Basel III: pankade rahvusvaheline õigusraamistik
Elujõuline pangandussüsteem on hädavajalik kõigi ELi kodanike jaoks ning Euroopa majanduse stabiilsuse ja heaolu tagamiseks. Alates 2007.–2008. aasta finantskriisist on Euroopa ja rahvusvahelise tasandi juhid rakendanud rahvusvahelisi pangandusstandardeid, et tagada pankade usaldusväärsus ja suutlikkus tulla toime võimalike tulevaste kriisidega.
Mis on Basel III?
Baseli kokkulepped on kolm järjestikust rahvusvahelist panganduse reguleerimise kokkulepet (Basel I, II ja III), mille on välja töötanud Baseli pangajärelevalve komitee.
Baseli komitee on koostanud standardid, millega tagatakse, et pankadel ja muudel krediidiasutustel on oma kohustuste täitmiseks ja ootamatute kahjude katmiseks piisav kapitali- ja likviidsusvaru.
Viimane selline kokkulepe, Basel III, sõlmiti rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga tegeleda 2007.–2008. aasta ülemaailmse finantskriisi tagajärgedega.
Selleks et anda pankadele aega uute standarditega kohanemiseks ja võimaldada jurisdiktsioonidel neid oma õigusraamistikus rakendada, on Basel III rakendamine toimunud järk-järgult mitme aasta jooksul ning suur osa lepingust on nüüd ELis kehtiv.
Nõukogu võttis 30. mail 2024 vastu uued normid, mille eesmärk on viia lõpule rahvusvaheliste Basel III lepingute rakendamine ELi õiguses. Uute normidega muudetakse kapitalinõuete määrust ja kapitalinõuete direktiivi.
Basel III lõpuleviimine lühidalt
Baseli raamistikuga nõutakse pankadelt kooskõla riskipõhiste omavahendite suhtarvudega, mille puhul keskendutakse pankade riskiga kaalutud varale. Pankadel peab olema teatav kogus regulatiivset kapitali, millega tagatakse riskiga kaalutud vara.
Nüüd rakendatavad Basel III viimased elemendid on järgmised:
- muudatused seoses riskiga kaalutud vara kindlakstegemise standardmeetodiga – kasutatakse parameetreid, mis on kapitali käsitlevates normides selgelt kindlaks määratud ja kalibreeritud
- muudatused seoses sisereitingute meetodiga, et võimaldada pankadel ise hinnata riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatavaid parameetreid (nimelt minimaalsete sisendmäärade kehtestamine sisereitingute meetodi parameetrite jaoks)
- sisereitingute meetodi kasutamise võimalusest on teatavat liiki riskipositsioonide puhul loobutud
- minimaalne väljundmäär (meede, millega kehtestatakse riskiga kaalutud vara (väljundi) alampiir (miinimum)), mille arvutavad pangad, kasutades oma sisemudeleid, kehtestatakse tasemel 72,5% kapitalinõuetest, mida kohaldataks standardmeetodi kasutamise korral
- uus operatsiooniriski raamistik, milles käsitletakse riski saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel
Milles on veel kokku lepitud?
Lisaks Basel III lepingu viimase osa rakendamisele lepiti kokku määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) ja direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) järgmistes muudatustes.
tugevdada pankade vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidele
tagada kogu ELis pankade tugevam ja ühtlustatum järelevalve ja riskijuhtimine, eelkõige ELis tegevusloa saanud kolmandate riikide pankade filiaalide puhul
kaitsta pangandusjärelevalveasutuste sõltumatust
Kuidas tagab EL panganduse stabiilsuse ja pragmaatilisuse?
EL püüab tasakaalustada reguleerimist ja innovatsiooni ning samal ajal tegeleda uute murranguliste teguritega, nagu kliimakriis ja krüptorahad.
Reguleerimine ilma lämmatamiseta
Vaja on rakendada ülemaailmseid standardeid, tagades samal ajal ELi pangandussüsteemi eripärade säilimise. Reguleerimist ja innovatsiooni tuleb viljeleda koos, et vältida pangandussektori lämmatamist.
Selle tulemuse saavutamiseks kehtestab EL järk-järgult mitu erandit seoses Basel III minimaalse väljundmäära nõudega. Need erandid keskenduvad muu hulgas järgmisele:
- teatavate „madala riskiga“ kinnisvaralaenude käsitlemine
- laenud reitinguta äriühingutele
- objektide rahastamine
EL on samuti otsustanud tagada, et minimaalset väljundmäära kohaldatakse individuaalsete üksuste tasandil. Kapitali tuleb hoida kontserni kõigil tasanditel (see peab kuuluma nii emaettevõtjale kui ka tütarettevõtjatele), mitte ainult emaettevõtja tasandil (kohaldamine kontserni tasandil).
See kaitseb liikmesriike, kus tegutsevad välismaised äriüksused panganduskontsernide tütarettevõtjate kaudu, sest nii ei pea tütarettevõtjad kriisiga toimetulemiseks sõltuma oma emaettevõtjast.
Ülevaade pangandussektorist
Pankade arv ELis:
Saksamaa – 1508
Poola – 621
Austria – 492
Itaalia – 475
Prantsusmaa – 408
Iirimaa – 301
Soome – 228
Hispaania – 192
Rootsi – 154
Portugal – 144
Luksemburg – 129
Taani – 100
Madalmaad – 87
Belgia – 83
Leedu – 81
Rumeenia – 71
Tšehhi – 57
Läti – 50
Ungari – 42
Eesti – 39
Kreeka – 35
Küpros – 29
Slovakkia – 27
Bulgaaria – 24
Horvaatia – 24
Malta – 24
Sloveenia – 16
Piiriülese panganduse juhtimine: kolmanda riigi ettevõtja filiaalid
EL on kokku leppinud ka minimaalsete ühtlustamisnõuete raamistikus, mis käsitleb kolmandates riikides asutatud pankade liikmesriikides asutatud filiaalidele (kolmanda riigi filiaalid) tegevuslubade andmist ja nende järelevalvet.
See ühine ELi raamistik nõuab delikaatse tasakaalu saavutamist ühelt poolt vajalike tegevusloa andmise nõuete ning teiselt poolt ELi ülemaailmsete turgudega integreerumise ning ELi kodanike ja ettevõtjate poolt kasutatavate rahastamisallikate ja pangandustoodete vahel.
Raamistik hõlmab järgmist:
- ranged, kuid proportsionaalsed litsentsimis- ja järelevalvenõuded
- piiratud erandid teatavat liiki äriühingutele ja tehingutele
- piisavalt pikk üleminekuperiood, et pangandussektor saaks uue raamistikuga kohaneda ja jätkata olemasolevaid lepingulisi suhteid
Tundmatute riskide maandamine
EL võtab arvesse üleilmseid esilekerkivaid probleeme, nagu kliimaga seotud finantsriskid, küberriskid ja tegevuskerksus. Lepingu olulised aspektid on seotud keskkonna- ja krüptoriskidega.
Pankadel on kliimamuutuste leevendamisel keskne roll. EL nõuab, et pangad integreeriksid oma juhtimisstruktuuridesse, riskijuhtimisraamistikesse ja strateegilistesse planeerimisprotsessidesse keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid. See hõlmab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kindlakstegemist, hindamist, seiret ja juhtimist üldiste riskijuhtimistavade osana.
Panku julgustatakse kaaluma, millist mõju avaldab nende laenuandmis- ja investeerimistegevus keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele teguritele ning juhtimisega seotud küsimustele. Lisaks peavad pangad tegema järgmist:
- võtma sisemiste riskijuhtimise ja nõuete täitmisega seotud ülesannete täitmisel arvesse ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ning asjaomaseid kokkulepitud ELi kestlikkuse eesmärke
- määrama väiksema riskikaalu (40%) ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud riskipositsioonidele, et võidelda kliimamuutuste vastu ja toetada pankade rolli rohepöörde rahastamisel
Kaitseks võimaliku krüptorahast tuleneva ebastabiilsuse eest on samal ajal kehtestatud kapitalinõuded seoses pankade investeeringutega krüptovaradesse. Kooskõlas ELi krüptovaraturgude määrusega kehtivad need tasud ajutiselt, kuni ELis hakatakse rakendama rahvusvahelisi standardeid krüptovarade usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta, mis on praegu Baseli konventsiooni raames viimistlemisel.
Pankade juhtimise läbipaistvus
Leping sisaldab ka sätteid, mille eesmärk on hoida ära sobimatute isikute nimetamist pankade juhatustesse, edendades samal ajal mitmekesisust ja soolist tasakaalu.
Suured pangandusüksused peavad jagama järelevalveasutusega teavet oma juhtorgani liikmete ja juhi kohale kandideerivate isikute sobivuse hindamise kohta vähemalt 30 päeva enne ametisse nimetatud isiku ametisse asumist.
Kui juhtorgani liikmed ei vasta sobivusnõuetele, peavad liikmesriigid tagama, et pädevatele asutustele on antud vajalikud volitused takistamaks selliste liikmete ametisse nimetamist või kõrvaldamaks need liikmed juhtorganist.
Millised on eelised ELi kodanike jaoks?
Uus pangandusleping suurendab pangandussektori stabiilsust ja toob kaasa olulisi uuendusi ka kodanikele.
Finantsstabiilsus
Hästi kapitaliseeritud ja reguleeritud pangad tagavad finantsstabiilsuse, vähendades pankade maksejõuetuse riski, millel võivad olla laastavad tagajärjed hoiustajatele ja majandusele laiemalt
Hoiustajate kaitse
ELis tagatakse hoiuste tagamise skeemide direktiiviga, et hoiustajad on panga maksejõuetuse korral kaitstud kuni teatava piirmäärani (100 000 eurot). Selline kaitse annab kodanikele kindlustunde, et raha võib pangas hoida.
Juurdepääs laenudele ja hoiustele ning investeeringutele
Kui pangad toimivad hästi, annavad nad tarbijatele suurema tõenäosusega hüpoteeklaene ja isiklikke laene ning pakuvad säästmistooteid ja ettevõtjatele vahendeid investeeringuteks. Selline krediidi kättesaadavus toetab majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Makseteenused
Tugev pangandussüsteem tagab kodanike juurdepääsu tõhusatele ja turvalistele makseviisidele, mis lihtsustab igapäevaste tehingute tegemist.
Hoiused ja investeeringud
Pangad pakuvad mitmesuguseid säästmis- ja investeerimistooteid, mis võimaldavad kodanikel aja jooksul oma jõukust suurendada.
Majanduskasv ja rahvusvaheline kaubandus
Kui pangad on stabiilsed ja tõhusad, saavad nad eraldada kapitali ettevõtetele ja projektidele, mis soodustab majanduskasvu piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, tuues kodanikele kasu paremate tööhõivevõimaluste ja kõrgema elatustaseme kaudu.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 1. september 2024