesugustest ja üha suuremast hulgast toormetest.

Kliima, energeetika ja keskkond

Puhas tehnoloogia vajab toormeid, mis on asendamatud päikesepaneelide, tuuleturbiinide, elektrisõidukite ja energiatõhusa valgustuse puhul.

Kohalik tootmine on otsustava tähtsusega ELi energia- ja liikuvussüsteemide ümberkujundamisel, mille puhul lähtutakse osaliselt kavast „REPowerEU“ ja 2035. aasta mootorsõidukite heitkoguste eesmärkidest.

ELi kriitiliste toormete määrus

Nõukogu võttis 2024. aasta märtsis vastu Euroopa kriitilise tähtsusega toormete määruse, kuna nõudlus haruldaste muldmetallide järele peaks lähiaastatel hüppeliselt kasvama.

Kriitilised toormed on ELi jaoks majanduslikult väga olulised toormed, mille puhul esineb suur tarnehäirete risk tulenevalt allikate kontsentreeritusest ning heade ja taskukohaste asendustoormete puudumisest.

Määruse eesmärk on:

• suurendada ja mitmekesistada ELi kriitiliste toormete tarneid
• parandada ringluspõhisust, sealhulgas ringlussevõttu
• toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ressursitõhususe valdkonnas ning asendustoormete leidmist

Uued normid tugevdavad ka Euroopa strateegilist autonoomiat.

• Strateegiline autonoomia: nõukogu andis kriitilise tähtsusega toorainete määrusele lõpliku heakskiidu (pressiteade, 18. märts 2024)

Mis on toormed ja milleks neid kasutatakse?

Metallid, mineraalid ja looduslikud materjalid on meie igapäevaelu osa. Neid toormed, mis on majanduslikult kõige olulisemad ja mille puhul esineb suur tarneprobleemide risk, nimetatakse kriitilisteks toormeteks.

Kriitilised toormed on väga olulised paljude eri tööstusökosüsteemide toimimise ja terviklikkuse tagamiseks.

34 kriitilist tooret

Mõned sektorid on eriti strateegilised ELi taastuvenergia, digi-, kosmose- ja kaitsevaldkonna eesmärkide seisukohast.

Kindlaksmääratud 34 kriitilise toorme alusel on koostatud konkreetne strateegiliste toormete(*) loetelu (vt allpool 17 strateegilist tooret tumekollasel taustal), mis hõlmab selliseid toormeid, mille tarned eeldatavasti hüppeliselt kasvavad, mille kõigi suhtes kehtivad keerukad tootmisnõuded ja mille puhul esineb seega suurem tarneprobleemide risk.

See loetelu vaadatakse korrapäraselt läbi.

*Strateegilised toormed raskete haruldaste muldmetallide (HREE) ja kergete haruldaste muldmetallide (LREE) hulgas: Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce

Milleks kriitilisi toormeid kasutatakse?

Kriitilisi toormeid kasutatakse kõikjal. Ilma nendeta ei oleks enamik ühiskonnasektoreid võimelised toimima, sest kõnealuseid toormeid kasutatakse paljudes igapäevaseadmetes ja iga liikmesriigi majanduse jaoks olulistes toodetes, näiteks nutitelefonides, elektriautodes, tuuleturbiinides, taimeväetistes ja õhusõidukites.

Telefonide vibratsioonitehnoloogia = volfram

Elektrisõidukid = liitium, koobalt ja nikkel

Tuuleturbiinid = boor

Kriitiliste toormete hankimise geopoliitika

Kriitilisi toormeid hangitakse peamiselt väljastpoolt ELi. Kuigi EL ei saa selles valdkonnas kunagi isemajandavaks, seab ta eesmärgiks oma tarnete mitmekesistamise.

Praegu sõltub EL teatavate kriitilise tähtsusega toormete puhul ainult ühest riigist:

• Hiina katab 100% ELi raskete haruldaste muldmetallide tarnetest
• Türgi katab 99% ELi booritarnetest
• Lõuna-Aafrika katab 71% ELi plaatinavajadusest

Alates 2024. aastast on haruldaste muldmetallide ja muude kriitilise tähtsusega materjalide ekspordipiirangud kolmandates riikides suurendanud ELi mitmekesistamisstrateegia pakilisust.

Näiteks on Hiina viimase kolme aasta jooksul võtnud vastu mitu ekspordikontrolli meedet, mis puudutavad selliseid kriitilisi toormeid nagu gallium, volfram, vismut ja haruldased muldmetallid, aga ka lõpptooteid, nagu patareid ja akud, ning haruldaste muldmetallide töötlemisega seotud seadmeid.

Samal ajal on teised ülemaailmsed osalejad tõhustanud oma meetmeid, et tagada oma tööstusele kriitiliste toormete kättesaadavus, rahastades kriitiliste toormete projekte ja mitmekesistades tarneid partnerluste kaudu.

ELi peamised kriitiliste toormete tarnijad

Isemajandamise suurendamine

Selleks et vähendada kriitilistele toormetele juurdepääsul sõltuvust kolmandatest riikidest, seadis EL 2030. aastaks järgmised eesmärgid:

Vähemalt 10% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis kaevandatud toormega.

Vähemalt 40% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis töödeldud toormega.

Vähemalt 25% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis ringlusse võetud toormega.

Ühest kolmandast riigist tohib tarnida maksimaalselt 65% iga strateegilise toorme ELis aastas ükskõik millises asjakohases töötlemisetapis tarbitavast kogusest.

Selle saavutamiseks tõhustab EL kaubandusmeetmeid, mis hõlmavad järgmist:

• kriitiliste toormete klubi kõigile sarnaselt meelestatud riikidele, kes soovivad tugevdada üleilmseid tarneahelaid
• Maailma Kaubandusorganisatsiooni tugevdamine
• kestlike investeeringute hõlbustamise lepingute ja vabakaubanduslepingute võrgustiku laiendamine
• nõuete täitmise tagamise tõhustamine eesmärgiga võidelda ebaausate kaubandustavade vastu

Strateegilised projektid

Nende eesmärkide saavutamiseks kiitis komisjon 2025. aastal kriitiliste toormete määruse alusel heaks 60 strateegilist projekti, mis hõlmavad 13 ELi liikmesriiki ja 13 kolmandat riiki.

Projektid hõlmavad 17 strateegilisest toormest 14 ja hõlmavad kogu väärtusahelat alates kaevandamisest ja töötlemisest kuni ringlussevõtuni.

Prioriteediks on sõltuvuse vähendamine, keskendudes kõige haavatavamatele tarneahelatele. Näiteks prognoositakse, et tänu valitud projektide elluviimisele väheneb haruldaste muldmetallide kaevandamisel ühest riigist sõltumise määr 95%-lt 42%-le.

ELi sõltuvus seoses galliumiga (mis on pooljuhtide ja kaitsetööstuse jaoks kriitilise tähtsusega) väheneb 71 %-lt 17 %-le, samas kui germaaniumi puhul võiks EL saavutada 2030. aastaks täieliku tarnesõltumatuse.

• Valitud strateegilised projektid (Euroopa Komisjon)

Varustuskindluse ja ringluse tugevdamine

Komisjon võttis 3. detsembril 2025 vastu tegevuskava „RESourceEU“, et kiirendada ja võimendada jõupingutusi, mille eesmärk on tagada peamiste tööstussektorite (nt autotööstus, tehisintellekt ja kaitse) varustamine kriitiliste toormetega selliste materjalide suurenenud geopolitiseerituse kontekstis.

Kavas tehakse ettepanek teha kriitiliste toormete määruses sihipäraseid muudatusi, et parandada ringlust, eesmärgiga suurendada ringlussevõtuvõimsust ja tugevdada kriitiliste toormete järelturgu, eelkõige püsimagnetite osas.

4. märtsil 2026 vastu võetud nõukogu seisukohas toetatakse kavandatud muudatusi ja

• nõutakse, et komisjon teavitaks liikmesriike ja äriühingute juhtorganeid kriitiliste toormete tarneriskidest
• selgitatakse komisjoni volitusi teha ettepanekuid riskimaandamismeetmete kohta
• lubatakse kasutada tootepassi püsimagnetitega seotud teavitamiskohustuste täitmiseks

• Toormed: nõukogu võttis vastu seisukoha ELi tööstuse varustuskindluse ja ringluse tugevdamiseks (pressiteade, 4. märts 2026)
• Määrus, millega muudetakse kriitiliste toormete määrust – komisjoni ettepanek

Tegevuskavaga „RESourceEU“ võetakse kasutusele ka mitu uut vahendit, sealhulgas

• Euroopa kriitiliste toormete keskus
• koordineeritud lähenemisviis varude loomise suhtes
• ühisostude mehhanism toormeplatvormi kaudu

• tegevuskava „RESourceEU“ – komisjoni teatis

Nõudluse tulevik

ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% suunab Euroopa vastutustundlikule teele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

See tähendab rohe- ja digipöörde elluviimist, energiasüsteemi süsinikuheite vähendamist ning autonoomia tagamist kriitilistele toormetele juurdepääsu ja nende töötlemise kaudu.

Toormenõudlus Euroopa Liidus (suure nõudluse stsenaarium)

Esitatud andmed kajastavad prognoositavat nõudlust kriitilise tähtsusega toormete järele viies ELi strateegilises sektoris: taastuvenergia, elektromobiilsus, tööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), lennundus- ja kosmosetööstus ning kaitsetööstus.

Lisainfo