Platvormitööd käsitlevad ELi normid

Mis on platvormitöö?

Platvormitöö on tööhõive vorm, mille puhul organisatsioonid või üksikisikud kasutavad veebiplatvormi juurdepääsuks teistele organisatsioonidele või üksikisikutele, et lahendada konkreetseid probleeme või osutada konkreetseid teenuseid tasu eest.

Digiplatvormidel põhinev majandus kasvab kiiresti. COVID-19 pandeemia ajal hakkas platvormitöö hoogustuma ja peavoolustuma, osaliselt tänu toidu ja toiduainete kullerteenuse kasutamise sagenemisele. See on muutumas innovatsiooni ja tööhõive kasvu mootoriks.

Platvormitöö esineb mitmesuguses vormis ja ulatuses, mõnikord nimetatakse seda ka juhutöömajanduseks. Kuigi digiplatvormide kasv on toonud kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, on see paljude töötajate jaoks kaasa toonud halli tsooni nende tööalase staatuse osas.

EL on esimene seadusandja maailmas, kes püüab pakkuda digitaalsete tööplatvormide jaoks välja konkreetseid norme.

Direktiiviga tehakse kaks olulist parandust:

see aitab kindlaks määrata digiplatvormidel töötavate inimeste õige tööalase staatuse
sellega kehtestatakse esimesed ELi normid algoritmisüsteemide kasutamise kohta töökohal

Digitaalsete tööplatvormide töötajad

ELis teeb ühe (või mitme) digitaalse tööplatvormi kaudu tööd üle 28 miljoni inimese. 2025. aastaks on nende arv eeldatavasti 43 miljonit.

Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed täidavad mitmesuguseid ülesandeid, sealhulgas kohapealseid ja mitte kohapealseid (kaug)ülesandeid. Need ülesanded võivad olla näiteks kullerteenus, tõlkimine, andmete sisestamine, lapsehoid, eakate hooldus või taksoteenuse pakkumine.

Platvormitöö on üldjuhul nende teine sissetulekuallikas lisaks nende tavatööle.

Platvormitöötajad: töötajad või iseenda tööandjad?

Praegu on enamik ELi platvormitöötajatest, sealhulgas taksojuhid, koduabilised ja toidukullerid, ametlikult iseenda tööandjad. Paljud neist peavad siiski kinni pidama mitmetest samadest normidest ja piirangutest kui palgalised töötajad.

See näitab, et nad on tegelikult töösuhtes ning seetõttu peaksid neil olema töötaja õigused ja sotsiaalkaitse, mis on töötajatele tagatud riikliku ja ELi õigusega.

Töötajate õiguste ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse parandamine tähendaks ka pakutava töö üldise kvaliteedi ja platvormitöös osalevate töötajate töötingimuste parandamist.

See tähendaks näiteks, et neil oleks juurdepääs haigushüvitise võimalustele, töötushüvitistele või sissetulekutoetuste kavadele.

Kuigi tööõigust kohaldatakse palgatöötajatest platvormitöötajate suhtes, on paljud platvormitöötajad – vähemalt ametlikult – iseenda tööandjad. Kohtud kõikjal ELis otsustavad platvormitöötajate tööalase staatuse üle juhtumipõhiselt.

Liikmesriigid suhtuvad platvormitöösse erinevalt. Riikide meetmed seoses platvormitööga on erinevad ja kujunevad Euroopas ebaühtlaselt. Riiklikke õigusakte on peamiselt vastu võetud konkreetsetes sektorites, nt sõiduvahenduse ja/või toidukulleri teenuste sektoris.

Illustratsioon: digiplatvormide töötajatega seotud andmed.

Ülevaade digiplatvormitöötajatest ELis (Infograafik)

Platvormitööd käsitlevad uued ELi normid

Tööalane staatus

Uued normid käsitlevad platvormitöötajate vale liigitamise juhtumeid ja lihtsustavad selliste töötajate ümberliigitamist töötajateks, tagades lihtsama juurdepääsu töötaja õigustele, mis tulenevad ELi õigusest.

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel 8. veebruaril 2024 saavutatud kokkuleppega kehtestatakse tõhus ja ümberlükatav õiguslik eeldus. Selle kokkuleppe kohaselt käsitatakse digitaalse tööplatvormi ja platvormitööd tegeva isiku vahelist suhet õiguslikult töösuhtena, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele kontrollile ja juhtimisele.

Kui digiplatvorm soovib selle eelduse ümber lükata, peab ta tõendama, et kõnealune lepinguline suhe ei ole töösuhe.

Liikmesriigid kehtestavad sellist õiguslikku eeldust käsitleva korra oma siseriiklikus õiguses. Eeldus peaks lihtsustama platvormitöötajate jaoks menetluslikust seisukohast oma tööalase staatuse õiguslikku kindlakstegemist.

Algoritmide kasutamine töökohal

Digitaalsed tööplatvormid kasutavad personalijuhtimiseks algoritme. Neid süsteeme kasutatakse, et oma rakenduste või veebisaitide kaudu korraldada platvormitöös osalevate inimeste tegevust ja neid juhtida.

Uute normide kohaselt tuleb töötajaid teavitada automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisest.

Samuti ei ole digitaalsetel tööplatvormidel võimalik töödelda teatavat liiki isikuandmeid, näiteks:

platvormitöötaja emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid
eravestlustega seotud andmed
andmed tegeliku või võimaliku ametiühingutegevuse prognoosimiseks
andmed, mida kasutatakse töötaja rassilise või etnilise päritolu, rändestaatuse, poliitiliste vaadete, usuliste veendumuste või tervisliku seisundi väljaselgitamiseks
biomeetrilised andmed, v.a autentimiseks kasutatavad andmed

Igal juhul peavad uute normide kohaselt neid süsteeme jälgima kvalifitseeritud töötajad, kellele on tagatud eriline kaitse ebasoodsa kohtlemise eest. Inimjärelevalve on tagatud ka oluliste otsuste puhul, nagu kontode sulgemine.

Jõustamine, läbipaistvus ja jälgitavus

Riikide ametiasutustel on sageli raskusi juurdepääsuga andmetele platvormide ja nende kaudu töötavate inimeste kohta. See on veelgi keerulisem, kui platvormid tegutsevad mitmes liikmesriigis, mis muudab ebaselgeks selle, kus platvormitööd tehakse ja kes seda teeb.

Direktiivis täpsustatakse digitaalsete tööplatvormide kehtivaid kohustusi seoses töö deklareerimisega riiklikele ametiasutustele. Samuti palutakse platvormidel teha põhiteave oma tegevuse ja platvormi kaudu töötavate inimeste kohta riiklikele ametiasutustele kättesaadavaks.

Platvormimajandus

ELis tegutseb ligikaudu 500 digitaalset tööplatvormi. Aktiivseid digitaalseid tööplatvorme on igas ELi riigis.

Platvormimajanduse kasvu näitab asjaolu, et aastatel 2016–2020 kasvasid platvormimajanduse tulud peaaegu viis korda – hinnanguliselt 3 miljardilt eurolt ligikaudu 14 miljardi euroni.

Suurimad tulud on hinnanguliselt kuller- ja taksoteenuste sektoris.

Illustratsioon: ülevaade ELi platvormimajandusest.

ELi platvormimajandus (Infograafik)

Töö nõukogus

Mõnes ELi õigusaktis on platvormitöötajaid juba nimetatud, näiteks läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivis.

Platvormitöötajatele viidatakse ka nõukogu soovituses, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu jõudis selle soovituse suhtes poliitilisele kokkuleppele 6. detsembril 2018.

Nõukogu arutas 2019. aastal uusi töövorme ja kiitis heaks nõukogu järeldused sellel teemal, paludes komisjonil uurida võimalusi võtta vastu uusi õigusakte töötajate kaitse tagamiseks.

Euroopa Komisjon esitas oma platvormitöö uusi norme käsitleva ettepaneku kahele kaasseadusandjale – nõukogule ja Euroopa Parlamendile – 9. detsembril 2021.

Nõukogus vaatas dokumendi läbi sotsiaalküsimuste töörühm. Kõnealune töörühm tegeleb kogu tööhõive ja sotsiaalpoliitikaga seotud seadusandliku ja muu tööga.

Nõukogu võttis oma seisukoha vastu 12. juunil 2023. Enne ELi õiguseks saamist tuleb pidada uute normide üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 8. veebruaril 2024 platvormitöö suhtes esialgsele kokkuleppele, mille tööhõive- ja sotsiaalministrid kiitsid heaks nõukogu 11. märtsi 2024. aasta istungil.

Nõukogu võttis 14. oktoobril 2024 vastu uued platvormitöö normid. Vastuvõtmise järel on liikmesriikidel direktiivi sätete oma riigi õigusaktidesse ülevõtmiseks aega kaks aastat.