Skip to content

Ülevaade digiplatvormitöötajatest ELis

Platvormitöö on suhteliselt uus töövorm, mille puhul veebiplatvorm, nt veebisait või rakendus, vahendab kliendi esitatud teenusetaotlusi ja üksikisikute poolt pakutavat tasulist tööd.

Uue direktiivi eesmärk on aidata parandada digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi, säilitades samal ajal platvormimajanduse pakutavaid võimalusi ja hüvesid.

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 13. detsembril 2023 kavandatava direktiivi suhtes esialgsele kokkuleppele.

Uued normid käsitlevad platvormitöötajate vale liigituse juhtumeid ja lihtsustavad selliste töötajate ümberliigitamist töötajateks, tagades lihtsama juurdepääsu nende õigustele töötajatena vastavalt ELi õigusele. Kokkulepe sisaldab ka sätteid, mis kaitsevad paremini platvormitöötajate isikuandmeid ja suurendavad läbipaistvust selles osas, kuidas algoritmisüsteeme töökohal otsuste tegemiseks kasutatakse.

Nõukogu võttis 2024. aasta oktoobris vastu uued õigusnormid, mille eesmärk on parandada kogu ELis digitaalsete tööplatvormide kaudu töötava rohkem kui 28 miljoni nimese töötingimusi.

Infograafik: viis põhiküsimust platvormitöötajate kohta ELis

Viis põhiküsimust platvormitöötajate kohta ELis

1. Milline on nende roll platvormimajanduses?

Digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed täidavad klientide heaks ülesandeid raha eest. Digiplatvormid viivad töötajad ja kliendid omavahel kokku ning korraldavad tehtavat tööd.

Klient – algoritmiline sobitamine digitaalse tööplatvormi kaudu – digiplatvormi kaudu töötav isik

2. Kui palju neid on?

Platvormitöötajad moodustavad ELis olulise osa tööjõust (2022. aastal 28,3 miljonit), mis on sarnane töötlevas tööstuses töötavate inimeste arvuga (29 miljonit).

Prognooside kohaselt suureneb see arv kiiresti ja jõuab 2025. aastal 43 miljonini, kasvades kolme aastaga 52%.

3. Milline on nende tüüpiline profiil?

  • nad on üldjuhul meessoost ja noored
  • enamikul on keskharidusjärgne kvalifikatsioon
  • platvormitöö on üldjuhul nende teine sissetulekuallikas lisaks nende tavatööle

4. Milliseid töid nad teevad ja kelle heaks?

Platvormide kaudu töötavate inimeste sissetulekud osutatud teenuse liigi järgi

  • takso: 39%
  • kullerteenused (toidu kohaletoimetamine, kolimisteenused, toidukaupade äratoomine): 24%
  • koduteenused (puhastus, pisitööd): 19%
  • erialateenused (raamatupidamine): 7%
  • vabakutseline töö (graafiline disain, fototöötlus): 6%
  • majapidamistööd (lapsehoid, tervishoid): 3%
  • mikroülesanded (esemete liigitamine, märgistamine): 2%

Kõiki teenuseid osutatakse asukohapõhiste platvormide kaudu, välja arvatud vabakutseline töö ja mikroülesanded, mida pakutakse internetipõhiste platvormide kaudu.

Enamik neist töötajatest on oma tööks üle kvalifitseeritud. 70% digitaalsete tööplatvormide kaudu pakutavatest teenustest nõuab madalaid oskusi, 20% madala/keskmise tasemega ja keskmisi oskusi, 6% kõrgeid oskusi ja 4% kõigi oskuste kombinatsiooni.

Enamik teenuseid (83%) osutatakse eraklientidele. Ülejäänud (17%) osutatakse ettevõtetele või üksikisikutele ja ettevõtetele kombineerituna.

5. Kas nad on palgatöötajad või vabakutselised?

Platvormitöötajate korrektne tööalane staatus on ülioluline selle tagamiseks, et nad saaksid kasutada neile ette nähtud tööõigusi.

55% teenivad vähem kui tunnipõhine netomiinimumpalk (kui see on olemas) selles riigis, kus nad töötavad.

41% nende tööajast on tasustamata (nt uurimistööga seotud ülesanded, ülesannete ootamine, kuulutuste läbivaatamine jne).

Töötajatel, kes on ekslikult liigitatud iseenda tööandjateks, ei ole samu õigusi ja kaitsemeetmeid nagu palgatöötajatel.

Platvormitööd tegevatest 28,3 miljonist isikust on 7% (2 miljonit) palgatöötajad ja 93% (26,3 miljonit) iseenda tööandjad. Iseenda tööandjatest on 19% (ligikaudu 5 miljonit) tõenäoliselt valesti liigitatud.

Allikad:

Taustteave:

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 4. veebruar 2025