"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 5. märts 2025
Peamised tulemused
Siseküsimused
ELi piirihaldus
Siseministrid leppisid täna toimunud istungil kokku ühises seisukohas (üldine lähenemisviis) määruse suhtes, mis võimaldab järkjärgult käivitada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Tegemist on IT-süsteemiga, mille abil registreerida ELi lühiajalise viibimise eesmärgil reisivate kolmandate riikide kodanike sisenemine Schengeni alale ja sealt lahkumine. Kõnealune õigusakt võimaldab liikmesriikidel käivitada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järkjärgult kuuekuulise üleminekuperioodi jooksul enne uue süsteemi täielikku kasutuselevõtmist
Kui Euroopa Parlamendi liikmed on oma seisukohas kokku leppinud, võivad nõukogu ja Euroopa Parlament alustada läbirääkimisi lõpliku õigusakti üle.
Ministrid kiitsid samuti heaks muudetud tegevuskava, et võtta kasutusele nn koostalitlusarhitektuuri, mis on piirihalduses ja õiguskaitses kasutatavate IT-vahendite ühendatud süsteem. Vastavalt tegevuskavale, mille võttis vastu eu-LISA (IT-taristu väljatöötamise eest vastutav ELi amet) haldusnõukogu, käivitatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem järkjärgult 2025. aasta oktoobris. Muudetud Eurodac, ELi biomeetriline andmebaas, mis aitab tuvastada varjupaigataotlejaid, võetakse kasutusele 2026. aasta juunis. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) käivitatakse lõpuks 2026. aasta viimases kvartalis.
Ministrid analüüsisid Süürias toimunud režiimimuutuse mõju rändele. Ühest küljest arutasid nad seda, kuidas liikmesriigid saavad aidata neid süürlasi, kes väljendavad kindlat soovi koju tagasi pöörduda. Teisest küljest käsitlesid ministrid tagasisaatmisotsuste täitmist nende Süüria kodanike puhul, kes kujutavad endast julgeolekuohtu või on süüdimõistetud kurjategijad.
Al-Assadi režiimi kokkuvarisemine on paljude Euroopas elavate süürlaste jaoks pöördepunkt. Kuigi keeruline olukord kohapeal raskendab süürlaste ulatuslikku tagasipöördumist, on oluline otsida konkreetseid lahendusi, et saata kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega Süüriasse tagasi isikud, kes on süüdimõistetud kurjategijad ja kujutavad endast ohtu avalikule julgeolekule.
Poola sise- ja haldusminister Tomasz Siemoniak
Vabatahtliku tagasipöördumise osas väljendasid paljud liikmesriigid toetust päritoluriigi külastamise võimalusele, tänu millele oleks ELis elavatel süürlastel võimalus hinnata olukorda oma koduriigis kohapeal, kuid nad ei kaotaks sealjuures oma kaitsestaatust. Mitu ministrit toetas ka niisuguste külastuste jaoks spetsiaalse ELi raamistiku loomist.
Ministrid leidsid üksmeelselt, et julgeolekuohtu kujutavate või süüdimõistetud kurjategijate tagasisaatmiseks tuleks leida lahendusi.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on 2025. aasta veebruari seisuga 12 miljonit süürlast endiselt põgeniku staatuses. 7,4 miljonit süürlast on riigisisesed põgenikud ja nende seas on umbes 650 000 süürlast, kes on riigisiseseks põgenikuks saanud hiljaaegu, pärast 8. detsembrit 2024. Väljaspool Süüriat, peamiselt naaberriikides, on varjupaika otsinud 4,7 miljonit süürlast. Ligikaudu 1,2 miljonit süürlast elab ELis pagulasseisundis või täiendava kaitse staatuses ning 130 000 süürlast on taotlenud varjupaika ja ootavad sellekohase otsuse vastuvõtmist.
Ministrid vahetasid arvamusi Schengeni nõukogu tsükli prioriteetide rakendamise üle ja eelkõige selle üle, kuidas suurendada tagasisaatmissüsteemide tõhusust. Ministrid käsitlesid selliseid probleeme nagu ressurside vähesus, puudulik koostöö päritolu- ja transiidiriikidega ning teabevahetusvahendite (nt SIS) ebapiisav kasutamine liikmesriikides. Nad arutasid ka seda, seda, kuidas EL saaks toetada liikmesriike nimetatud probleemide lahendamisel.
Nõukogu võttis samuti vastu otsuse koos soovitustega, mis tuginevad 2024. aasta Schengeni temaatilisele hindamisele tagasisaatmise kohta. Nendes soovitustes pakutakse välja lahendused temaatilistes hindamistes tuvastatud peamiste puuduste kõrvaldamiseks, keskendudes tagasisaatmisprotsessi põhietapile. Soovitustes rõhutatakse ressursside asjakohase ja ennetava kavandamise ning riikliku ja Euroopa tasandi osalejate ja menetluste tõhusa koordineerimise ja sidususe tähtsust.
Komisjon tutvustas Schengeni baromeetrit, mis on ajakohastatud ülevaade Schengeni ala olukorrast.
Nõukogu istungi raames kohtusid ELi siseministrid oma kolleegidega Ladina-Ameerika sisejulgeoleku komiteest (CLASI). CLASI koosneb praegu 16 Ladina-Ameerika riigist ning see on ELi priviligeeritud partner õiguskaitsealase koostöö edendamisel Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega. Mõttevahetuses, mis oli kolmas sellealane ministrite tasandil toimunud kohtumine alates 2022. ja 2023. aastast, keskenduti ühiste sisejulgeolekuohtude käsitlemisele, sealhulgas võitlusele rahvusvahelise raske ja organiseeritud kuritegevuse ning ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu.
ELi ja CLASI siseministrid leppisid kokku ühisdeklaratsioonis ning tegevuskavas operatiivkoostöö prioriteetide rakendamiseks aastatel 2025–2026. Koostööprioriteedid hõlmavad järgmist:
õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse tugevdamine mõlemas piirkonnas
Ministrid vahetasid arvamusi ka praeguse geopoliitilise olukorra mõju üle ELi sisejulgeolekule – arutelu keskmes olid Süüria ja Ukraina. Eesistujariik esitas samuti aruande uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta.
Komisjon esitas kaabliturvalisuse tegevuskava. 21. veebruaril 2025 vastu võetud tegevuskavaga reageeritakse mitmesugustele Läänemerel toimunud merealuste kaablitega seotud intsidentidele.
Komisjon on teinud ettepaneku võtta erinevaid meetmeid, et niisuguseid intsidente ennetada, neid avastada, neile reageerida, neist taastuda ja neist heidutada. Selleks, et parandada kaablitega seotud intsidentide avastamist, tuleks eelkõige suurendada ohuseirega seotud suutlikkust, mis võimaldaks esitada hoiatusi varem ja ohtudele kiiremini reageerida. Intsidentidele reageerimise ja nendest taastumise parandamiseks tegi komisjon ettepaneku luua ELi laevade reserv, mida saaks kasutada kahjustatud kaablite parandamiseks.
Viimastel kuudel on Läänemerel esinenud murettekitavalt palju merealuste kaablitega seotud intsidente. Kogu ELis tuleb kiiresti võtta otsustavaid meetmeid. Kaabliturvalisust käsitlev tegevuskava on oluline samm meie veealuse taristu kaitsmise parandamiseks.
Komisjon andis ülevaate rände- ja varjupaigaleppe rakendamise seisust. Kõnealune lepe jõustus rohkem kui üheksa kuud tagasi ja seda hakatakse kohaldama vähem kui 16 kuu pärast.
Portugali minister andis teavet oma osalemise kohta Araabia siseministrite nõukogu 42. istungjärgul.
