Konkurentsivõime nõukogu (teadusuuringud ja kosmos), 29. november 2024

Peamised tulemused

Teadusuuringud

ELi konkurentsivõime tugevdamine, Euroopa teadusruumi tõhustamine ja selle killustatuse vähendamine

Teadusvaldkonna eest vastutavad ministrid avasid konkurentsivõime nõukogu teadusuuringute osa, kiites heaks nõukogu järeldused ELi konkurentsivõime tugevdamise, Euroopa teadusruumi tõhustamise ja selle killustatuse vähendamise kohta.

Ministrid kinnitasid taas oma pühendumust ELi konkurentsivõime, jõukuse ja kliimaneutraalsuse suurendamisele 2050. aastaks parema teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu. Järeldustes rõhutatakse vajadust edendada teaduse tipptaset, murrangulist innovatsiooni ning tegeleda selliste väljakutsetega nagu rohe- ja digipööre ning majandusjulgeolek. Järeldustes kutsutakse üles vähendama lõhet liikmesriikide vahel ning suurendama investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et saavutada 2030. aastaks eesmärk 3% SKPst ning edendada riigi ja ELi tasandi koostööd. Järeldustes rõhutatakse teadmistel, andekusel ja tõenditel põhineva poliitikakujundamise tähtsust konkurentsivõime ja ELi ülemaailmse positsiooni tugevdamisel. Euroopa teadusruum on äärmiselt oluline teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatuse vähendamiseks ning liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamiseks. Tekstis toetatakse Euroopa teadusruumi paremat juhtimist sellistes valdkondades nagu avatud teadus, innovatsiooni ökosüsteemid ja teadustaristud, edendades samal ajal talentide ringlust ja teadlaste liikuvust. Lisaks innustatakse järeldustes looma idufirmade jaoks investorisõbralikku keskkonda, stimuleerides erainvesteeringuid ja paindlikku rahastamist Euroopa tehnoloogiliseks kasvuks.

• Nõukogu järeldused ELi konkurentsivõime tugevdamise, Euroopa teadusruumi tõhustamise ja selle killustatuse vähendamise kohta
• Euroopa teadusruumi poliitiline tegevuskava 2022–2024
• Euroopa teadusruum (taustteave)

Kesk- ja Ida-Euroopa biomajanduse potentsiaali rakendamine

Ministrid kiitsid ka heaks nõukogu järeldused võimaliku üleeuroopalise teadus- ja innovatsioonialgatuse kohta, mis käsitleb loodusvarade kestliku majandamise, toidusüsteemide kindluse ja biomajanduse rakendamise edendamist, kasutades ära Kesk- ja Ida-Euroopa potentsiaali.

Nõukogu järeldustes rõhutatakse, et biomassi kestlik tootmine on oluline Euroopa rohelise kokkuleppe 2030. ja 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ringbiomajanduse kaudu. Tekstis kutsutakse üles tegema tihedamat riikidevahelist koostööd, eelkõige naaberriikidega (Lääne-Balkan ja kandidaatriigid), et tegeleda väljakutsetega loodusvarade majandamise ja toiduga kindlustatuse vallas, ning tunnustatakse ringbiomajanduse edendamiseks loodud Kesk- ja Ida-Euroopa riike ühendava algatuse BIOEAST tehtavat tööd ning tema rolli asjaomaste teadusuuringute koordineerimisel. Lõpetuseks kutsutakse järeldustes komisjoni üles hindama võimaliku uue teadus- ja innovatsioonialgatuse vajalikkust ja teostatavust biomajanduse valdkonnas.

• Nõukogu järeldused ELi konkurentsivõime tugevdamise, Euroopa teadusruumi tõhustamise ja selle killustatuse vähendamise kohta
• BIOEASTI veebisait

Kõrgtehnoloogilised materjalid

Ministrid kiitsid ka heaks nõukogu järeldused kõrgtehnoloogilisi materjale käsitleva komisjoni teatise kohta.

Nõukogu tervitab komisjoni teatist, mis käsitleb kasvavat nõudluse kõrgtehnoloogiliste materjalide järele Euroopas, ning kutsub üles kiirendama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et kõrgtehnoloogiliste materjalide ökosüsteemi edasi arendada. Need materjalid peaksid olema ohutud, kestlikud ja ressursitõhusad, et toetada rohelist kokkulepet ja ringmajandust. Nõukogu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama teadusjulgeolekut, määrama kindlaks ühised eesmärgid ning ajakohastama teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteete asjakohasel viisil. Nõukogu võtab arvesse ettepanekut luua kõrgtehnoloogiliste materjalide jaoks digitaalne taristu, tuginedes olemasolevatele taristutele, nagu EuroHPC ja Euroopa avatud teaduse pilv. Nõukogu palub komisjonil kõrgtehnoloogiliste materjalide tehnoloogianõukogu loomisel vältida liikmesriikidele tarbetu halduskoormuse tekitamist. Nõukogu rõhutab vajadust avaliku ja erasektori investeeringute järele, kasutades erasektori rahastamise kaasamiseks selliseid algatusi nagu partnerlus „Uuenduslikud materjalid ELi jaoks“ või üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid. Samuti kutsub nõukogu üles tugevdama ELi fondide vahelist koostoimet, et toetada innovaatoreid ja VKEsid ning arendada tööjõu oskusi, märkides ära kõrgtehnoloogiliste materjalide akadeemia loomise. Lõpetuseks toonitab nõukogu kõrgtehnoloogiliste materjalide eetilisi ja ühiskondlikke kaalutlusi, sealhulgas nende mõju tervisele ja keskkonnale.

• Nõukogu järeldused, mis käsitlevad komisjoni teatist kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta
• Teatis „Kõrgtehnoloogilised materjalid juhtpositsiooni saavutamiseks tööstuses“

Teadusuuringute ja innovatsiooni panus ELi konkurentsivõimesse

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse selle üle, milline on teadusuuringute ja innovatsiooni panus ELi konkurentsivõimesse. Arutelu aluseks võeti eesistujariigi Ungari koostatud märkus.

Märkuses tuletatakse meelde, et Mario Draghi aruandes „Euroopa konkurentsivõime tulevik“ rõhutatakse teadusuuringute ja innovatsiooni otsustavat rolli Euroopa tootlikkuse ja konkurentsivõime edendamisel ning rõhutatakse vajadust kaotada innovatsioonilõhe võrreldes teiste maailma majandustega. Draghi aruandes pakutakse välja mitu meedet Euroopa innovatsiooni puuduste kõrvaldamiseks ja ökosüsteemi liikuma panemiseks.

Nende hulka kuuluvad:

• innovatsiooni, idu- ja kasvufirmade rahastamise parandamine
• lihtsama ja tõhusama teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi ettevalmistamine
• akadeemilise tipptaseme edendamine investeerimine maailma juhtivasse teadustaristusse
• poliitika parem koordineerimine, et saavutada eesmärk eraldada SKPst teadus- ja arendustegevusele 3%; õigusraamistiku lihtsustamine

Ministrid avaldasid arvamust järgmise kolme teema kohta:

• Draghi aruande põhipunktid ja nende rakendamine
• tipptaseme edendamine, säilitades samal ajal kaasavuse, juurdepääsetavuse ning teadusuuringutest ja innovatsioonist tuleneva kasu ja jõukuse jagamise
• erasektori teadus- ja innovatsioonikapitali finantsvõimenduse viisid

Kõik ministrid tervitasid Draghi aruande analüüsi ja nõustusid, et teadusuuringud ja innovatsioon on olulised, et parandada ELi konkurentsivõimet ja vähendada innovatsioonilõhet võrreldes peamiste ülemaailmsete majandusosalejatega. Paljud ministrid andsid selgitusi meetmete kohta, mida on võetud, et saavutada eesmärk eraldada teadusuuringutele 3% SKPst. Paljude delegatsioonide arvates on selle eesmärgi saavutamiseks siiski väga olulised erainvesteeringud. Ministrid kutsusid üles looma paremat raamistikku, et kaasata erainvesteeringuid väiksema halduskoormuse, arvukamate stiimulite ja tõelise kapitaliturgude liiduga. Eesistujariik kutsus üles leidma teaduspoliitikas kuldse kesktee tipptaseme ja kaasatuse vahel. Arutelu lõpetuseks nõustusid paljud delegatsioonid, et praegu on aeg tegutseda.

• Eesistujariigi märkus „Teadusuuringute ja innovatsiooni panus Euroopa Liidu konkurentsivõimesse: Euroopa konkurentsivõime tulevikku käsitlevas aruandes esitatud soovituste järelmeetmed“

Muud küsimused

Euroopa Teadusnõukogu sõltumatus

Taani delegatsioon andis 22 delegatsiooni toetusel teavet teemal „Euroopa Teadusnõukogu (ERC) sõltumatuse tugevdamine“.

Järgmise eesistujariigi programm

Poola delegatsioon teavitas nõukogu oma teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tööprogrammist.

Kosmos

Euroopa pädevuste suurendamine kosmosesektoris

Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused, milles käsitletakse Euroopa pädevuste suurendamist kosmosesektoris.

Istungit juhtinud riigiminister Richárd Szabadose eestvedamisel leidsid kosmose eest vastutavad ministrid üksmeele selles, et kosmosesektoril on oluline roll ELi majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste, tehnoloogiliste ja julgeolekualaste eesmärkide toetamisel. Siiski on tungiv vajadus Euroopa suutlikkust selles valdkonnas suurendada, et säilitada tema konkurentsivõime, juhtpositsioon ja sõltumatus.

Järeldustes rõhutatakse tervikliku lähenemisviisi tähtsust, mis hõlmab järgmist:

• oskuste arendamine,
• õigusraamistikud,
• rahvusvaheline koostöö, et tagada Euroopa püsimine kosmosetehnoloogia esirinnas.

Järeldustes rõhutatakse vajadust võtta ennetavaid meetmeid, näiteks investeerida teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM) haridusse ning luua sünergiat ettevõtete, ülikoolide ja avaliku sektori asutuste vahel. Need meetmed peaksid Euroopa kosmosesektoris edendama innovatsiooni, kestlikkust ja kerksust. Järeldustes kutsutakse ka üles vähendama sõltuvust väljastpoolt Euroopat pärit tehnoloogiatest, et kaitsta liidu huve ja tugevdada liidu suutlikkust tegutseda sõltumatult ülemaailmsel areenil ning edendada kosmosesektoris pideva täiustamise ja tipptaseme kultuuri.

• Nõukogu järeldused, milles käsitletakse Euroopa pädevuste suurendamist kosmosesektoris

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN DA

Kosmoseprogrammi vahehindamine

Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused Euroopa Liidu kosmoseprogrammi vahehindamise kohta.

Nõukogu järeldustes Euroopa Liidu kosmoseprogrammi vahehindamise kohta analüüsitakse ELi kosmoseprogrammi rakendamist ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (EUSPA) tegevust käsitleva aruande tulemusi, mille komisjon avaldas 2024. aasta juulis. Kosmoseprogramm loodi ajavahemikuks 2021–2027, et kasutada kosmosetegevust Maa seire, satelliitnavigatsiooni, kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA), riikliku satelliitside (GOVSATCOM), ühenduvuse, kosmosealaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning toetada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu võimet, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Samuti loodi kosmoseprogramm selleks, et edendada tugeva liidu kosmosemajanduse arengut, sealhulgas toetades kosmose ökosüsteemi ning tugevdades konkurentsivõimet, innovatsiooni, ettevõtlusvaimu, oskusi ja suutlikkuse suurendamist kõigis liikmesriikides ja liidu piirkondades, ning asutada Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA). Nõukogu järeldustes tehakse kokkuvõte ELi kosmoseprogrammi rakendamisel tehtud edusammudest, analüüsitakse EUSPA tööd ja määratakse kindlaks eelseisva töö prioriteedid. Järeldustes kutsutakse tungivalt üles võtma meetmeid kasvavate ohtude vastu, mis ähvardavad programmi ohutust ja kerksust, ning kutsutakse üles vähendama sõltuvust ja tugevdama autonoomiat.

• Nõukogu järeldused Euroopa Liidu kosmoseprogrammi vahehindamise kohta

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Aruanne ELi kosmoseprogrammi rakendamise ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti toimivuse kohta
• EUSPA veebisait

ELi kosmosepoliitika tulevik

Ministrid pidasid arvamuste vahetuse teemal „ELi kosmosepoliitika tulevik – kaitsealane sünergia ELi kosmoseprogrammi raames“.

Pidades silmas ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia (EUSSSD) vastuvõtmist 2023. aasta märtsis, keskendus poliitiline mõttevahetus kosmosepoliitika strateegilistele ja julgeolekuaspektidele. Arutelus juhinduti eesistujariigi Ungari koostatud dokumendist, milles määratleti kosmos kui strateegiline ja vaidlusi tekitav valdkond.

Ministrid avaldasid arvamust järgmise kolme teema kohta:

• kosmoseprogrammi võimalikud arengusuunad kasvavate julgeolekuprobleemide lahendamiseks Euroopas
• ELi kosmosetaristu kerksuse ja julgeoleku tugevdamine praeguste tsiviiljärelevalve raamistike kontekstis
• kaalutlused selle kohta, millised kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid tuleks prioriseerida, ja sammud kestlikkuseesmärkidega kooskõla tagamiseks

Mitu delegatsiooni rõhutas vajadust ajakohastada Euroopa poliitilist arusaama kosmosest, et pidada sammu kiirete muutusega rahvusvahelisel geopoliitilisel maastikul. Paljud delegatsioonid juhtisid tähelepanu sellele, et kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega seotud kaalutlused – kosmosevarade kasutamine nii tsiviil- kui ka sõjalistel või julgeolekueesmärkidel – muutuvad tulevases kosmosepoliitikas üha olulisemaks. Siiski nõustus enamik ministreid kooskõlas ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegiaga, et ELi kosmoseprogramm peaks küll pakkuma kaitsevaldkonna kasutajatele rohkem teenuseid, kuid säilitama samal ajal tsiviilkontrolli. Sellega seoses tuleks tulevases ELi kosmoseküsimusi reguleerivas õigusaktis, järgmises kosmoseprogrammis ja ELi kosmosevaldkonna juhtalgatustes võtta arvesse vajadusi, mis on seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga, et tagada ELi kosmosesüsteemide kerksus ja julgeolek, säilitada tehnoloogiline suveräänsus kosmoses ja tugevdada üldist strateegilist autonoomiat.

• Euroopa välisteenistuse veebisait ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta
• Eesistujariigi märkus „Liidu kosmosepoliitika tulevik“

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN DA IT PT

Muud küsimused

Järgmise eesistujariigi programm

Poola delegatsioon teavitas nõukogu järgmise eesistujariigi tööprogrammist kosmosevaldkonnas.

• Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (taustteave)
• ELi kosmosepoliitika (taustteave)