Nõukogu (haridus, noored, kultuur ja sport), 30.-31.05.2016, 30.–31. mai 2016

Peamised tulemused

Järeldustes antakse sellele 2008. aastal algatatud Euroopa tasandi projektile uuendatud poliitilised suunised. Kaheksa aastat hiljem ühendab Europeana 3700 kultuuriasutust, mis on teinud veebis kättesaadavaks enam kui 50 miljonit kultuuriväärtust. Meie ees seisavad aga tõsised väljakutsed. Ja nendega toimetulekuks on taas vaja ühist jõupingutust. Madalmaade haridus-, kultuuri- ja teadusminister ning nõukogu eesistuja Jet Bussemaker

Kultuuri- ja audiovisuaalküsimused

Ministrid pidasid esimese arvamuste vahetuse, millel käsitleti komisjoni hiljutist ettepanekut audiovisuaalmeedia teenuste muudetud direktiivi kohta. See direktiiv reguleerib audiovisuaalteoste vaba levitamist, ühendades päritoluriigis kehtiva jurisdiktsiooni kogu ELis kohaldatava üldiste huvide (minimaalse) kaitsega. Ettepaneku eesmärk on ajakohastada olemasolevat õigusraamistikku, et kohandada see kiirelt areneva digitaalse turuga ja uute audiovisuaalsisu tarbimise harjumustega.

Ministrid pidasid tähtsaks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamist, mis moodustab osa digitaalse ühtse turu strateegiast, ning rõhutasid ka, et direktiivis tuleb arvestada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust, interneti avatust ning tarbijate ja eriti alaealiste kaitset.

Samuti käsitlesid ministrid eraldi ühte audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi aspekti, nimelt küsimust, kuidas avaliku poliitika kaudu kõige paremini toetada Euroopa päritoluga audiovisuaalsisu piiriülest levikut. Ministrid arutasid mitut küsimust, näiteks sisu loomine vs publikuni jõudmine, ühistootmine, riiklikud rahalised stiimulid ja kvoodid.

Samuti võttis nõukogu vastu järeldused Europeana rolli kohta seoses digitaalse juurdepääsuga Euroopa kultuuripärandile ning selle nähtavuse ja kasutamisega. Järeldustes antakse soovitus Europeana platvormi tehnoloogiliseks täiustamiseks ja kutsutakse ka üles rahastama seda praeguses mitmeaastases finantsraamistikus jätkusuutlikuma mudeli alusel.

Madalmaade haridus-, kultuuri- ja teadusminister Jet Bussemaker lausus: „Järeldustes antakse sellele 2008. aastal algatatud Euroopa tasandi projektile uuendatud poliitilised suunised. Kaheksa aastat hiljem ühendab Europeana 3700 kultuuriasutust, mis on teinud veebis kättesaadavaks enam kui 50 miljonit kultuuriväärtust. Meie ees seisavad aga tõsised väljakutsed. Ja nendega toimetulekuks on taas vaja ühist jõupingutust.“

Sport on lahe, aga ainult ausa mängu puhul – mitte ainult väljakutel, vaid ka spordiorganisatsioonide ja spordiasutuste juhtorganites. Sel põhjusel seadsid Madalmaad oma eesistumisperioodi üheks prioriteediks eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava spordi valdkonnas. Madalmaade Madalmaade tervise-, heaolu- ja spordiminister ning nõukogu eesistuja Edith Schippers

Sport

Ministrid arutasid, kuidas valitsused saavad parandada spordivaldkonna juhtimistava olukorras, kus korduvad korruptsiooni-, rahapesu- ja dopinguskandaalid on mõjutanud negatiivselt üldsuse usaldust spordi positiivsete väärtuste ja nende usaldusväärsuse suhtes.

Ministrid toonitasid, et spordisektor on pikka aega olnud autonoomne ja et selline olukord võib säilida üksnes siis, kui järgitakse hea juhtimistava rangeid nõudeid; praegune olukord on aga näidanud, et spordiorganisatsioonid üksi ei ole võimelised jätkuvalt ette tulevate spordieetikat ohustavate probleemidega toime tulema.

Ministrid nõustusid, et spordiorganisatsioonide jaoks on vajalik valitsuste toetus, nendega tehtav koostöö ja mõnel juhul ka nende sekkumine ning tuletasid meelde, et spordisektoril tuleb järgida hea juhtimistava selliseid aluspõhimõtteid nagu oskuslik juhtimine, jätkusuutlik rahastamine, aruandekohustus ja läbipaistvus. Euroopa peab spordieetika parandamiseks kõnelema ühel häälel.

Nõukogu võttis samuti vastu järeldused, mis käsitlevad eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamist suurtel spordiüritustel. Neis pakutakse välja mitmed meetmed asjaomaste põhimõtete rakendamiseks riigi ja Euroopa tasandi spordiürituste kõigis etappides (teostatavus, pakkumismenetlus, ettevalmistamine, korraldamine, hindamine, pärand), sealhulgas pärast ürituse lõppemist.

Spordile pühendatud ELi nõukogu istungile järgnes struktureeritud dialoog ELi spordiministrite ning IOK, EOK (Euroopa Olümpiakomitee), FIFA ja UEFA esindajate vahel. Osalejad arutasid spordivaldkonna läbipaistvust ja head juhtimistava ning leppisid kokku korrapärase dialoogi loomises.

Madalmaade tervise-, heaolu- ja spordiminister Edith Schippers ütles: „Sport on lahe, aga ainult ausa mängu puhul – mitte ainult väljakutel, vaid ka spordiorganisatsioonide ja spordiasutuste juhtorganites. Sel põhjusel seadsid Madalmaad oma eesistumisperioodi üheks prioriteediks eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava spordi valdkonnas.“

Noored

Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad noortevaldkonna rolli noorte vägivaldse radikaliseerumise ennetamises ja radikaliseerumise vastu võitlemises. Neis rõhutatakse hindamatut panust, mida noorsootöö, vabatahtlik ja kultuuriline tegevus ning sport saavad anda nende noorteni jõudmisel, kes võivad olla muidu vastuvõtlikumad radikaliseerumisele.

Samuti rõhutatakse järeldustes vajadust nõrgendada olemasolevaid vägivaldseid äärmuslikke ideoloogiaid, neile vastu seista ning neid tasakaalustada kaasahaaravate mittevägivaldsete alternatiivide pakkumise kaudu ning toetada lapsevanemaid, õdesid-vendi, eakaaslasi ja teisi, kes ohus olevate noortega suhtlevad, pakkudes neile teavet olemasolevate tugisüsteemide ja nõustamisvõimaluste kohta.

Ministrid arutasid, kuidas noortepoliitika abil on kõige parem toetada noorte identiteedi kujunemist. Ministrid nõustusid, et noortel on rohkem kui kunagi varem vaja tugevat ja positiivset identiteeti edukaks osalemiseks hariduses, tööturul ja ühiskonnas laiemalt, ning et seda on võimalik arendada integreeritud haridusvõrgustike abil. Sellised võrgustikud aitavad ka suurendada noorte vastupanuvõimet demokraatiavastaste mõjude ja jõudude suhtes.

Riigisekretär Martin van Rijn lausus: „Täna ühendavad oma jõu Euroopa haridus- ja noorteministrid. Me keskendusime õpetajate, noorsootöötajate ja teiste sotsiaaltöötajate rollile. Nad saavad anda äärmiselt väärtusliku panuse noortele paremate võimaluste andmisel, võimaldades neil ära tunda ja tagasi lükata vägivaldsete radikaalide tühje lubadusi.“

Haridus

Nõukogu võttis vastu järeldused meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu, milles tunnistatakse, et internetil ja sotsiaalmeedial võib olla positiivseid aspekte, ent samuti toonitatakse, et nendega võivad kaasneda võimalikud riskid ja ohud. Järeldustes rõhutatakse samuti, et haridusel ja koolitusel on oluline roll aidata noortel omandada meediapädevust ja saada tulevikus vastutustundlikeks kodanikeks.

Järeldused on ühtlasi järelmeetmeks 2015. aasta märtsi Pariisi deklaratsioonile, milles toonitatakes hariduse võtmerolli kodanikuaktiivsuse ja liidu põhiväärtuste edendamisel. Ministrid leidsid, et üks tugevdamist vajavaid valdkondi on noorte suutlikkus mõelda kriitiliselt ja kasutada otsustusvõimet, et suuta mõista tegelikkust, eristada fakte arvamustest ning seista vastu igat liiki ajupesule ja vihakõnele.

Oodates peatselt esitatavat Euroopa Komisjoni ettepanekut arutasid ministrid samuti Euroopa kõrghariduse tulevikku.

Minister Bussemaker sõnas: „Noorsoopoliitikal ja haridusel on ühine roll noorte radikaliseerumise ennetamisel. On selge, et iga lähenemisviis sellele pakilisele probleemile peab hõlmama ühiskonna kõiki sektoreid: vanemaid ja perekondi, õpetajaid ja noorsootöötajaid, sotsiaaltöötajaid ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid. Me arutasime, kuidas neid toetada ja millised on järgmised vajalikud sammud ELi tasandil.“