Töötajate kaitse: töötervishoid ja tööohutus
ELi õigusaktidega kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded ning kaitstakse töötajaid ohtlike ainetega, näiteks asbestiga, kokkupuutumise eest.
Töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded
Selleks et paremini kaitsta töötajaid ELis tööga seotud õnnetuste ja haiguste eest, on EL võtnud vastu õigusaktid, et tagada ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded, mis kehtivad nii avaliku kui ka erasektori tööandjatele kogu ELis.
Töötajate kaitsmisel võtab EL arvesse nii tehnilist ohutust kui ka üldist heaolu edendamist, sealhulgas töökorralduses, töötingimustes, sotsiaalsetes suhetes ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõjus.
EL võttis 1989. aastal vastu töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi. Selle direktiiviga kehtestas EL tööandjatele kohustuse võtta asjakohaseid ennetusmeetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks ning pakkuda töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks teavet ja koolitust.
Ohtlikud keemilised ained töökohal
ELis on peamine tööga seotud surmade põhjus vähktõbi, mis moodustab 52% surmadest aastas (andmed: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 2017).
Kõige rohkem ohustab töötekkeline vähktõbi järgmiste sektorite töötajaid:
- ehitus
- auto-, tekstiili-, puidutöötlemis- ja mööblitööstus
- keemiatööstus
- toiduainete tootmine
- tervishoid
Aastate jooksul on EL vastu võtnud norme töötajate kaitsmiseks konkreetsete aspektide või ohtude eest tööl. Näiteks on ELis vastu võetud normid kahjulike ainete piiramiseks töökohal, et kaitsta töötajaid riskide eest, mis tulenevad kokkupuutest järgmiste ainetega:
- kantserogeensed ja mutageensed ained (sealhulgas reproduktiivtoksilised ained, st kemikaalid, mis võivad tekitada häireid inimeste reproduktiivsüsteemis)
- plii
- asbest
ELi õigusakte, mis käsitlevad töötajate kaitset ohtlike ainete eest, ajakohastatakse korrapäraselt, kohandades ohtlike ainetega kokkupuute piirnorme vastavalt kõige uuematele teaduslikele leidudele ja tehnilistele andmetele.
Alates kantserogeenide ja mutageenide direktiivi esimesest vastuvõtmisest 2004. aastal on seda korduvalt läbi vaadatud ning nüüd hõlmab see 28 vähki tekitavat ainet.
Uued normid töötajate kaitse tugevdamiseks
1. detsembril 2025 astusid ELi tööhõiveministrid sammu edasi tööga seotud haiguste ennetamisel ja töötajate kaitsmisel kokkupuute eest kahjulike ainetega, mis võivad põhjustada raskeid haigusi, sealhulgas vähktõbe ja arenguhäireid.
Nõukogu leppis kokku oma seisukohas kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete direktiivi kuuenda läbivaatamise suhtes. Läbivaatamise eesmärk on ajakohastada ELi norme, mis käsitlevad kokkupuudet ohtlike ainetega töökohal, võttes arvesse uusimaid teaduslikke tõendeid.
Läbivaadatud normid peaks järgmise 40 aasta jooksul ennetama ligikaudu 1700 kopsuvähi juhtumit ja 19 000 muud haigestumist.
Nõukogu tugevdas samuti kavandatud norme, lisades kooskõlas Euroopa Kemikaaliameti soovitustega tööalase kokkupuute piirnormi isopreeni jaoks.
23. juunil 2026 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament uute normide suhtes esialgsele kokkuleppele. Need võeti ametlikult vastu 19. oktoobril 2026.
Käesolev direktiiv jõustub pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Edasi on liikmesriikidel läbivaadatud normide ülevõtmiseks riigisisesesse õigusesse aega kaks aastat.
- Nõukogu kiitis heaks meetmed, millega kaitstakse töötajaid ohtlike ainetega kokkupuute eest (pressiteade, 19. oktoober 2026)
- Nõukogu ja parlament leppisid kokku meetmetes, millega kaitstakse töötajaid ohtlike ainetega kokkupuute eest (pressiteade, 23. juuni 2026)
- Ohtlike ainetega kokkupuude töökohal: Nõukogu leppis kokku oma seisukohas ajakohastatud õigusnormide suhtes (pressiteade, 1. detsember 2025)
Vähiennetus ELis
Vähktõvevastane võitlus on tervise valdkonnas üks Euroopa Liidu prioriteete.
Peale selle, et vähktõbi mõjutab otseselt üksikisikute tervist ja heaolu, avaldab see mõju ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidele, riigieelarvetele ning majanduse tootlikkusele ja kasvule, sealhulgas tugeva tervisega töötajatele.
Sellega seoses on vähktõve sõeluuringud terve elanikkonna ja tööjõu seisukohast väga olulised. Nõukogu kiitis 2003. aastal heaks soovituse vähktõve sõeluuringute kohta, ergutades ELi liikmesriike rakendama elanikkonnapõhiseid ja tagatud kvaliteediga sõeluuringuprogramme. Soovituse rakendusaruande ja uusimate teaduslike andmete alusel arutavad ELi ministrid soovituse ajakohastamist, tagamaks, et vähi sõeluuringutesse oleks võimalik kaasata veelgi rohkem inimesi.
Asbest
Asbest on ohtlik kantserogeen. Euroopa Liit keelustas selle kasutamise 2005. aastal, kuid seda leidub endiselt paljudes vanemates hoonetes ja taristus. Mineraalse koostise tõttu kasutati seda varem laialdaselt ehitusmaterjalide tugevdamiseks ja tulekindlaks muutmiseks.
Asbest põhjustab raskeid haigusi, nagu vähktõbi, mille puhul elulemus on väga madal. Ainuüksi 2019. aastal suri ELis asbesti tõttu rohkem kui 70 000 inimest. Asbestiga kokkupuute vähendamine on oluline, et kaitsta töötajate tervist ja päästa elusid.
Uue ELi õigusaktiga suurendatakse töötajate kaitset, vähendades töökohal asbestiga kokkupuute piirnormi ja ajakohastades asbesti mõõtmise viisi.
Asbestiga kokkupuute vähendatud piirnormid
Uute eeskirjadega vähendatakse kümnekordselt asbesti piirnormi, millega töötaja võib kokku puutuda (praeguselt maksimaalselt õhukontsentratsioonilt 0,1 asbestikiudu cm³ kohta 0,01 asbestikiuni cm³ kohta).
Tundlikum avastamistehnoloogia
Pärast maksimaalselt kuueaastast üleminekuperioodi tuleb asbestisisalduse kindlakstegemiseks kasutada kaasaegsemat ja kiudude avastamiseks tundlikumat tehnoloogiat, mis põhineb elektronmikroskoopial.
Uute normidega nähakse ette ka uued ohutusnõuded töötajate tugevamaks kaitseks, näiteks on asbesti eemaldamiseks vaja hankida eriload ning vanemate hoonete puhul tuleb enne lammutamis- või hooldustööde alustamist kontrollida, kas nendes on asbesti.
Uus asbestiga kokkupuute piirnorm vähendab eeldatavasti märkimisväärselt töötajate asbestiga seotud haiguste, sealhulgas vähktõve tekke riski. See on veelgi olulisem, pidades silmas ELi eesmärki edendada ELis energiatõhusaks renoveerimist, mille tulemusena võib 2030. aastaks olla renoveeritud 35 miljonit hoonet.
- Asbest: nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele töötajate kaitset käsitlevate uute normide suhtes (pressiteade, 27. juuni 2023)
- Kaitse asbesti eest tööl: nõukogu hääletas kokkupuute piirmäärade vähendamise üle (pressiteade, 23. oktoober 2023)
Asbesti kõrvaldamine
Osana jõupingutustest vähendada asbestiga kokkupuute ohtu leppis nõukogu 2022. aasta oktoobris kokku ka ühises seisukohas hoonete energiatõhusust käsitlevate ELi õigusnormide kavandatava läbivaatamise kohta. Kõnealuses ettepanekus ergutatakse hooneid põhjalikult renoveerima, ühtlasi määratleti seda kui väga head võimalust asbesti kõrvaldamiseks.
Plii ja diisotsüanaadid
Pikaajaline kokkupuude pliiga mõjutab teadaolevalt reproduktiivfunktsioone ja loote arengut ning kahjustab närvisüsteemi, neerusid, südant ja verd. Seetõttu on ELis alates 1982. aastast kehtinud pliiga tööalase kokkupuute piirnorm.
26. veebruaril 2024 võttis nõukogu vastu direktiivi, millega vaadati läbi plii ja selle anorgaaniliste ühenditega töökeskkonnas kokkupuute piirnormid, vähendades neid viis korda.
Selles õigusaktis kehtestatakse ka piirnormid diiosotsüanaatidele, mis on kahjulike ainete rühm, millega praegu puutub kokku 4,2 miljonit töötajat ning mis võivad põhjustada astmat ja nahahaigusi.
Plii
Uute õigusnormidega vähendatakse töökeskkonnas pliiga kokkupuute piirnormi väärtuselt 0,15 mg/m³ väärtusele 0,03 mg/m³. Samuti vähendatakse nendega plii bioloogilist piirnormi väärtuselt 70 µg/100 ml väärtusele15 µg/100 ml.
Diisotsüanaadid
Uute eeskirjadega kehtestatakse ka esimene üldine tööalase kokkupuute piirnorm diisotsüanaatidele.
Piirnorm on 6µg NCO/m³. See võrdub maksimaalse kontsentratsiooniga õhus, mida töötaja hingab 8-tunnise tööpäeva jooksul. Lühiajalise kokkupuute piirnorm 12 µg NCO/m³, mis võrdub keskmise kokkupuutega 15 minuti jooksul.
Üleminekuperiood
Samuti leppisid Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokku plii uue bioloogilise piirnormi üleminekuperioodis, et võimaldada liikmesriikidele piisav aeg tootmisprotsesside edukaks ajakohastamiseks ning vajalike ennetus- ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Uued piirmäärad jõustuvad 31. detsembril 2028.
ELi tervishoiupoliitika
Tervishoiu- ja raviteenuste korraldamise ja osutamise eest vastutavad ELi liikmesriigid. ELi tervishoiupoliitikal on seega liikmesriikide poliitikat täiendav roll.
ELi koostöö eesmärk on edendada tervist ning võidelda nakkushaiguste ja mittenakkuslike haiguste, eelkõige vähktõve vastu. Lisaks käsitletakse koostöö raames ühiseid tervisevaldkonna probleeme, mis on seotud näiteks antimikroobikumiresistentsusega ning keskkonnast ja elustiilist tulenevate teguritega.
Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153 on ELil pädevus võtta vastu töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna õigusakte siseriiklike õigusaktide täiendamiseks ja toetamiseks. Nõukogus arutavad neid küsimusi ministrid, kes käivad koos tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitsekaitseküsimuste nõukogus (EPSCO).
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 19. oktoober 2026