Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport), 23.-24.11.2015, 23.–24. november 2015

Peamised tulemused

Noored ja haridus, 23. november

Tänasel nõukogu istungil peetud arutelude läbivaks teemaks oli praegune rände- ja pagulaskriis. Mõlemad koosseisud käsitlesid rändega seotud teemasid, eelkõige poliitilistes mõttevahetustes

• rändealase noortepoliitika ja noorsootöö roll: ministrid rõhutasid, et oluline on tugevdada valdkonnaülest koostööd, eelkõige hariduse, noorte, kultuuri ja spordi sektorites
• hariduse ja koolituse strateegiad hiljuti saabunud rändajate ja rändetaustaga inimeste integreerimiseks: ministrid toonitasid eelkõige vajadust tunnustada äsja saabunud rändajate pädevusi ja rakendada intensiivset keeleõpet, et aidata ületada sotsiaalset ebavõrdsust.

Me saame ära hoida noorte tõrjutust ja radikaliseerumist kui vähendame haridussüsteemist varakult lahkumist ja võimaldame kõikidel noortel osaleda meie ühiskonnas, andes neile võimaluse edendada Euroopa ühiseid väärtusi.” Claude Meisch, Luksemburgi haridus- ja noorteminister

Nõukogu avaldas minutilise leinaseisakuga austust Pariisis toimunud rünnakute ohvritele. Kõik ministrid avaldasid kaastunnet Prantsusmaa haridusministrile Najat Vallaud-Belkacemile ning kõigile 13. novembril Pariisis toimunud rünnakute ohvrite sugulastele.

Ministri Claude Meischi arvates saame ära hoida noorte tõrjutust ja radikaliseerumist, kui vähendame haridussüsteemist varakult lahkumist ja võimaldame kõikidel noortel osaleda meie ühiskonnas, andes neile võimaluse edendada Euroopa ühiseid väärtusi.

Noored

Nõukogu võttis vastu 2015. aasta ELi noortearuandeEuroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta.

Nõukogu ja komisjoni ühisaruandes hinnatakse edusamme, mida on koostööraamistiku alusel aastatel 2013–2015 tehtud. Samuti hinnatakse ühisaruandes noortega struktureeritud dialoogi pidamist ning esitatakse uued poliitilised soovitused ja prioriteedid järgmiseks kolmeks aastaks (2016–2018).

Nõukogu võttis vastu kaks resolutsiooni, mis käsitlevad:

• uut ELi noorte töökava (2016–2018), mis keskendub sellele, kuidas kiiremini ja tõhusamalt tegeleda noorte töötuse jätkuvalt kõrge määraga ning kriisi tagajärgedega noorte jaoks
• noorte julgustamist osaleda poliitilises tegevuses Euroopa demokraatia elluviimisel, mis oli struktureeritud dialoogi praeguse töötsükli prioriteet.

Haridus

Nõukogu võttis vastu 2015. aasta ühisaruandehariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) (2010–2020) rakendamise kohta

Aruandes tehakse kokkuvõte kõige viimase töötsükli (2012–2014) jooksul tehtud edusammudest ning vahekokkuvõte HK 2020 raamistikust ning esitatakse ettepanekud selle kohandamiseks.

Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö peamised prioriteedid järgmisel viiel aastal kuni 2020. aastani on mõeldud selle tagamiseks, et haridus- ja koolitussüsteemid edendavad tööalast konkurentsivõimet, oskusi ja innovatsiooni, suurendavad sotsiaalset liikuvust ja võrdsust, aitavad ära hoida radikaliseerumist ning panevad aluse demokraatlikele väärtustele ja kodanikuaktiivsusele.

Kultuur ja sport, 24. november

Praegune rände- ja pagulaskriis oli läbivaks teemaks ka nõukogu teisel istungipäeval (24. november) toimunud aruteludes. Kõnealused küsimused olid eriti selgelt esil järgmistes aruteludes:

• kollektiivne tegutsemine konfliktipiirkondades kultuuripärandi hävitamise ja kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise takistamiseks: ministrid toonitasid kultuuripärandi suurt sümboolset väärtust identiteedi seisukohast ja selle panust kultuuridevahelisse dialoogi. Ministrid kutsusid üles suurendama liikmesriikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel
• spordi hariduspotentsiaal: aidata ebasoodsas olukorras olevatel noortel, sealhulgas rändajatel, leida kohta ühiskonnas. Ministrid nõustusid, et lisaks sellele, et sport on oluline element, mis aitab arendada ELis erinevate kultuuride esindajate vahelist dialoogi, on sport ka sotsiaalse integratsiooni poliitikas kesksel kohal.

Kultuur

Nõukogu kultuuriteemalisel istungil keskenduti sellele, kuidas kultuur saab kõige paremini tõhustada ELi välistegevust. Ministrid võtsid vastu järeldused selle kohta, kuidas arengukoostöö ja kultuuridevaheline dialoog saavad parandada rändajate ja pagulaste integratsiooni.

Esimesed järeldused kajastavad seda, kui oluline on terviklikum, üleilmsele solidaarsusele tuginev lähenemine kultuurile. Järeldustes kutsutakse komisjoni ja kõrget esindajat üles esitama nõukogule strateegiline lähenemisviis kultuurile ja määrama kindlaks teatud juhtpõhimõtteid.

Nõukogu rõhutas, et kõnealune lähenemisviis peaks samuti käsitlema probleeme, millega EL praegu silmitsi seisab, nt rändekriis, radikaliseerumine ja ksenofoobia esilekerkimine.

Kultuuridevahelist dialoogi käsitlevad järeldused on osa kultuurivaldkonna töökavast, mille eesmärk on parandada vastastikust mõistmist vastuvõtva riigi ja rändajate vahel ning osa vastusest laiemale rändestrateegiale, mida nõudis Euroopa Ülemkogu 2015. aasta oktoobris.

Sport võib olla ja ongi oluline vektor integreerimaks inimesi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid noori, tänapäeva ühiskonda. Selles valdkonnas parimate tavade vahetamine võib aidata kaasa sellele, et noored saavad võimaluse edasi liikuda.” Roman Schneider, Luksemburgi spordiminister

Sport

Nõukogu võttis vastu järeldused laste kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse edendamise kohta, milles kutsus liikmesriike üles suurendama teadlikkust kasust, mida annab regulaarne kehaline aktiivsus varasest lapsepõlvest peale, ning innustada võtma meetmeid, millega edendatakse aktiivset eluviisi laste seas.

Ministrid arutasid ka spordi hariduspotentsiaali arendamise võimalusi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte, rändajate ja äsja saabunud pagulaste integreerimiseks.

Kõnealuse arutelu raames võtsid sõna kaks külalisesinejat: endine olümpiavõitja ja praegune Ameerika Ühendriikide Dopinguvastase Agentuuri president ja Maailma Dopinguvastase Agentuuri hariduskomisjoni esimees Edwin Moses ning Inglismaa jalgpalli Premier League’i esindaja Mathieu Murrell.

Mõlemad kõnelejad tõid näiteks projekte, mis ühendavad edukalt nii haridust kui ka sporti. Siiski toonitasid mõlemad, et sport on pigem vahend kui lõpplahendus ning et ebasoodsas olukorras olevates piirkondades on haridus ja tööhõive endiselt olulised.

Minister Schneider väitis: „Sport võib olla ja ongi oluline vektor integreerimaks inimesi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid noori, tänapäeva ühiskonda. Selles valdkonnas parimate tavade vahetamine võib aidata kaasa sellele, et noored saavad võimaluse edasi liikuda”.