"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 8. detsember 2025
Peamised tulemused
Siseküsimused
ELi rändepoliitika
Nõukogu leppis kokku oma seisukohas kolme ELi õigusakti suhtes, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate tagasisaatmise menetlusi ning kiirendada ja hõlbustada varjupaigamenetlusi.
Tagasisaatmist käsitleva määrusega kehtestatakse ühised tagasisaatmismenetlused, ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kohustus teha koostööd rändeasutustega ning liikmesriikidevahelise koostöö vahendid. EL koostab ka turvaliste päritoluriikide loetelu, mis võimaldab liikmesriikidel tegeleda selles loetelus olevatest riikidest saabuvate isikute rahvusvahelise kaitse taotlustega kiirendatud korras. Uus määrus turvalise kolmanda riigi mõiste kohaldamise kohta annab liikmesriikidele rohkem võimalusi seda mõistet kasutada, et lükata varjupaigataotlus selle vastuvõetamatuse tõttu tagasi ja uurida võimalusi teha selles valdkonnas koostööd kolmandate riikidega.
Liikmesriikidevaheline kokkulepe saavutati alles kuus kuud pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu julgustas 26. juunil intensiivistama tööd tagasisaatmise hõlbustamiseks, suurendamiseks ja kiirendamiseks ning tööd turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi mõistetega.
Euroopa varjupaigasüsteem ei toimi. Nõukogu on tänaseks saavutanud olulisi lahendusi. Suudame saavutada kontrolli Euroopasse suunduva rände üle ja lõhkuda inimsmugeldajate ärimudeli. Samuti tagame, et rohkem rändajaid, kellel ei ole õigust ELis viibida, saadetaks ka tegelikult tagasi.
Taani sisserände- ja integratsiooniminister Rasmus Stoklund
Nõukogu jõudis ka poliitilisele kokkuleppele solidaarsusreservi loomises 2026. aastaks. Solidaarsusreserv on ELi rände- ja varjupaigaleppe põhielement ning sellest toetatakse tõhusalt rändesurve all olevaid liikmesriike. Lepe, mida hakatakse kohaldama alates 12. juunist 2026, muudab Euroopa varjupaigasüsteemi tõhusamaks, kehtestades selgemad normid varjupaigataotluste menetlemise vastutuse ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse kohta. Leppega aidatakse kokkuvõttes vähendada rändesurvet kõigile liikmesriikidele.
Töölõunal arutasid ministrid Schengeni ala välispiiride tugevdamist. Nad käsitlesid allesjäänud puudujääke ja seda, kuidas neid koos kõrvaldada ning samuti seda, kuidas valmistuda välispiiridel esile kerkivate uute nõrkade kohtadega tegelemiseks.
Samuti kiitsid ministrid heaks tegevuskava ELi koostalitlusvõime arhitektuuri kasutuselevõtuks aastatel 2027–2028. Nimetatud koostalitlusvõime arhitektuur viitab käimasolevale protsessile, mille eesmärk on tagada, et ELi IT-süsteemid – mis nõuetekohaselt isikuid tuvastades, pettusi avastades ja julgeolekuohte kontrollides tagavad meie julgeoleku Schengeni alal – oleksid omavahel ühendatud ning et riikide ametiasutustel oleks nendele tõrgeteta juurdepääs.
Kuna piire puudutav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, ETIASe reisilubade süsteem ja ajakohastatud sõrmejälgede andmebaas Eurodac hakkasid toimima 2025. aastal või peaksid kavakohaselt hakkama toimima 2026. aastal, käsitleb nõukogu nüüd ühise piiri- ja julgeolekuvaldkonna IT-arhitektuuri ülejäänud elemente.
Ministrid arutasid droonide kuritahtlikel eesmärkidel kasutamise mõju õiguskaitseasutuste seisukohast. Ministrid arutasid, millised oleksid nende probleemide lahendamiseks asjakohased õiguskaitsemeetmed, sealhulgas võimalikud ELi meetmed. Sellised meetmed võiksid olla droonitõrjetegevuse parem koordineerimine, droonitõrjesüsteemide standardite ühtlustamine ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise suurendamine.
Arutelu näitas, et vaja on kiiresti tegutseda, et reageerida droonidest tulenevatele üha kasvavatele probleemidele ning tagada õiguskaitseasutuste vajalik suutlikkus.
Piiratud koosseisus toimunud istungil said ministrid iga kuue kuu tagant ajakohastatava ohuhinnangu praeguste julgeolekuohtude kohta. Selle ülevaate koostas Euroopa riiklike julgeoleku- ja luureteenistuste nimel Taani julgeoleku- ja luureteenistuse (PET) peadirektor.
Võitlus organiseeritud kuritegevusega
Eesistujariik esitas kokkuvõtva aruande meetmete kohta, mis on alates 2023. aasta oktoobrist määratletud prioriteetseteks ELi tegevuskavas võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega. Tegevuskava sisaldab 17 lühi- ja keskpika perioodi meedet, mis olid aluseks liikmesriikide meetmetele Belgia, Ungari, Poola ja Taani eesistumise ajal.
Komisjon esitas kaks teatist: 1) ELi uue narkostrateegia kohta ja 2) ELi ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemise tegevuskava kohta. Komisjon esitas mõlemad teatised 4. detsembril 2025. Nendes on esitatud ELi vastus ebaseaduslike uimastitega kaubitsemise ja nende kasutamisega seotud julgeoleku-, tervishoiu-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidele.
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega on olnud Taani eesistumise peamised prioriteedid. Kõigi liikmesriikide vaheline koostöö on väga oluline, kui soovime tõhusalt nende kahjulike ilmingute vastu võidelda. Mul on väga hea meel, et tänasel kohtumisel peeti nende küsimuste üle konstruktiivseid ja viljakaid arutelusid.
Muude küsimuste raames andis eesistujariik ülevaate oma eesistumisperioodil toimunud arengutest seoses andmetele juurdepääsuga tõhusa õiguskaitse eesmärgil ning teavitas ministreid 30.–31. oktoobril Sarajevos toimunud ELi ja Lääne-Balkani ministrite justiits- ja siseküsimuste foorumist.
Poola andis ülevaate julgeolekuolukorrast ja Venemaa kodanikele viisade väljastamise järelmeetmetest ning järgmine eesistujariik Küpros tutvustas oma tööprogrammi.
